Kohalike omavalitsuste tegevus elanike vaimse tervise toetamisel

Kohtumine kohalike omavalitsustega

03.05.2021

 

1. Sissejuhatus

Ühiskondlik suletus ja piirangud on mõjutanud inimeste käitumist. Vaimse tervise eest vastutab kõigepealt inimene ise, kuid on ka asju, mis inimesest ei sõltu ja mida ta ise ei saa mõjutada, mistõttu ta võib vajada kohaliku omavalitsuse abi (nt turvalisus, teenuste kättesaadavus jms). Kohalike omavalitsuste probleemiks on pidevalt suurenevad ootused ja surve osutada teenuseid kõikidele elanike rühmadele. Vaimse tervise edendamine peaks olema osa iga kohaliku omavalitsuse arenguplaanidest.  

 

2. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Otsime ühiseid lahendusi inimeste tervise toetamiseks. Oluline on ühte moodi aru saada, mida mõistame vaimse tervise all. Samuti, kokku leppida, mis on riigi ja kohalike omavalitsuste roll inimeste vaimse tervise tagamisel. Hetkel ei ole see selgelt piiritletud. Fikseeritud on haigekassa teenuste hinnakiri, kuid kõike muud saame ise kujundada.

Suurte murede ärahoidmine on võit kõigi jaoks. Ennetus aitab vähendada inimeste stressi ja depressiooni. Näiteks saab kohalik omavalitsus korraldada abi ümber nii, et pakkuda tuge inimestele oma kodus, pakkuda sotsiaalteenuseid ning turvalist ja toetavat keskkonda.

Abi on olemas, aga see on killustunud ja inimesed ei tea, kust abi saada. Kohalike omavalituste roll on teavitada oma elanikkonda ja pakkuda teenuseid just sinna, kus inimestel tuge kõige rohkem vaja on. Näiteks kriisiajal sai vanemaealised vabatahtlikelt tuge, mis ennetas sügavamat üksindusse jäämist.

Vaimse tervise teenus on laiem kui psühholoogi vm spetsialisti abi. Näiteks psühhosotsiaalne sotsiaaltöö on selleks, et motiveerida inimesi ise oma elu eest vastutust võtma. Kohalikud omavalitsused on leidnud innovatiivseid lahendusi. Soovime, et seda tehtaks ka koostöös riigiga.   

Kohalikel omavalitsustel on hoobasid inimeste vaimse tervise murede lahendamiseks. Näiteks, kui inimesel on depressioon, siis ei piisa ainult kliinilise psühholoogi teenusest, vaid vaja on vähendada depressioonis inimese igapäevast koormust ning toetada ka tema perekonna toimetulekut.  Omavalitsuste pakutav tugi ja teenused (sh ka nn tavapärased sotsiaalteenused) on omavahel seotud ning riigi ja omavalitsuste vahel koostööd tehes saame abi kättesaadavuse ja kvaliteedi paremaks.

Vabariigi Valitsus on eraldanud kohalikele omavalitsustele 15 milj eurot. Selle kasutamiseks oleks vaja tegevusi põhjalikult planeerida.

 

3. Eesti elanikkonna vaimne tervis COVID-19 pandeemia ajal. Marre Karu

(ettekanne slaididel)

Covid-19 teemalise küsitluse põhjal on Eesti elanike stressitase tõusnud. Peamiselt tuntakse hirmu nakatumise ees (55%). Samuti tekitavad stressi muud tervisega seotud mured (41%), raskused vaba aja sisustamisel (38%) ning tervishoiuteenuste kättesaadavus (31%). 30% vastanutest nimetab stressi allikaks keeruliseks muutunud suhteid lähedastega ning 21% vastanutest tekitab stressi üksildust ja isolatsioon.  

Kõige sagedamini on suures või väga suures stressis noored 15-24-aastased (56%), samuti 25-34-aastased (44%) ning õpilased ja üliõpilased (59%). Stressi tunneb 13-15% üle 65-aastastest inimestest.

Elanike stressitase on kõrgem suuremates linnades. Seejuures Tallinnas ja Lõuna-Eestis rohkem suures või väga suures stressis inimesi. Kõige vähem stressis inimesi elab Läänemaal ja Viljandmaal.

