Keskkonna- ja maaküsimuste töörühma kohtumine

 

 

Tallinn                                                                                                           27. veebruar 2020

Algus 14.00, lõpp 15.15

 

Juhataja: Harry Liiv

Protokollija: Kaie Siniallik

Võtsid osa:

Osalejad: Maria Karus, Mai Lind, Raili Kärmas, Karli Ligi, Eike Pärnamägi, Marit Laast,
Ain Valdmann, Alo Brandt, Sven Tarto, Sulev Liivik, Toomas Johhanson, Ott Kasuri, Krista Kupits, Eha Võrk (Skype teel)

 

Päevakord:

1. Sissejuhatus ja koosoleku rakendamine

2. Maapõueseaduse alusel antavate väikelubade temaatika (Maria Karus)

3. Eelarveläbirääkimiste punktid 2, 3, 5, 6, 7, 8, 10, 17

4. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse ettevalmistamise seis (Raili Kärmas)

5. Vee-ettevõtete jätkusuutlikuse analüüs (Raili Kärmas)

6. Eelarveläbirääkimiste punkt 9, 16

7. Muud küsimused

 

 

1.         Sissejuhatus ja koosoleku rakendamine

 

Harry Liiv juhatas koosoleku sisse.

 

2. Maapõueseaduse alusel antavate väikelubade temaatika

 

Keskkonnaministeerium planeerib maapõueseaduse muudatust, mille üks teema on seotud väikelubadega. Väikeload on siis maapõueseaduse mõistes kaevise võõrandamise load. Praegu annab maapõueseaduse kohaselt kaevise võõrandamise lubasid Keskkonnaamet. Kuna kaevise võõrandamise load on seotud peamiselt ehitustegevusega ning võttes arvesse et tegemist on väikesemahuliste ühekordsete tegevustega on Keskkonnaministeeriumi huvi valdkonda korrastada. Teeme ettepaneku, et kaevise loa välja andmine liiguks KOVide pädevusse. Soovime siinkohal KOVide põhimõttelist nõusolekut, et seaduse muutmisel sellega arvestada.

Krista Kupits: Oleme seda omavahel arutanud ning ELVL on nõustuval seisukohal.

Sven Tarto: Osade ehituslubade menetleja on näiteks Maanteeamet või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Mis nendest objektidest saab?

Maria Karus: Ikka sarnaselt praegusele regulatsioonile kui Keskkonnaamet seda luba annab. VTK raames kindlasti analüüsime millised oleks parimad lahendused ja kuidas seda õigusruumi sobitada. Kaasame VTK raames kõik osapooled.

 

 

3. Eelarveläbirääkimiste punktid 2, 3, 5, 6, 7, 8, 10, 17

 

Ettepanek 2

Näha riigieelarves ette vahendid maamaksu vähenemise kompenseerimiseks kohalikele omavalitsustele, mis tuleneb riigi poolt kaitsealadele, loodusreservaatidele ja sihtkaitsevöönditele ning püsielupaikade sihtkaitse vöönditele kehtestatud maksusoodustustest. Lõpetada maksuvabastuste ja maksusoodustuste andmine maamaksust vabastamise või maamaksu vähendamise teel looduskaitsealuste ja muude looduskeskkonnakaitselistelt aladelt või kompenseerida maksuvabastused riigieelarvest. Hüvitada maadele seatud piirangute tõttu omanike vähenenud tulud otse riigieelarvest erinevate toetusmeetmete arvel.

 

Krista Kupits: Küsimus Rahandusministeeriumile -  Oleme nõus, et praegune tasandusfondi kaudu kompenseerimine ei ole õiglane, kuna ei arvestata tegelikku maamaksusoodustuse tõttu saamata jäävat tulu, vaid kompenseeritakse keskmiste määrade järgi, KOV-ide  kaupa erinevalt (osadele ei kompenseerita üldse) ja tasandusfondi arvestustes ei tooda eraldi reana välja, milline summa on mõeldud looduskaitsepiirangute tõttu saamata jäänud tulu eest. Kas tasandusfondi arvestuste õiglasemaks muutmine on plaanis ja summade eraldi välja toomine kavas?

