Riigieelarve läbirääkimiste ELVL töö-, sotsiaal- ja tervise töörühma

koosoleku protokoll

 

Aeg: 05.01.2023  kell 10.00-12.00

Koht: Teamsi teel veebis ja Roosikrantsi 12/1 ELVL büroos kohapeal

 

Koosolekul osalesid töörühma liikmed: Kurmet Müürsepp, töörühma esimees, Antsla abivallavanem; Katre Mägi, Järva valla Sotsiaalosakonna juhataja; Heiki Hansen, Elva abivallavanem; Tõnu Poopuu, Pärnu Sotsiaalosakonna juhataja;  Raimo Saadi, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuosakonna juhataja; Tiia Spitsõn, Harku valla Sotsiaal- ja Tervishoiuosakonna juhataja; Merle Liivak, Tartu Sotsiaal- ja Tervishoiuosakonna juhataja; Marelle Erlenheim, Saue valla Sotsiaalosakonna juhataja; Peeter Sibul, Räpina vallavolikogu esimees;  Bärbel Salumäe, Rae abivallavanem.

Puudusid töörühma liikmed: Priit Lomp, Kastre vallavanem; Livia Kask, Viljandi linna Sotsiaalameti juhataja; Kersti Suun-Deket, Rakvere linna Sotsiaalosakonna juhataja; Anne Klettenberg, Viru-Nigula valla Sotsiaalosakonna juht;  Liivi Vares, Viru-Nigula valla lastekaitse- ja eestkostespetsialist  (asendusliige); Teresa Sale, Valga Vallavolikogu liige;

Kutsutud osalised: Jan Trei ELVL asedirektor, valdkonna juht; Toomas Johanson ELVL nõunik.

Koosolekut juhatas: ELVL TST töörühma esimees Kurmet Müürsepp.

1. Sissejuhatuse ja päevakava kinnitamine.

Kinnitati eelnevalt osalistele saadetud päevakava:

1. Sissejuhatus;
2. Riigieelarve läbirääkimiste ettepanekud. (ELVL liikmete esitatud sotsiaalvaldkonna ettepanekud saadetud koos kutsega);
3. Sotsiaalvaldkonna prioriteetide kinnitamine (2-4);
4. Linna ja valla päevad 12.-13. aprill 2023 Tallinnas Viru hotelli konverentsikeskuses.
5. Analüüsida Viljandi üleriikliku Omavalitsuspäeva deklaratsiooni ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu Viimsi deklaratsiooni sellest vaatekohast, kas nendest formuleerida ettepanekud RE 2024 ja RES 2024-2027 läbirääkimistele. (Deklaratsioonid saadetud koos kutsega).
6. Infoküsimused.

 

2. Riigieelarve läbirääkimiste ettepanekud. (Töörühmale eelnevalt saadetud ELVL liikmete poolt välja toodud sotsiaalvaldkonna teemad);

Ettepanekud on koosolekule esitatud Liidu liikmete sõnastust muutmata. Kõik  esitatud ettepanekud väärivad tähelepanu. Kahjuks ei ole osadele ettepanekutele lisatud selgitusi ja rahalist mõõdet. Lisaks kirjalikult esitatud teemadele esitasid koosolekul osalejad järgmised ettepanekud:

