Rahandusministeeriumi ettekanne "KOVide sotsiaalvaldkonnakulud"
Sotsiaalministeeriumi ettepanekud Eesti Linnade ja Valdade Liidule 2021.a riigieelarve läbirääkimisteks
ELVL ettekanne "Kohalike omavalitsuste sotsiaalkaitse kulude vajadused ning prioriteetsed tegevused"
Eesti Linnade ja Valdade Liidu esitatud ettepanekud

Töö-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna töörühma koosoleku protokoll 

10.01.2020

Tallinn

Algus kell 11.00

Lõpp kell 13.30

 

Juhatas:        Jan Trei, Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor

                     Rait Kuuse, sotsiaalala asekantsler

                    

Võtsid osa:  

Eesti Linnade ja Valdade Liit: Kurmet Müürsepp (Antsla abivallavanem, eelarveläbirääkimiste delegatsiooni juht), Marika Saar (Elva abivallavanem), Raimo Saadi (Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja), Annika Kapp (Viru-Nigula valla sotsiaalvaldkonna juht), Mailiis Kaljula (ELVL nõunik), Toomas Johanson (ELVL finantsnõunik)

Sotsiaalministeerium: Häli Tarum (hoolekande osakonna juhataja), Diana Kalvik (finantsosakonna nõunik), Liina Kanter (võrdsuspoliitikate osakonna juhataja), Hanna Vseviov (laste heaolu osakonna juhataja), Ulli Luide (hoolekande osakonna nõunik), Ketri Kupper (hoolekande osakonna nõunik), Triin Raag (KOV sotsiaalteenuste ja -toetuste juht), Elen Preimann (hoolekande osakonna nõunik), Helen Jõks (laste heaolu osakonna nõunik), Heli Paluste (tervishoiuvõrgu juht), Liis Kesa (rahvatervise osakonna nõunik). Eha Lannes (asekantsleri nõunik)

Sotsiaalkindlustusamet: Ruth Paade (Sotsiaalkindlustusamet), Evelyn Hallika (kohalike omavalitsuste nõustamisüksuse projektijuht)

Rahandusministeerium: Sulev Liivik (kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja), Kaie Küngas (regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik),

 

Puudus(id):   Tõnu Troon (Viimsi valla sotsiaal- ja tervishoiu osakonna juhataja kt), Mariel Kõrgemägi (Lääne-Nigula vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja), Merle Liivak (Tartu linna sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja), Priit Lomp (Kastre vallavanem), Katre Mägi (Järva valla sotsiaalosakonna juhataja), Anneli Sert (Lääne-Harju valla sotsiaalosakonna juhataja)

 

Protokollis:    Triin Teder

                    

 

PÄEVAKORD:

 

1. Sissejuhatus

 

• Päevakorra tutvustamine.
• Koostöö üks aluspunkte on regulaarsus ja kvartaalsed kohtumised.
• ELVL büroos on alustanud tööd uus finantsnõunik Toomas Juhanson.

 

2. Kohalike omavalitsuste finantsseisust ja tulubaasist. - Sulev Liivik, Rahandusministeerium (ettekanne lisatud)

 