 

Sulev Liivik: piirangud looduskaitsevööndites ja veekaitsevööndites. Pole mõtet looduskaitse aladega tegeleda, kui lisandub veel veekaitse. Arutame seda sisulisemalt, kui saame maade hindamise teemad tehtud.

Otsus: Jätkame läbirääkimisi pärast maade hindamist

 

Ettepanek 3

Eraldada vahendid riigi- ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade, kinnistute, maaüksuste koristamiseks hüljatud jäätmetest ja riigi omandis olevate avalike veekogude ja nende kaldaalade hooldamiseks. Võõrandada KOVidele taotluse alusel riigi maareservist kõne all olevad objektid, mille hooldamisega saaksid KOVid operatiivsemalt tegeleda.

 

Krista Kupits: Kas tegemist on ühekordse lisarahastusega?

Mai Lind: Heakorratöödeks on igal aastal raha ette nähtud, kuid mitte piisavalt, et jätkuks kõiki riigi hallatavaid kinnistuid korras hoida.

Ain Valdmann: Kas objektidel on püsiv järelevalve või reageeritakse KOVide teatamisel?

Harry Liiv: Pigem KOVide kaudu, kes teevad järelvalvet.

Alo Brandt: Keskkonnaministeeriumi kommentaaris on kirjas, et KOV saab taotleda maad munitsipaalomandisse, aga ei anta. Mitte ei keelduta, vaid otsuseid ei tule.

Otsus: Jätkame läbirääkimisi

 

Ettepanek 5

Jätkata läbirääkimisi selleks, et luua KOV ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalike maade eraomanikelt omandamise kulude kompensatsioonimehhanismid. Kaaluda riigivaraseaduse täiendamist sättega järgmises sõnastuses: „MRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi omandisse jäetud maa võõrandamisel laekunud tasust kantakse 35% kohaliku omavalitsuse üksusele planeerimisseaduse §-s 131 märgitud kohustuse täitmiseks.

 

Eike Pärnamägi: Selles ettepanekus on välja toodud mitu probleemi ühes. Esmalt räägitakse tõenäoliselt KAHOSe rakendamisest ehk eraomanikelt kinnisasjade omandamisest, sellest on varsemalt juttu olnud, et KOVid ei pea KAHOSe rakendamise vahendeid piisavaks. Siin ei saa Keskkonnaministeerium aidata. Teisel juhul ettepanek iga maareservis oleva maa müügi puhul võiks KOVile laekuda 35%. Siin on Keskkonnaministeerium seotud valitsemisalale pandud rahaliste kohustustega, mida me peame võõrandamisega teenima. Siin ei ole meil võimalik küsimust selliselt lahendada. Viidatud ka maa korralisele hindamisele, siis peaksid paremad võimalused KOVidele tekkima.

Eha Võrk: Mainite, et ministeerium on arvestanud laekumistega. Kas on teada, kui palju möödunud aastal laekus KOV-de kohustusest tasuda munitsipaalomandisse antud maa võõrandamisel 65% ulatuses riigieelarvesse? Omavalitsused just seepärast maa võõrandamist väldivad.

Mai Lind: Aastas 1-2 võõrandamist.

Eha Võrk: Keskkonnaministeerium on laekumistega arvestanud, kuid KOVid teevad kõik selleks, et mitte võõrandada. 

Alo Brandt: Oleme siin töörühmas seda varem arutanud ning Maa-amet on avaldanud nõusolekut, et seda korda tuleks muuta.

Eike Pärnamägi: Maa-ameti seisukohaga oleme kursis. See küsimus on kaalumisel Rahandusministeeriumiga.