1. Üldhooldusreform. Ei ole teada, kui suurt kulu hooldatavate hindamine, seal juures üle Eesti sõitmine, endaga kaasa toob. Tuleb palgata uusi töötajaid. Halduskoormus. Üsna kindel, et rahadest ei piisa. Vaja on  uut analüüsi augustiks, kuidas on tulud-kulud eelarve vaates, et panna 2024.aasta eelarve kokku ja et saaks riigieelarvet vajadusel mõjutada. Keeruline on muidugi sisendi saamine, kõik KOVid peaksid oma ülevaate andma või ehk küsida teenuse osutajatelt? Suvel ju puhatakse. Ehk jõuab septembriks. Rahaliselt on hea, kui me 2023 toime tuleme. Peab olema piisavalt vahendeid, et seda ülesannet täita, sest inimeste ootused on suured. Kuidas ja kes hakkab hindama, kes ütleb inimesele, et sa ei vaja üldhooldust. Mis töövahendiga hakatakse hindama kliente. Kas võime ise teha. ISTE hindamisvahend üksühele ei sobi.  STAR ei ole kasutuskindel – see ei ole riigieelarve teema. See on sisuline arutelu.
2. Projektide rahastus. SoM'i ja SKA rahastus on ebastabiilne. Nii on hoolduskoordinatsiooni rahastamine aastaks 2023 ikka teadmata (seda hoolimata korduvatest lubadustest tagada stabiilne, kuigi projektipõhine, rahastus). KOV ei tea, kas palgaraha on selles projektis, kas kate tuleb või mitte. Millal see otsustatakse, ei ole teada. Samuti ISTE projekt, kuhu KOV-e tungivalt osalema veendi, on saanud selleks aastaks varasematest vähemas mahus rahastuse, seega vähem teenuskohti, kui varem lubati, aga siin on taga abi vajavad inimesed ja teenuse osutajad, kes soovivad palka saada. Probleemiks on ka soovitus rakendada maakonnapõhist hoolduskoordinatsiooni projekti– kes seda hakkab tegema. Mõte on hea, aga miks peaks Tartu, Pärnu, Tallinn seda tegema. Mis on boonus? Kirjeldatud olukorrad mõjuvad üsna vähe motivatsiooni tekitavalt. Lisaks on teema, et kui meetmed avanevad eelarveaasta keskel, ei ole KOV-l võimalik omaosaluseks raha leida, sest sellega ei ole saanud eelarvet koostades arvestada. ESF jm rahastuse kadumine – eluruumide kohandamine, erivajadusega laste tugiteenused jne. Teenusmajade meede.  Riigi strateegia muutumisel tuleks KOVidega ka läbi rääkida. Ei saa olla nii, et riik planeerib oma rahad ära ja siis äkki öeldakse, et võtke ja tehke nüüd. Piloote ei tohi algatada ilma KOVide kooskõlastuseta. Leppida kokku pilootide vedamise tingimused. Sügisel on väga halb hakata planeerima investeeringuid. Leppida kokku tähtajad.
3.  Kutse taotlemine - Siin on ka raha taga. Nt 75 sotsiaaltöötajat vajavad kutset. On olnud kuulda, et lastekaitses ei ole kutse nõue ennast õigustanud.  Kulud seoses kutse taotlemisega on võimalus jätta töötaja kanda, aga reaalsem on need kanda KOV vahenditest (sest meie vajame kutsega töötajaid). Kutse andmise nõuded tuleks üle vaadata, et mis on põhjendatud ja kindlasti vajalik ning mis ei näita spetsialisti oskusi. Näiteks ei anna vebinarid alati tõendit osalejale. Väga bürokraatlik ja kohati vastukäiv.
4.  Eestkoste teema. - Eestkosteperedest järelhooldusele suunduvaid lapsi ei võeta arvesse KOV-ile raha eraldamisel. Võiksime seda teemat ikka laual hoida. See on pidevalt kasvav töö. Esialgu räägiti, et mõistlik on 25 eestkostetavat eestkostja kohta, aga nt Tartus on 50, Tallinnas 80. Eriti suur on probleem koduste eestkostetavatega.
5.  Erihoolekandeteenuse täiendav rahastus. – kui riigi ja teenuse saaja makstav ei kata teenuse hinda, on paratamatult KOV sunnitud täiendava rahalise kohustuse võtma. KOV ei saa SKAlt andmeid, kes tema inimestest on erihoolekandeteenuse järjekorras. Andmekaitse. Me ei saa isegi kohapeal vaadata, kuidas ta hakkama saab, sest me ei tea neid. Teenuskohti on vaja juurde luua. Aga praegu, kui me koha loome, siis SKA saadab sinna inimesi üldjärjekorrast ja üle vabariigi. Seega võib olla, et loome koha, aga oma KOVi inimest ei saagi teenusele võtta. See peaks muutuma. Või teine probleem on see, et loome kohad, aga ei saa riigilt rahastust peale, kohad on täitmata, püsikulud jooksevad ja KOV peab need katma. Teenuse osutajatelt on tulnud info, et vanaduspensionärid on plaanis suunata erihoolekandelt  välja KOVi teenusele ja seda nii ööpäevaringselt kui ka toetavatelt teenustelt. Ega skisofreenia ei kao, kui inimene saab 65 ja KOVil ei ole selliseid teenuseid, millega inimest aidata.
6.  Tööjõu vajadus.- Ei ole leida inimesi. Konkursid spetsialisti leidmiseks luhtuvad.
7.  Kriisivalmiduse teema.
8. ISTE projekti tulevik.
9.  Pikem plaan- vaja on teada SOMi arengusuundi. Nt lastekaitsereform, puudega laste reform. Mis meid ees ootab, kuhu liigutakse. Millised töörühmad riigi tasandil tegutsevad ja kes osalevad. Lastekaitse reformi töörühm- millega tegeletakse, kuhu on jõutud?
10. SKA teenused- aasta lõpus selgus, et riigi rahad pereteenuse osutamiseks on otsas ja sooviti, et KOV rahastaks teenust edasi. Järgmiseks on probleem, et üks MTÜ loobus SKA hankes osalemisest, aga tema teenusel käivad lapsed vajavad teenust edasi. Jälle soovitatakse, et KOV peab olukorra lahendama ja perele abi leidma.
11.  Tervishoid- esmatasandi tervishoid ja rahvatervis. Tasapisi surutakse seda ilmselt KOVile  ja selleks peab valmistuma. Perearstid on nüüd küll haigekassa all, aga ega see ei too neid juurde. Kohustus antakse KOVile ja edaspidi vastutab lihtsalt KOV.
12.  Hiiliv koormuse kasvatamine- riik täpsustab tingimusi, millega kaasneb koormuse kasv. Koostatakse juhendmaterjale. Antakse inimestele teada, et pöörduge KOVi. Survestamine.