• Tulude kasvu proportsioonis peaksid kulud kasvama sotsiaalvaldkonnas ning proportsioonid 2018. aastast halvemaks minna ei tohiks. KOVide jaoks on kõige tähtsam haridus, samuti vaba aeg ja ennetustöö. Sotsiaalsele kaitsele kulutatakse 8%. Arvestustes on ainult KOV tulubaas, investeeringuid ei ole.
• 2023. aastal peaks KOVidel praeguse prognoosi järgi olema kuludeks võimekust rohkem, mistõttu on realistlik, et sotsiaalse kaitse kulud kasvavad tulubaasiga samas tempos. Küsimus on KOV valikutes - üheski sektoris ei ole raha liiga palju, aga haridussektoris on pigem hästi ja kulutused ei peaks nii palju kasvama. Tulude kasvu kontekstis peaksid sotsiaalse kaitse kulutused kasvama, aga kindlasti ei tohi langeda alla 8%.
• SoM väljendas muret, et sotsiaalse kaitse kulutused ning investeeringud rahvatervisesse ei ole nii prioriteetsed kui investeeringud nt teedesse jms, eriti arvestades vananeva ühiskonna vajadusi, regionaalse ebavõrdsuse suurenemist jm ühiskonnatrende. Vaja on täpsemat analüüsi ebaõiglaste hinnangute andmise vältimiseks. Riigil ja KOVidel on vaja kokkulepet, kuidas vastastikku suurendada tähelepanu ja investeeringuid sotsiaalsesse kaitsesse.
• Sotsiaalkindlustusameti KOV nõustamisüksus on koostamas ülevaadet KOVide kohta – integreeritud lähenemine, prioriteetsed tegevused ja investeeringud arengukavades, eelarve planeerimine jms.
• ELVL juhtis tähelepanu, et RaM arvutustes võib olla statistilisi vigu. Praktikas on kehvema tulubaasiga KOVe, kes panustavad sotsiaalsesse kaitsesse ja vastupidi. Seaduspära siinkohal välja tuua ei saa, kuid mõnevõrra võib sotsiaalse kaitse kulutuste osakaal sõltuda elanikkonna vanusest, teenuskohtade vajadusest (nt noorema elanikkonnaga KOVis on suurem vajadus haridusteenuste järele), erasektori rollist sotsiaalse kaitse pakkumisel (hooldekodud),  KOVide erinevast praktikast ning KOV sotsiaaltöötajast prioriteetide esitamisel ja selgitamisel volikogus.
• KOV kulutuste suur pilt võib olla moonutatud, sh sotsiaalse katise kulutused võivad olla peidetud teistesse valdkondadesse (nt tugiisikud lasteaedades ja koolides, päevakeskused kultuurimajades jms).
• Arutelud peavad olema võrreldavatel alustel – vaja on vaadata üle metoodika, kuidas KOVid oma kulusid näitavad. Kui selgub, et sotsiaalse kaitse kulud on teiste valdkondade all, siis RaM muudab juhendeid vastavalt. Sisuline küsimus on selles, et kui KOV panustab sotsiaalsesse kaitsesse keskmisest rohkem (sh ka 2007. aasta tasemel või enam), siis miks probleem püsib.
• Lepiti kokku koostada valitud KOVide näitel analüüs sotsiaalse kaitse kulude kohta. Töötatakse välja lähteülesanne, metoodika, sh arvestatakse soo aspekti. Analüüsi läbiviimisesse kaasatakse RaM, SoM, SKA, ELVL, TAI. Analüüsi ettevalmistamisega alustatakse aprillis 2020.

 

 

3. 2020. aasta riigieelarve läbirääkimiste kokkulepped - Rait Kuuse, Sotsiaalministeerium (ettekanne lisatud)

 

• Peame kokku leppima, millal loeme läbirääkimised TSTs lõpetatuks. Peame olema konkreetsemad otsustamaks, millal on mõistlik jätkata arutelusid spetsiaalsetes töörühmades.
• Sellel aastal on SoM teinud esmakordselt ka omapoolsed ettepanekud eelarveläbirääkimisteks, et tuua läbirääkimistesse ka riigi vaade. Eesmärk on algatada vastastikune arutelu, kuidas kõige paremini jõuda vajadustele vastava abi pakkumiseni, kasutada tõenduspõhist lähenemist ning pöörata rohkem tähelepanu ennetustööle.
• Narva kohtulahendi valguses peaksid KOVid üle vaatama oma teenuste osutamise korrad. Kõiki teenuseid ei saa reguleerida tööajaga, ka pühadel ja nädalavahetustel peavad teatud teenused tagatud olema. Kõige suurem probleem koduteenuste kättesaadavus. Kohtulahend selgitas, kuidas tuleb abi andmisel käsitleda elukohajärgsust. 
• Asendushoolduse suund on selgelt perepõhise hoolduse poole, mis eeldab KOV tasandi tugevat ennetustööd ja tööd peredega.
• Perevägivalla puhul on vaja eelkõige heade praktikate vahetamist ja piirkondlike spetsialistide omavahelist koostööd.
• Seaduse tasandil on sätestatud kohustus edendada soolist võrdõiguslikkust ning soovime, et.KOVid veaksid seda arutelu. Juhendmaterjalid selleks on olemas (www.digar.ee/arhiiv/et/download/228682&usg=AOvVaw3ten5d9sMQylnQsllZgWfn) ning võrdsuspoliitikate osakond pakub sel teemal nõustamist. Lepiti kokku, et ELVL korraldab infopäeva soolise võrdõiguslikkuse teemal. Soolisest ebavõrdsusest räägitakse ka linnade ja valdade päeval.
• Aktiivse vananemise puhul on oluline tegeleda erinevate kompleksete teemadega. Planeeringuid tehes näiteks arvestada ka ligipääsetavusega. Sotsiaalministeerium on sõlminud strateegilise partnerluse lepingud Eesti Pensionäride Ühenduste Liiduga ja MTÜga Kuldne Liiga, kelle ülesannete hulgas on vanemaealiste nõukogusid aktiveerida.