Majandusliku toimetuleku ja stressi vahel on selge seos – kõrgem stressitase on nendel, kellel on praeguste sissetulekute juures kas raske või väga raske hakkama saada. Samuti on kõige sagedamini stressis inimesed, kelle töökoormust on koroonaviiruse levik suurendanud.

Põhjalikumad uuringutulemused on saadaval: https://www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid ja https://riigikantselei.ee/uuringud

 

4. Kohalike omavalitsuste tegevus elanike vaimse tervise toetamisel. Olukord ja ootused. Vootele Veldre (ettekanne slaididel)

2021. a aprilli esimese pooles küsitleti kohalikke omavalitsusi eesmärgiga koguda infot hetkeolukorra kohta kohalikes omavalitsustes elanike vaimse tervise toetamisel ning saamaks infot omavalitsuste ootustest, võimalustest ja vajadustest. Küsitluse fookuses olid järgmised küsimused:

• kuidas on pandeemia tingimustes muutunud elanike abivajadus ja missugused uued probleemid on tekkinud;
• missuguseid teenuseid osutatakse abivajajatele ja kuidas on vaimse tervise teenuste osutamine korraldatud;
• missugused on peamised kitsaskohad teenuste pakkumisel;
• kuidas kavatsetakse kasutada riigi eraldatavaid täiendavaid vahendeid, et tagada inimestele kriisiajal piisav sotsiaalmajanduslik ja vaimne tugi;
• millist tuge soovitakse riigilt.

Kohalike omavalitsuse vastustest lähtus, et abivajadus on kasvanud, sh enim on kasvanud abi vajavate perede arv. Abivajaduse kasvu peamised põhjused on perevägivald, distantsõpe, alkohol ja sõltuvushäired. Uus teema, millega omavalitsused peavad tegelema, on eakate üksildus. Abivajadus on kasvanud ka eakate hulgas ning KOV endi töötajate hulgas, kelle töö on muutunud pingelisemaks.

Kõige kriitilisem lahendamist vajav probleemina toodi välja spetsialistide puudus. Näiteks ei ole  terviseteenused kättesaadavad ja ravijärjekorrad on pikad. Samuti on puudu spetsialistidest, keda omavalitsused saaksid palgata. Omavalitsused soovivad taaskäivitada varem kasutusel olnud tegevusi ning arendada välja uusi. Lahendamist vajab distantsõppega seotud probleemide pundar. Kohalike omavalitsuste tegevused sobituvad vaimse tervise teenuste üldise raamistikuga.

Vaimse tervise rohelises raamatus on välja toodud vaimse tervise püramiid. Inimene peaks olema võimalikult hästi ette valmistatud selleks, et vaimse tervise häired teda ei tabaks või ta tuleks ise endaga toime. Järgneb kogukonna tugi. Seejärel kogukonna teenused (nt esmasest nõustamisest, üksikute eakate proaktiivne ülesotsimine jne). Alles seejärel tulevad esmatasandi tervisehoiuteenused, ambulatoorne psühhiaatriline abi ja viimasena spetsialiseeritud psühhiaatriline abi. Põhjalikumat läbimõtlemist ja sisustamist vajab kogukonna tasand.

 

5. Heade praktikate tutvustus

5.1 Vaimse tervise teenustest Tartu linnas. Mihkel Lees, Tartu abilinnapea

Kui Tartu linn alustas vaimse tervise teenuste pakkumisega, siis tegeleti nn tulekahju kustutamisega.  Paraku valdav enamus tegevustest pakuti siis, kui inimene oli juba sotsiaalvaldkonna huviorbiiti jõudnud. Pakuti hulka tegevusi (nt terviseloengud koolides), millel on küll positiivsed kõrvalmõjud, kuid mida ei käsitletud vaimse tervise tegevustena. Vaja oli süstemaatilist lähenemist.

Vaimise tervise edendamise lähtekohad on:

• ennetus – valdav enamus probleeme on ennetatavad inimeste käitumisega.
• sihtgruppide määratlemine ning keskendumine kõige haavatavamatele.
• sihtgruppide ja ekspertide arvamuse kaasamine.
• lähtumine tõenduspõhisusest - keskendume neile programmidele, mis on varasemalt tõendust leidnud.