Kommentaar: Lastekaitsereformi probleemi võtame päevakavva kohtumisel SOMiga. Oleme seda ka Rahandusministeeriumiga arutanud. Üleliidulisest liidust minnakse mööda ja KOVe ei kaasata.  Oleks vaja saada teavet SOMi tööplaani kohta.

3. Prioriteedid riigieelarve läbirääkimistele

1. Üldhooldus. Pikaajaline ja lühiajaline hooldus. Panna kirja kuupäevad, tähtajad, milliseks kuupäevaks midagi teha. KOVid ei tea, millal tehakse analüüse, millised on riskid. Mis siis, kui statistilised algandmed on valed. Mida siis tehakse? Nii lühike kui ka pikk perspektiiv. Ehk võtta aluseks Marelle tabel, mis on kõigile saadetud ja kus on üsna põhjalikult kirjas kõik vajalikud tegevused. 2023.aasta ehk saame hakkama, aga 2024 läheb kindlasti keeruliseks. Vajalik on nii lühike kui ka pikk perspektiiv.
2. Erihoolekanne. Kohtade puudus, vähene rahastamine. Paradigma muutus oleks vajalik, et kui KOV loob koha, siis saaks sinna paigutada eelkõige oma KOVi inimesi.
3. Ukraina põgenikud. Mida ikkagi hakkame tegema: eluruume ei ole, kooli- ja lasteaiakohti ei ole. Ka vältimatu abi kompenseerimine on nii bürokraatlik, et selle taotlemisest loobutakse. Milline on riigi pikk plaan ja rahaline panus. Tõlketeenuse maksmise kulude kandmine STARi ei ole ikka veel võimalik, seda arendust ei ole STARi tehtud. Toimekas on tõusnud ligi 100% ja seda töömahtu ei hüvita keegi. Oleme töötajaid juurde võtnud. See on KOVi kulu.

Kas me võime rääkida ka probleemidest? Nende kultuur ja suhtumine on teine. Petmist esineb väga palju, et saada toetusi. Manipuleeritakse, et saada toetust nii riigilt kui ka KOVilt. Mehed on Eestis, aga ajutist kaitset neil ei ole. Ja naised saavad toetusi. Kuidas saada mehed rahvastikuregistrisse, et oleks ülevaade. Neil ei ole viibimiseks õiguslikku alust. PPAle teatamisest, et põgenikud on lahkunud, ei piisa, toetust makstakse ikka. Isikul on 90 päeva õigus ajutiselt ära olla. Kas riik sõjapõgenike osas midagi planeerib? Ilmselt puudub riigil ülevaade, kui palju on isikuid siia jäänud või siit ära läinud. Kohalik politsei uurib omavalitsusest, et kas on teada, kes on läinud. Kellelgi ei ole ülevaadet. Toetusi saab ka e-teenusena meilitsi tellida. Ehk annab ajutise kaitse pikendamine mingit selgust. Põhiline on ikka rääkimine, rääkimine ja selgitamine, kuidas meil asjad käivad.

4. Toimetulekutoetuse piirmäära ja korraldamise tasu tõstmine. Korraldamiskuludeks makstav toetus on ebamõistlikult väike.

 

Sisulised teemad, mis jäävad tööplaani.