 

• ELVL kinnitas, et toetavad ettepanekutes toodud põhimõtteid. Praktikas on raske hinnata, mis on need takistavad tegurid, mis annavad aluse väita, et teemad ei ole piisavalt tähelepanu saanud. Parema tagasiside saaks anda, kui oodatavad tulemused oleksid konkreetsete sihtmärkidena. Teenuste osutamise korrad vaadatakse lähtuvalt riigikohtu otsusest üle ja tehakse vajadusel muudatused.
• Enamus KOVe näeb vajadust omapanust sotsiaalsesse kaitsesse suurendada, vaid mõned üksikud KOVid on andnud teada, et nad seda ei suuda. KOVil ei ole nö kasutamata raha, mistõttu panus sotsiaalsesse kaitsesse peab suurenema teiste valdkondade arvelt. Praktikas on tähelepanu sotsiaalvaldkonnale oluliselt suurem kui välja paistab, kuid riik on struktuurivahendite jaotusega proportsioonid KOVidele ette andnud (nt Võrus keskväljaku ehitus, samas mahus investeeringuid sotsiaalkaitse infrastruktuuri ei ole). Ka pühendavad töötajad senisest oluliselt rohkem aega sotsiaalkaitsega tegelemisele, mis finantsandmetes ei kajastu.
• ELVL vajab tagasiside andmiseks juhatuse ja volikogu arvamust. ELVL esitab oma kirjaliku tagasiside SoM ettepanekutele märtsis 2020.

 

Puudega laste toetuste tõus

• ELVL tundis huvi, et kui riik tõstis puudega lapse toetust ja ka KOVid on maksnud puudega lastele toetust, siis kas on mõeldav, et KOVid vähendavad oma toetust ja suunavad eelarvevahendid näiteks teenustesse.
• SoM juhtis tähelepanu, et kui riik suurendab mingeid hüvesid sihtrühmale, siis ei eeldata, et KOVid oma toetust selle võrra vähendavad. Oleme valmis toetama seda, kui KOV suunab raha paindlikumalt ja targemalt, osutades lisaks toetustele teenuseid, mis vastavad paremini inimese abivajadusele. KOV peab kasutama vahendeid samas valdkonnas.
• SoM toetab individuaalsest abivajadusest lähtuvaid otsuseid, seejuures abivajadust hindab KOV. Riik valmistab ette erivajadustega laste tugisüsteemi muudatusi, suur vajadus on just teenuste järele.
• Puuetega inimeste usaldus KOVide vastu peab kasvama. Peame pidama arutelusid ja tegema otsuseid nii, et puuetega inimesed tunneksid, et nad saavad KOVist vajalikku abi.

 

Miljööteraapiakeskuse loomine ja teenuse rahastamine

• Kokkulepet, et riik hakkaks miljööteraapia teenust rahastama, ei ole. Riik rahastab juba praegu teenuseid (nt psühhiaatrilist abi, kinnise lasteasutuse teenust, sotsiaalset rehabilitatsiooni) sarnasele sihtgrupile. Teema on SoM jaoks oluline, seejuures näeme vajadust panustada senisest rohkem ennetusse.  2020. aastal hakatakse teenuse mudelit ja rahastusskeemi välja töötama, KOV esindajad kaasatakse töörühmadesse.

