Töö-, sotsiaal- ja tervise töörühma koosolek

 

04.12.2018 kell 13.00- 15.15 Ahtri 8 Tallinn

 

Protokoll

Osalejad: Uku Torjus (Tallinn), Annika Kapp (Viru-Nigula), Tatjana Patsanovskaja (Narva), Eva-Liisa Jaanisk (Lääne-Nigula), Kairit Lindmäe (Saaremaa), Tiia Spitsõn (Harku), Merle Liivak (Tartu), Kairi Avastu (Viimsi), Marika Saar (Elva -Skype teel).

Kutsutud: Jüri Võigemast (ELVL), Jan Trei (ELVL).

1. Sissejuhatus, päevakava kinnitamine.

Otsustati kinnitada esitatud päevakava.

2. Valitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2019.aasta riigieelarve läbirääkimiste lõpp-protokolli TST töörühma esitatud ettepanekute ja kokkulepete üle vaatamine.

Murelikuks teeb asendus- ja järelhoolduse  rahade mittepiisavus. Teenus oli riigi poolt alarahastatud juba siis, kui see oli riiklik teenus ja on seda ka nüüd. Töötajate palgad on väikesed. Teenuse osutajad on juba tõstnud ja tõstavad hindu veelgi. Järelhooldusteenust, mille korraldamiseks eraldab riik 500.-€ isiku kohta, ei ole üldjuhul võimalik selle raha eest osutada, sest abivajadused on oluliselt suuremad.  Rahalise kulu olulist suurenemist on näha ka 2020.aastast, kui senised 8 lapsega asendus- ja perekodud peavad olema muudetud 6 lapselisteks. Sotsiaalministeerium on lubanud rahasid juurde, kuid esialgu ei ole selles osas selgust.

Endiselt on probleemiks raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenuse korraldamise rahastamine. Osadel omavalitsustel jääb raha puudu ja osad hoiavad teatud summa teadlikult uueks aastaks, sest uute rahade eraldamine toimub ehk veebruaris. Väga nõutud on tugiisiku teenus, kuna nõudlus on suurem kui teenuse pakkumine, siis on ka hind väga kõrgeks tõusnud.

Erihoolekande teenuse kohtadega ei ole olukord sugugi paranenud. Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli kokku novembris puudu 1564 erihoolekande teenuse kohta ja sealhulgas 723 ööpäevaringse hoolduse kohta, mis on kõige vajalikumad, sest tegemist on kõige suuremat abi vajavate inimestega ja KOVidel puuduvad nende abistamiseks sobivad teenused. Probleemid ööpäevaringset hooldust vajavate inimeste osas suurenevad veelgi, sest riik on otsustanud osa psüühikahäirega inimesed, kellel seaduse lausel ei ole õigust riiklikule erihoolekandeteenusele (dementsed eakad), teenuselt välja saata. Sellega seoses on Nt Lääne- Nigula vallal juba teada, et lähemal ajal peavad nad leidma sobivad teenused 25 inimesele.   Endiselt on probleem nende inimestega, kelle elukoht kuni 2001 aastani registreeriti hoolekandeasutuse KOVi järgi. Siin peaks riik suuremat abi osutama ja selle probleemi ise ära lahendama, mitte KOVi vastutada jätma.

Ligipääsetavuse tagamisega seotud probleemid ei ole lahendatud. Riik ratifitseeris ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, pööramata tähelepanu KOVide vastuväidetele ja seega peaks riik ka hoolitsema selle eest, et tagada ligipääsetavaus nii ehitistele, transpordile kui ka nt infole.

Väga suur probleem on seotud eestkostega. Eriti kodus elavate eestkostetavatega, kes käivad iga päeva taskuraha küsimas või kellel puudub haiguskriitika. Lahendamata on perekonnaseaduse § 206 lõikest 1 tulenev kohustuse : „ Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid." täitmine. Kuidas on KOVil eestkostjana võimalik tagada, et haiguskriitikata kodune eestkostetav, kellel puuduvad ka toetavad lähedased, saaks igapäevaselt vajalikud ravimid? ELVL esitas Justiitsministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile märgukirja, et alustada läbirääkimisi seoses eestkostetöö korraldamisega.

Üldhoolekande asutuste rajamine on endiselt seotud suurte raskustega. Riik deklareerib, et KOVidele pakutakse selleks raha, aga tegelikult on see toetussumma nii väike ja nõuab nii suurt omafinantseeringut, et sellepärast on taotlejaid vähe. Tegelikult on see väga piiravate tingimustega meede. Hooldekodu kohti on väga juurde vaja, aga 20-30 kohalisi hoolekandeasutusi ehitada, mis peavad väga täpselt vastama meetme nõuetele, ei ole kuidagi majanduslikult mõistlik. Ehitushinnad tõusevad väga kiiresti ja selleks ajaks, kui ehitamiseks läheb, peaks KOV planeerituga võrreldes oluliselt rohkem panustama. See probleem on näha tervisekeskuste  rajamisega. Seetõttu on ministeeriumi poolt on väga küüniline rõhutada, et miks te ei taotle, kui raha on olemas.