 

1. Eestkoste- riik peaks ära tegema sisu ja kulu finantsanalüüs 2023-2024 aasta I poolaasta jooksul. Vaja oleks kokku leppida ajaline graafik, kuidas edasi liigutakse.
2. Esmatasandi tervishoid- Perearstide ebapiisavus.
3. Euroopa vahendid- Kuidas pilootprojektid toimuma hakkavad. See peaks olema eelarvetega sünkroonis. Vajalik on kulu-tulu analüüse, aga neid nt hoolduskoordinatsiooni või ISTE puhul ei ole siiani saadetud.
4. STARi arendamine- Meie töövahendid ei muutu paremaks. Infosüsteeme tuleb kaasajastada, arendada. Tööd tuleb juurde, aga töövahendid ei tule kaasa. Näiteks peaks STAR hakkama edastama infot puuetega inimeste kohta, aga seda ei ole veel katsetatud ja ei tea, kuidas see tööle hakkab. See aitaks vähendada töömahtu ja  bürokraatiat. Nt kaasneb EL rahadega nt ISTEga, väga suur bürokraatia. S-veeb, H-veeb- no miks ometi peame eraldi täitma neid, kui STARis peaks kõik olema kirjas. Statistika kogumine peaks olema mõistuspärane ja mõistlik.
5. Strateegilised muudatused- See peaks toimuma KOViga koostöös ja töörühm peaks olema kaasatud.
6. Kriisivalmidus- Info kohaselt tegeleb SOM sellega juba. Kui SOM midagi kavandab, siis tuleks ka KOVid kaasata. On tõenäoline, et kuna siin on tegemist inimestega, siis tuleb see jälle sotsiaali töölauale.
7. Ja teised eelnevalt punktis 2 esitatud teemad.

 

Koosolekul osalejad kooskõlastasid omavalitsuste tulubaasi ja toetusfondi toetuste 2024. a RE eelnõu ja RES perioodi 2024-2027 indikatiivsete mahtude tabeli, mis puudutab sotsiaalvaldkonda. Toetuste kasv on arvestatud lähtuvalt inflatsioonist ja lapsehoiuteenuse puhul on lisaks 7 milj eurot aastas seoses ESF rahade lõppemisega.

 

Sotsiaalvaldkond	2022	2023	2024 RES	2025 RES	2026 RES	2027 RES
Toimetulekutoetuseks (sh admin.hüvitis)	17,55	38,5	41,6	42,8	42,8	42,8
Raske ja sügavapuudega laste Lapsehoiuteenus	2,65	2,7	10,5	10,8	10,8	10,8

 

 

4. Linnade ja valdade päevad.

1. Esmatasandi tervishoid- KOVilt võib raha tagasi nõuda, kui ei tagata tervisekeskuses nõutavat arvu perearste. Perearstid tuua diskussiooni sisse. Siia võiks liita ka õendus- ja hooldusabi. Nt Keila hooldekodu ei võta otse inimest hooldekodusse, vaid peab olema enne õendusabis. Perearstide sisend tervisliku seisundi kohta on väga puudulik. Äkki peaks see üle riigi nii olema. Võib olla rääkida laiemalt tervishoiu ja KOVide seostest, vaimne tervis sinna juurde;
2. Üldhooldusreform- ehk oleks paneel;
3. Maakondlik koordinatsiooni mudel- piloodid. Päike paistab nii kaua, kui projekt kestab. Kui see on läbi, siis jääb jätkamise vastutus KOVile;
4. ESF vahendid. Pikk periood ja kuidas taotlused liiguvad;
5. Ukraina teema. Ukraina sõjapõgenike eluaseme probleem on päris tõsine. meie vallas on ukrainlased pindadel, kus on ajutine elamisvõimalus (Meriküla). OV-sel puuduvad  neile vajalikud elamispinnad.  Kuhu lõpuks need inimesed panna;
6.  Millised on sotsiaaltöö kvaliteedi hindamise vahendid. Kas ülikoolidest leiaks kedagi, kes räägiks? Kuidas hinnata kas koordinaator teeb head tööd. Aastaid tagasi oli kvaliteedisüsteem ühe ESF rahastusega projekti raames - raha sai otsa ja selle süsteemi rakendamine enamuses ka;
7. Rahvusvahelised praktikad- Kas on lastehospiits või laste õenduskodu? nt Tamperes, sügava puudega laste päevakooli teenus algab kodust. Nö unistuste voor;
8.  Kaasaegsed abivahendid- Mitte ainult need, mis on riigi nimekirjas. Nt teenusmajades võiksid olla nutilahendid, ehk on mujal maailmas rohkem asju juba. Soome on lähim koht, kus panustatakse nutiabivahenditesse. Rootsis olen näinud ka päris häid näiteid. Islandil õnnestus kohtuda Reikjaviki linna spetsialistidega, kelle töö ongi leida erinevaid kaasaegseid lahendusi pikaajalise hoolduse vallas. Ministeerium suunas Saksamaa messile;
9. Andmekaitse- Kas on uusi juhendeid sotsiaalvaldkonnale? Kui isik ütleb Töötukassas, et ärge suhelge KOViga ja siis nii ongi. Ei ole võimalik saada infot, kes on erihoolekande järjekorras;
10. Kriisivalmidus- SKA valmisolekuõppus. Suurevakuatsioon (Iru hooldekodu). Riigi ja KOVi ning Päästeameti vastutus. Kas alati on vaja kriisi puhul evakueerima nt hooldekodu elanikud ei kannata tihti transporti.