Tõukamapanev jõud oli koostöö peaasi.ee portaali meeskonnaga. Mõtestati läbi olemasolevad tegevused. Toetati näiteks bussireklaame, viidi ellu vaimse tervise vitamiinide kampaania, algatati koostööd ettevõtjatega, Tartu lasteaedades ja koolides pakuti vaimse tervise esmaabi koolitust. Populaarseteks osutusid eakate kõnniringid vabas õhus.  

Lisaeelarvest planeeritakse investeerida vaimse tervise tegevustesse, millesse on varem vähe panustatud (nt kiusamisvaba kooli programmi jätkamine jt).

5.2  Vaimse tervise teenuste korraldamisest Harku vallas. Tiia Spitsõn, Harku valla sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja (ettekanne slaididel)

Kuna teenuseosutajaid on raske leida, lõi Harku vald oma nõustamiskabineti.

Pakutakse eraldi õppeteenuseid, nt matemaatika, lastele sotsiaalsete oskuste arendamine jt. Eraldi programmid on ka NEET noortele ja õpiraskustega nooretele. Pakutakse ka õpiabi, et aidata raskustes lapsi õppetöös.

Imelised aastad on ennast õigustanud. Peaasi.ee koolitused vaimse tervise valdkonnas. KOV on andnud võimaluse tööpsühholoogi nõustamiseks, kes nõustab ja vajadusel töötab süstemaatiliselt. Lastega töötavatele spetsialistidele pakutakse supervisiooni.

Covid-19 jooksul on kasvanud tugiisiku teenuse vajadus. Toiduabi vajadus on oluliselt kasvanud. Hooldustöötajate töökoormus on kasvanud. Küsitud on üksi elavate eakate abivajadust ning nõustatud puuetega inimesi igapäevaelu küsimustes (nt toidu ja ravimite tellimine). Harku valla initsiatiivil ja koostöös Haigekassaga on korraldatud üle 50-aastaste vaktsineerimine.

Kitsaskohad on samad, mis teistel esinejatel välja toodud: puudus on spetsialistidest (kliiniline psühholoog, logopeed, tugiisikud). Arstide pikad vastuvõtujärjekorrad halvendavad samuti inimeste vaimset tervist.  Perearstikeskused võtaksid hea meelega tööle vaimse tervise õdesid, aga neid lihtsalt ei ole. Igapäevatööd, aga samuti teenuste ja eelarve planeerimist takistab juurdepääsu puudumine isikuandmetele.

 

6. Arutelu

Probleemid ja väljakutsed

Inimesed ei pöördu kohaliku omavalitsuse poole, mistõttu omavalitsusel on keeruline jõuda abivajajani. Sotsiaalvaldkonna kaudu tuleb info eelkõige juba olemasolevate klientide kohta, vaid vaimse tervise teemaga lisanduvaid kliente on üsna vähe, probleemid on komplekssed ja seetõttu on sobiva abi pakkumine mitme spetsialisti ühine tegevus.

• Abivajajateni jõudmise probleem tuli omavalitsuste küsitlusest osaliselt välja, kuid domineeriva teemana seda vastustes mainitud ei ole.
• Kogukonna roll ja varane märkamine on oluline, olgu see siis kas ise abi andmine või teatamine kohalikule omavalitsusele.
• Peame paremaks saama abi kasutamise kultuuri tekitamisel. Üks teema on märkamine ja abi pakkumine, teine on abi vastuvõtmine.

Eakate ja noortega tegelejate osakaal on väike. Samas noorsootöötajad on saanud kriisi ajal suure koormuse, sest on pidanud olema innovaatilised, loovad, motiveerima noori koroonareeglite tingimustes vähem nutiseadmetes aega veetma. Psühholoogi jt teenused on tagajärgedega tegelemine. Suur probleem on spetsialistide puudus.