Otsus: Jätkame läbirääkimisi

 

Ettepanek 6

Võõrandada KOVidele riigi maareservist tasuta maad, mis KOVide taotluste kohaselt on vajalikud arenguks, sh ettevõtluse ning tootmise ja liikluskeskkonna arendamiseks.

 

Eike Pärnamägi: Siin on erinevad eesmärgid kokku pandud, kuid seaduses erinevad alused ettevõtluseks ja liikluseks. KOV tee jaoks maad saab küll tasuta võõrandada ja neid menetlusi me korraldame.

Alo Brandt: Oleme tõepoolest Tallinnas riigikinnistute osas Maa-ametiga kokkuleppele saanud. Põhirõhk on siin viide ettevõtlusele ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM). Ettevõtluse arendamisega seotu on täiesti toppama jäänud.

Eike Pärnamägi: Minule teadaolevalt selle eelnõuga ei minda edasi, kuna Euroopa Komisjonilt tuli seisukoht, et ettevalmistatud kujul sisaldab eelnõu keelatud riigiabi andmist. Sellisena nagu MKM soovis protsessi lihtsustada ja parandada, pole võimalik edasi minna. Kehtiva seadusandluse alusel menetlused toimuvad, kuid tuleb jälgida iga valla vähese tähtsusega abi määrasid.

Alo Brandt: KOVid on jäänud selles osas infosulgu. Sel juhul oleks vajalik teavitus, et eelnõuga edasi ei minda.

Eike Pärnamägi: Peab MKMiga täpsustama, mis seisus on hetkel töö eelnõuga.

Otsus: Keskkonnaministeerium täpsustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist eelnõu seisu, info lisame protokollile.

Täpsustatud: Seis on sama, eelnõu küsimusi on arutatud veel ministeeriumide vahel, kuid toimivaid lahendusi ei ole leitud.

 

Ettepanek 7

Arvestada CO2 kvootide müügitehingutest laekuvate vahendite suunamisel võimalustega omavalitsus taristu heakorra tagamiseks.

 

Harry Liiv: Keskkonnaministeerium on planeerimas kliima- ja keskkonnaeesmärkide selgitamiseks seminare KOVidega. Lähiajal toimub teavitamine.

Krista Kupits: Kliima- ja energiakavade rahastamise projekt on jõudmas kuhugi? Olen seda eelarve- ja strateegiaosakonnaga arutamas käinud. Neil oli plaanis.

Harry Liiv: Plaanis ja tegeletakse järgmise perioodiga. Seminaridel antakse täpsem info.

Otsus: Jätkatakse. Keskkonnaministeerium võtab ettepanekut arvesse kavade koostamisel, teretulnud ettepanekud vastavalt arengukavadele ja tegevussuundadele, mis käsitlevad nii ühistransporti kui ka muid konkreetseid rakendusi.

 

Ettepanek 8

Tunnistada kehtetuks MaaRS § 25 lõige 4 või vähendada KOV kohustust tasuda munitsipaalomandisse antud maa võõrandamisel riigieelarvesse 65% maa turuväärtusest. Alternatiivina muuta MaaRS § 25 lõiget 4 ja sõnastada see järgmiselt: „(4) Munitsipaalomandisse antud maa, välja arvatud käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktides 1, 9 ja 11 nimetatud maa, võõrandamise korral tekib 10 aasta jooksul pärast maa munitsipaalomandisse andmist kohalikul omavalitsusel kohustus maksta riigile hüvitist, välja arvatud juhul, kui maa võõrandatakse tasuta riigile. Hüvitise suurus on 65 protsenti laekuvast rahast, maa tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel maa harilikust väärtusest võõrandamise ajal. Maa võõrandamise korral võib laekuvast rahast või maa harilikust väärtusest maha arvata maa parendamiseks, sealhulgas detailplaneeringu koostamiseks, kohaliku omavalitsuse üksuse tehtud põhjendatud kulud. Hüvitis tuleb riigi tuludesse kanda kinnisasja võõrandamise korral viie aasta jooksul tehingu päevast arvates."