Teenuste osutamise mahtude määramatus on probleemiks. SHS muutmisel öeldi, et KOVi koormus ei kasva, kuid kui KOVil ei ole enam õigust teenuse osutamisele mingeid mahulisi ega rahalisi piire seada, siis on ju ilmselgelt tegemist koormuse kasvuga, sest inimeste abivajadused on suured. KOVil puudub võimalus rahalisi vahendeid aasta peale planeerida ja oma eelarvet teha, sest ei ole võimalik ette näha, millised vajadused aasta jooksul tekivad. Ei saa mõistlikuks pidada Õiguskantsleri märkust, et kui KOVil ei jätku sotsiaalteenuse osutamiseks raha, siis tuleb pöörduda riigi vastu kohtusse, et riik ei ole piisavalt raha eraldanud. Tänaseks päevaks on sagenenud kodanike pöördumised kohtusse, kuna leitakse, et KOV ei osuta teenust piisavas mahus ning need vaidlused on üsna aja- ja rahakulukad.

Arstiabi (nii eri- kui üld) kättesaadavus on maal ja väiksemates kohtades endiselt halb ja eriti keeruline on pääs psühhiaatri vastuvõtule, mis teatud juhtudel vajaks kohest sekkumist. Lahendamata on probleem, mida teha psüühiliste erivajadustega noortega, neid ei ole kuhugi suunata ja kuna asjakohane teenus puudub, siis noore olukord halveneb.  Kui ta saab täiskasvanuks, siis on võimalik suunata erihoolekandele. Ei ole mõistlik, et neile vajalikke teenuseid ja mõjutusvahendeid hakkaksid omavalitsused ise välja mõtlema ja arendama. See vajaks kindlasti riigi poolset otsustavat tegutsemist.

Jan Trei juhtis tähelepanu sellele, et 2019 avanevad Norra EMP finantsmehhanismid. Üheks Norra EMP programmiks on ka vaesuse vähendamise ja kogukondliku ennetustöö projektid ja ehk on nende rahadega võimalik mõni abimeede välja töötada.

Mõnedes kohtades on ette näha probleeme ka apteegiteenuse kättesaadavuse tagamisega seoses apteegireformiga nt Elvas.

STARi saaga jätkub. Praegu tundub, et asi läheb aina halvemaks. Endiselt ei ole KOVi sotsiaaltöötajal võimalik saada erinevatest andmekogudest andmeid otse.

Kokkuvõttes saab tõdeda, et ükski seni TST töörühma tehtud ettepanek ei ole lahendust leidnud ja on tänagi aktuaalsed.

Uue teemana tuleks tõstatada koolitervishoiuga seonduv. Täpsustamist vajaks, milline on koolitervishoiu roll. Noortel on kaasajal väga palju probleeme nt sageneb ülekaalulisus, netisõltuvus, vähene liikumine, rohke stress jne. Üle tuleks vaadata rahastamine, alla 200 õpilasega koolides on rahastamisega suured probleemid. Enamus KOVe on kohustatud juurde maksma, sest lepingute mahud on liiga väikesed. Probleemiks on ka asendamine, kooliõel võiks olla rohkem õigusi.

3. ELVL tegevdirektor Jüri Võigemast andis ülevaate läbirääkimistega seonduvast ja rõhutas et

sotsiaaltöö roll lähemas tulevikus kasvab veelgi, mis nõuab kindlasti täiendavat raha nii riigi kui ka KOVi poolt.

 

4. Linnade ja valdade päevad

12.-13. veebruaril 2019 toimuvad linnade ja valdade päevad, kus 12. veebruaril on sotsiaali töötuba. Arutati, milliseid teemasid võiks töötoas kajastada ja keda esinema kutsuda. Esitati soov saada lähemalt teada Soomes kavandatavast sotsiaalteenuste reformist. Leiti, et hea oleks kuulda ka ettekannet KOVi sotsiaaltöö olulisusest.  Esinejate osas leiti, et hea oleks leida esinejaid väljastpoolt Sotsiaalministeeriumi nt Jüri Kõre.

5. Järgmiseks koosoleku toimumise ajaks lepiti kokku 24. jaanuar 2019.

 

Protokollis

Mailiis Kaljula

ELVL nõunik, TST töörühma koordinaator