• Ennetus ja abi pakkumine ei peaks olema omavahel vastandatud. Ennetuse vaates on ka abi vajavate inimeste mõjus toetamine oluline. Näiteks, kui lapsed elavad kauem halbades oludes, tekitame kahju juurde. On väga hea, et luuakse töökohti ennetuse valdkonnas. Ennetav on ka tänaste klientidega tegelemine vastavalt nende abivajadusele.

Kohalikud omavalitsused tegelevad ka kommunikatsiooniga. Tööd raskendab ka sage segadus üleriigilises kommunikatsioonis. Riigi sageli omavahel vastuolus ja kiiresti muutuvad sõnumid ei anna inimestele kindlustunnet. Kohalikul omavalitsusel on seda infot raske oma inimestele kommunikeerida. Näiteks on sageli vaja kirjutada pressiteated ümber selleks, et inimesed nendest aru saaksid.

Kohalikul omavalitsusel on erinevate elanikerühmade vaimse tervise kohta adekvaatse ülevaate saamine üsna keeruline. Teadmine on pigem hinnanguline ja alati mitte täielikult tõene. Hea tagasiside tuleb koolide psühholoogidelt.

Head näited

Rakvere vald on kogu Covid-19 aasta tegelenud vaimse tervise küsimustega. Eelkõige on fookuses olnud noored ja eakad. Lisaks terviseedenduse spetsialistile alustas vallas tööd sotsiaalkaitse ennetustöö spetsialist, kelle tööülesannete seas on ka vaimse tervise teema. Eraldi ennetustegevuse ametikoht loodi selleks, et tegeleda eelkõige ennetustegevustega, et inimesed abivajajateks ei muutukski.

Ennetustöö on tõusnud fookusesse ja eraldi spetsialisti olemasolu on suureks abiks. Loodetavasti saab ennetust teha ka omavalitsuste vahelises koostöös.

Tartu maakonnas on vaimse tervise teema fookuses. Maakonnaüleselt on tervist edendavate noortekeskuste võrgustik teema fookusesse võtnud; sotsiaaltöö koostöökogu koos Punase Ristiga kavandab pilootprojektina koostööd vabatahtlike kaasamiseks sotsiaalhoolekandes; koolides on sõlmitud lepingud arstiüliõpilastega, kes viivad läbi loenguid vaimse tervise ja seksuaaltervise teemadel.

Vaimse tervise projekte on tehtud ka koolides. Koolidelt on saadud hea tagasiside, milline on tegelik olukord ja mida noored ise arvavad ja vajavad. Noored vajavad praegu rohkem tuge, kui me pakkuda saame.

Ettepanekud

Omavalitsused peaksid kaardistama olukorra ja hakkama oma kogemusi jagama. Vaja on ka omavalitsuste ülest tegevust ELVL tasandil, nt võiks ELVL olukorda kaardistada ja praktikaid koguda. Kindlasti on vaja positiivseid kogemusi jagada.

Vaimne tervis vajab eraldi fookust. Seda ei saa panna konkureerima lasteaedade, koolide ja kultuuriasutuste eelarvetega.

Ennetamine on väga oluline, aga hetkel on kitsaskohti juba täna abi vajavate inimeste aitamisega. KOVi olukorda kergendaks, kui riik tagaks piisavalt erihoolekandeteenuste osutamist.

Omavalitsuste liitude juurde võiks luua ametikoha, kelle ülesanne on omavalitsuste üleselt tegevust koordineerida ja kommunikeerida. Kommunikatsioon on ülioluline selleks, aidata KOVidel vaimse tervise teemasid käsitleda ja tegevuskavasid koostada.

Oleks vaja luua süsteem või struktuur, kus on paika pandud, millal tuleb tegeleda ennetavate tegevustega, millal tagajärgi leevendavate teenustega ja millal abivajadusega ning mis kirjeldab, millal missuguseid tegevusi läbi viia. Oleks vaja rääkida praktilistest tegevustest ja koostada ideeraamat, tegevuste raamat või strateegia. Justiitsministeeriumi eestvedamisel koostati valdkonnaülese ennetuse strateegia, aga kas sellel on ka jätkutegevusi.