 

Eike Pärnamägi: Teema sai käsitletud ettepaneku 5 käsitluse lõpus ja sellele ei ole rohkem midagi lisada.

 

Ettepanek 10

Kui üldplaneering näeb ette hoonestataval alal väärtusliku kõrghaljastuse säilitamise ei ole aktsepteeritav olukord, kus metsaseadusele tuginedes metsamajandamise sildi all raiutakse ala esmalt lagedaks ning seejärel alustatakse hoonestuse kavandamisega. Vähemalt tiheasustusalal tuleb kehtiva üldplaneeringuga arvestada vähemalt samavõrd kui metsaseadusega.

 

Karli Ligi: Ka praeguses seisus arvestab Keskkonnaamet üldplaneeringuga, kui esitatakse teatis. Toodud näite puhul puudub metsamajandamisel piirang, piirang on hoonestusel (kõrghaljastuse säilitamine), mis tekib pärast seda. Siinkohal on KOVidel endal roll – hoonestust saab rajada kas projekteerimistingimuste või detailplaneeringu alusel. See tähendab, et metsamaast tuleb teha muu maa. 1. septembrist 2020 hakkab kehtima metsaseaduse punkt, kus linnade rohealade puhul on KOVide kooskõlastust vaja. Oleme KOVidega suhelnud, et saadetaks oma rohealade kihid ning seni on KOVid neid järjest ka saatnud, et saaksime koostada rohealade kaardikihi, mille vastu kontrolle teostada. Lisaks, kuna oleme koostamas uut metsanduse arengukava (MAK) ja seal on eesmärgiks ka kohaliku elukeskkonna roll ning KOVide roll selles. MAK raames ootame neid samu ettepanekuid ning ELVL-i suuniseid ja koostööd. Praegu ütleks, et väga kiirelt ei hakata muutusi sisse viima. Praeguse metsaseaduse kontekstis rikkumist ei ole. Lageraie puhul peab teatud hulk puid kasvama jääma ning see ala peab uuesti saama metsaks. Kui sellele alale hakatakse hoonestust planeerima on juba vaja KOV-ist projekteerimistingimusi või detailplaneeringut.

Saan aru, et antud ettepaneku osas oleks ELVL tegelik soov, et kõikide tiheasustusalade raiete puhul oleks KOVi kooskõlastust vaja? Kui paljud KOVidest on sellega nõus? Praeguse ehitusseadustiku kohaselt tohib teekaitsevööndis lageraiet teha vaid omaniku loal. Keskkonnaamet küsis kõikidelt KOVidelt üle, kui paljud soovivad selles osas kaasa rääkida. Kogu Eesti peale on praegu 19 KOVi selleks soovi avaldanud, ülejäänud ütlevad et nemad ei piira. Oskate hinnata kui palju tiheasustusalade raie KOVide halduskoormust tõstab? Juhul kui KOV-ide poolt on selge soov ja toetus viia see muudatus kohustuslikuks, peaks KOVid seda väljendama. Arengukava väljatöötamise raames on kõige õigem koht, kus seda teemat tõstatada ning seeläbi saab esitada ka suunised seaduse muudatuseks.

Otsus: ELVL-il täpsustada ettepanekut, millele Keskkonnaministeerium saab omapoolse tagasiside anda.

Ettepanek 17

Eraldada vahendeid kohaliku omavalitsusüksuste (KOVide) omanduses olevate kuid üleriigiliste funktsioonidega looduskaitse või muinsuskaitse all olevate keskkonnaobjektide arendamiseks

 

Ott Kasuri: Antud teema oli Kultuuriministeeriumiga arutlusel.

Eha Võrk: Kultuuriministeeriumiga jäi kõik lahtiseks.