Kommentaar: ELVL ja SIM on loomas uut töörühma kriisivalmiduse ja siseturvalisuse teemal. Ilmselt siin on vaja TSTga ühist vaadet, sidusust.

5. Deklaratsioonid (eelnevalt saadetud töörühma liikmetele).

Deklaratsioonid on väga ilusad ja põhimõtted on õiged. Otseselt midagi välja tuua on raske. Peab vaatama ka seda, et vabatahtlikult ei võtaks endale ülesandeid, mida täita ei suuda. Eriti Viljandi deklaratsiooni puhul on see oht.

Kui midagi Viimsi deklaratsioonis märkida, siis ennetus tervisekäitumises. Alkoholi liigtarvitamine ja suitsetamine, sõltlaste teema üldisemalt. Kas peaks nende isikute sotsmaks olema kõrgem või küsida tubaka- ja alkoholiaktsiisilt mingi protsendi KOVile, et saaks teha ennetustööd. Sõltlastega tegelemine on väga oluline, sest mida varem sellele tähelepanu pööratakse ja abi kohale jõuab, seda väiksemad on tulevased kulud inimesele, tema perekonnale ja tegelikult kogu ühiskonnale.

Teiseks on tähelepanu juhtimine Viljandi deklaratsioonis STARi arendamise vajadusele.

6. Infoküsimused.

1. Uus teema on lõimumine. Millegipärast surutakse see KOVile. Miks ei tegele sellega  Integratsiooni Sihtasutus. Milline on lõimumise plaan. Tundub, et tahetakse ebameeldiv ülesanne suunata KOVile. Tartu, Pärnu, Tallinn ja Rakvere peaksid regiooni üleselt sellega tegelema. KUMist võiks tulla keegi rääkima, mis on lõimumise hea praktika. Ei piisa voldikust. Kuna siin on tegemist inimestega, siis tuleb jälle sotsiaalile, sest üldiselt ei ole KOVis vastavat spetsialisti, kes oleks vastutav lõimumise eest.
2. Riigireformi edenemine. Kas sellega toimub midagi? Kas on kuidagi kokku lepitud, et maakonna keskuste KOVid peavad jätkama reformi, kas see on üldine seisukoht või mis. Või mis on õiguslik alus Tartul otsustada, et nt Räpina peaks nii tegema. Järjest tuleb erinevaid teemasid, kus keskuse KOV peaks kaasama teisi KOVe ja asja korraldama. Probleem vajaks selgitamist.
3. Ukrainlastele eluruumide kohandamisega ei ole liitutud sellepärast, et see toetusraha on liiga väike. Seal, kus on mõned sobivad korterid, mida KOV peaks nagu nii mingil hetkel sotsiaalpinnaks kohandama, siis see meede sobib. Aga näiteks Tallinn, Tartu ja Pärnu on loobunud. 400.-eurot ruutmeeter on liiga väike, ka ajalimiit on liiga lühike, kui on vaja hanked läbi viia. Ja halb on ka see, et SKAl on eesõigus isikute paigutamiseks. Maa omavalitsustel on selle meetme puhul mõned eelised (hinnad on madalamad) st maal on ilus elada.
4. ELVLil on plaanis jaanuari lõpus läbi viia erakorraline juhatuse koosolek, kus arutatakse riigieelarve läbirääkimiste ettepanekuid;
5. Järgmised korralised koosolekud toimuvad iga kuu esimesel neljapäeval, algusega kell 13.00.

 

 

Protokolli koostaja:

Mailiis Kaljula

TST töörühma koordinaator

ELVL nõunik

56621771

 

Töörühma protokoll (.pdf)