• Valdkondade ülese ennetuse põhimõtted on kokku lepitud ja Justiitsministeeriumi eestvedamisel (Anu Leps) koostatakse ka tegevuskava. Sotsiaalministeeriumil on plaanis tõlkida teemikohane käsiraamat.  Parim lahendus ideede vahetuseks oleks heade praktikate kogum. ELVL võtab ideeraamatu koondamise endale.

Vaimse tervise roheline raamat on see, mida kohalikud omavalitsused juba ennetusena teevad. Oluline oleks leida neid teenuseid/tegevusi vaimse tervise ennetegevuste raames, mida saaks teha ilma kokku saamata, samas arvestades nt eakatega, kes veebi teel ei suhtle.  

Vaimse tervise püramiid tuleb ära sisustada.

Kohalikele omavalitsustele eraldatud lisaraha kasutamise valikute tegemisel on oluline meeles pidada, et tegemist on ühekordse ajutise rahaga ja sellele ei saa rajada jätkusuutlikke pikaajalisi tegevusi. Kohe ja praegu oleks vaja ideid eelkõige ühekordsetele või plaanitud tegevuste kiirema käivitamise võimaldajaid.

Struktuurivahendite planeerimisel tuleb mõelda vaimse tervise meetmetele.

Vaimse tervise küsimusi võiks proovida kajastada ka LEADER rakendusaktides. Mida lähemal teenused kogukonnale on, seda tõhusam nad on.

Edasised tegevused ja kokkulepped

Vaimse tervise staabi töö tulemusena peaks valmima lühem tegevuskava. Käivitatud on noorte teavituskampaania, perearsti teraapiafond ja teekonnad, kuidas inimesi paremini abile suunata. Vaimse tervise staap on planeerimas pikemat vaadet Covid-19 väljumisele ja kohalike omavalitsuste rollile selles. Sellel teemal ei ole omavalitsustega palju arutelusid olnud. Peamine küsimus on, kuidas omavalitsuste tasandil paremini koostööd teha.

Lisaks on staap koostanud erinevaid abimaterjale ning koondanud teavet, kuidas nt vaimse tervise teemadel lastega rääkida. Koostamisel on juhendmaterjalid ja infolaud, kuidas abivajadusest teavitada, millega edasi tegeleda jne. Aluseks on praegu olemasolev korraldus ja ressurss (lasteabi telefon, tugispetsialistid jne). Materjalid saadetakse ELVL kaudu ka omavalitsustele.

ELVL on valmis kaardistama praktikaid ja arendama vaimse tervise teenuseid ka omavalitsuste piiride üleselt. Koostöös riigiga on vaja leida parimaid praktikaid. ELVL jätkab nügimist, et vaimse tervise teenuste arendamist ja pakkumust planeeritaks ka struktuurivahenditesse. Samuti hoitakse teemat jätkuvalt TST töölaual.

 

7. Täiendav teave

11. mail toimub ennetuseteemaline konverents, mille raames toimub töötuba "Kuidas parandada ennetuse kvaliteeti Eestis läbi tööjõu arendamise?" Registreerimine siin: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSepHIjDxtLTwid9UgxzMZJoW116W5nv6zT03hmog4eblHD-Uw/viewform

Tööelu.ee lehel on hulk tööandjatele abistavaid materjale koondatud koostöös vaimse tervise staabiga. Muuhulgas on seal info ka SKA psühholoogilise esmaabi koolitajate kohta, keda saab kaasata alternatiivina Peaasi.ee vaimse tervise esmaabi koolituste kõrval, kui nende koolitajad ülekoormatud. Kohalikele omavalitsustele saab täiendavat infot jagada siit: https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/psyhholoogilised-ohutegurid/Vaimse-tervise-juhendid-ja-materjalid

Haigekassa lehelt saab tellida abimaterjale vaimse tervise toetamiseks, nt "Minu vaimse tervise esmaabi: Töövihik noortele ja täiskasvanutele" ja "Ärevuse töövihik" https://www.haigekassa.ee/infomaterjalid?tag=2545

Oodatud on ka kirjalikud täiendused vaimse tervise meetmete dokumenti: https://docs.google.com/document/d/1eggQfoNRGZkYyiv5fDwe7QXd8WXROWZNTSbnyQVhmP4/edit

 

Protokoll failina (.pdf)