Ain Valdmann: Teemaks on olnud Tallinna rahvuspark, 10 aastat tagasi oli Rein Ratase vedamisel teemaks. Praegu ei ole läbi analüüsinud. Kui riigiga koos ollakse seda meelt, et Tallinna Rahvuspark tekitada, sellele võiks tekkida uus mastaap. Sooviksime arutlustele olla kaasatud.

Kuna Tallinn moodustas ühtse Keskkonna- ja Kommunaalameti, siis tekkis ka uus kooslus hallatavatest asutustest - botaanikaaed, loomaaed, Kadrioru park ning seal on ka kalmistud.

Otsus: Jätkame läbirääkimisi

 

4. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse ettevalmistamise seis

 

Raili Kärmase ülevaade - ÜVVKS eelnõu menetlus on võtnud oodatust rohkem aega. Justiitsministeerium poolt tehti eelnõule palju nii juriidilisi märkusi aga ka sisulisi. Nt: vee-ettevõtete jätkusuutlikus, tagastamatu abi eest põhivara amortiseerumise teemad. Justiitsministeerium toetus oma sisulistes seisukohtades Konkurentsiameti ettepanekutele. Seetõttu on meil eelnõu osas nii sisuline kui juriidiline täpsustamine töös. Tõusetunud on Kaitseministeeriumi ja Siseministeerium õppusi puudutav. Kooskõlastusringi käigus tõusetus Siseministeeriumi päästesündmusteks hüdrantidest võetava vee maksustamine. Eelnõuga soovime täpsustada olukordi kui meil on suurõppused, nagu Kaitseministeerium praegu korraldab. Ei ole mõistlik, et selle piirkonna inimesed maksaks kinni õppuste tarbeks võetud vee. Eelnõu on aktiivselt laual, teeme Justiitsministeeriumi ja enda maja juristidega koostööd. Meie soov oleks, et eelnõu jõuaks EISi (k.a kovidele) hiljemalt märtsis/aprillis. Pikem plaan, et eelnõu jõuaks
Vabariigi Valitsusele aasta lõpuks. Saadame eelnõu teistkordsele kooskõlastusele, kuna viime sisse palju sisulisi muudatusi.

Krista Kupits: Eelnõu draft on juba minu lauale jõudnud, et esitada juba omapoolsed ettepanekud.

Raili Kärmas: Probleemseid teemasid võib  arutada enne kui eelnõu läheb EIS kaudu kooskõlastusele. Saame vajalikud muudatused sisse viia enne EISi esitamist.

Ain Valdmann: Uute valdade kontekstis, kas uutes valdades on ÜVK arengukavad töös. Purgimise kontekstis, kas uutes valdades tekivad purgimiskohad.

Raili Kärmas: Täpset ülevaadet omavalitsuste lõikes meil ei ole. Kõigile on ÜVK arengukava kohustuslik, enne reformi olid ÜVK arengukavad juba väga heal tasemel koostatud, loodame et see jätkub ka nii edaspidi.

Ott Kasuri: Keskkonnaametiga kohtumisel informeerisid nemad, et 11 omavalitsusel on kavad koostamisel, ülejäänutel tehtud. Esialgu peljati ÜVKga liitumist, nüüd on huvi tõusnud.

 

5. Vee-ettevõtete jätkusuutlikuse analüüs

 

Raili Kärmas: Vee-ettevõtete jätkusuutlikus on endiselt probleemiks kuna metoodika ei võimalda tagastamatu abi eest rajatud põhivaralt amortisatsiooni koguda, aga pikas perspektiivis peame suutma tagada jätkusuutlikuse vähemalt sel tasemel, et vee-ettevõtted saaksid investeeringuteks laenu. Mure lahendamiseks oleme teinud taotluse Euroopa SRSS fondi, millelt tänaseks oleme saanud tagasiside, et meie projekt on saanud rahastuse. OECD saab olema meie uuringu partneriks. Esmased tulemused, millised meetmed saavad olema, võiksid selguda selle aasta novembriks. Plaanis on kokku kutsuda töörühm, kuhu on oodatud nii KOVide esindaja kui vee-ettevõtete esindaja. Koordineerib KeM, pakutavad lahendused ja läbirääkimised OECD-ga. Eesmärgid sõnastame üheskoos loodavas töörühmas.

Protokolli lisa: ELVL käskkiri töörühma liikmete nimetamiseks

 

6. Eelarveläbirääkimiste punkt 9, 16

 

Ettepanek 9

Kehtestada võrdsed tingimused vooluveekogude ja maaparandussüsteemide korrastamise ja hooldamise finantseerimiseks tiheasustusaladel.

 

Raili Kärmas: Kraavide eesvoolude rahastamine saab lahendatud uue ÜVVKS eelnõuga. Mis puudutab seaduse tasandil sademevee maksustamist, siis juba täna on see reguleeritud. Me ei näe vajadust seda rohkem seaduse tasandil reguleerida. Lähtealused on KOVidele ja vee-ettevõtetele antud. Teada on, et paljudel on sademevee kulu arvestatud reovee kulu sisse. Ka see on uue eelnõuga lubatud. Maksustamise poolt suuri muudatusi ei näe.

Ain Valdmann: Tallinna linn maksab 5 miljonit sadevee käitlemise eest. Kinnistu valdaja, nt suur kaubanduskeskus, seal jookseb sadevesi, mis parklatest kokku koguneb, linna kanalisatsiooni ja keegi pole seda maksustatud.

Raili Kärmas: Sademevesi on kehtiva seaduse kohaselt eraldi teenus, millele võib kehtestada eraldi tasu. Eraldi saab maksustada nii parkimisplatside, kaubanduskeskuste haldajaid – nemad on eraldi kliendid. Metoodika on KOVi pädevuses, kuidas sademevett konkreetses KOVis maksustada. Sademevee metoodika maksustamine on Keskkonnaministeeriumi poolt juba varasemalt lahti kirjutatud, kuid see on soovituslik, mitte kohustuslik. Metoodika on leitav Keskkonnaministeeriumi kodulehelt: https://www.envir.ee/sites/default/files/Vesi/Uuringudjaaruanded/2011/sademevee_tasu_arvestamise_metoodika.pdf. Tallinna linnal on praegu käimas projekt sademevee maksustamiseks, oleme nendele konsultantidele selle metoodika ka edastanud.

Krista Kupits: Oleme koondamas ELVL-i kodulehele KOVidele vajalikud erinevaid juhendid.

 

Ettepanek 16

Tegeleda purgimise ning kohtkäitluse temaatikaga ning leida vee-ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele ja keskkonnainspektsioonile sobivaim lahendus. Ettepanek tagasiside andmise võimekuse loomise hõlbustamise kohta. Teiseks on vajalik reovee vedajate registrit, KOV tunnustust või mõnda muud lahendust purgimisteenuse kontrollimiseks.

 

Raili Kärmas: Purgimise teemal oleme siin laua taga kohtunud. Lõplik lahendus välja töötamata, vaja veel kohtuda KOVide ja vee-ettevõtete esindajatega, meie poolt lahendus pakutud. Näeme et purgimisel lööb korra majja kohustuslik aruandluskohustus purgimist pakkuvale ettevõttele - kust võttis reovee ja kuhu purgis selle. Sellise andmebaasi loomine oleks meie hinnangul lahenduseks.

 

7. Muud küsimused

 

Krista Kupits informeeris, et:

 

1. 10. märtsil toimub ELVL-i juhatuse ja volikogu, kus võimalik töörühma liikmeid muuta;
2. 18.-19. märts Linnade ja Valdade Päevad, kuhu olete oodatud.

 

 

 

(allkirjastatud digitaalselt)

Harry Liiv                                                                              (allkirjastatud digitaalselt)

Juhataja                                                                                  Kaie Siniallik

                                                                                               Protokollija