 

Terviseedendus ja rahvatervise seaduse eelnõu

• Uus rahvatervise seadus on menetluses, Vabariigi Valitsusele esitatakse see 2020. aasta I kvartali jooksul. Uue seadusega KOVidele uusi ülesandeid ei tule, küll aga muutub ülesannete sõnastus KOVide jaoks paindlikumaks.
• KOVide jaoks on probleem andmete kogumise mahukus terviseprofiilide koostamiseks ja analüüsimiseks. SoM möönab, et lubatud e-profiili valmimine on takerdunud erinevate probleemide taha (sh nt andmemahu liigne suurenemine), kuid loodetavasti jõutakse võtmeindikaatorites kokkuleppele ning e-profiil valmib samal ajal rahvatervise seaduse jõustumisega.
• Lepiti kokku, et SoM saadab rahvatervise seaduse eelnõu ELVL-le ülevaatamiseks enne Vabariigi Valitsusele esitamist.

 

 

 

4. Ettekanne kohalike omavalitsuste sotsiaalkaitse kulude vajadustest ning prioriteetsetest tegevustest – Kurmet Müürsepp, Eesti Linnade ja Valdade Liit (ettekanne lisatud)

 

KOVide esmased vajadused on sõnastatud riigieelarve läbirääkimiste ettepanekutes. Olulised teemad on:

• Erihoolekande teenuste kättesaadavuse parandamiseks on vaja juurde raha ja kohti. Riigilt oodatakse tuge päevahoiu ja intervallhoiu kohtade loomisel.
• Ennetustegevuste täpsustamine.
• Vahendeid suunata rohkem tõenduspõhistesse programmidesse.
• Nõustamise edendamine- võlanõustamine, psühholoogiline nõustamine, pere- ja kriisinõustamine, omastehooldajate nõustamisteenus.  SoM ootab KOVidelt ootame meeste nõustamist perevägivalla puhul, praegu seda teenust KOVi tasandil ei ole.

• Puuetega inimesed – ligipääsetavuse tagamine ja vajalike meetmete rahastamine sh ka eluasemete kohandamine.

• SoM kinnitas, et puuetega inimeste eluruumide kohandamise uus voor avatakse 2020 jaanuaris.
• Puudega laste tugiteenuste rahastamist ESFst pikendatakse kuni 2023. aasta lõpuni. Hetkel on uue hanke väljakuulutamine viibinud, seniks peavad KOVid suunama toetusfondi raha teenuste jätkamisse ning ESF toetus tuleb hiljem.

• Kaasava hariduse toetamine.
• Eakate hoolekanne, sh ootavad KOVid riigilt tuge kogukonna- ja koduteenuste arendamiseks.

• RaM kinnitas, et tuleb uus CO₂ meetme voor avalikele hoonetele laiemalt. Tingimused on (olnud) erinevates voorudes erinevad, kuid üldiselt oodatakse, et raiskavat pinda jääb vähemaks. See ei pea ilmtingimata olema samas valdkonnas, kus ehitada/ renoveerida soovitakse.
• ELVL juhtis tähelepanu, et nt Kihnu vald ei saanud Hoolekandeasutuste energiatõhusamamaks muutmise voorus osaleda seetõttu, et neil ei ole sellist amortiseerunud hoonet, mida bilansist välja arvata.

• Vähekindlustatud perede toetamine elutingimuste parandamiseks.
• Terviseedendus ja rahvatervis.
• Erinevatel omavalitsustel on erinevad olukorrad. On KOVe, kus tulubaas ei kasva ja omavahendite kasutamine on piiratud. KOVid on üldjoontes oma püsikulud paika pannud (nt haridus, haridustöötajate palgad) ja rahalisi vahendeid ei sa suurendada.  

 

• KOV ja riigi prioriteedid on sarnased. Selgemaks vajab rääkimist piir, milleni saab KOV ise hakkama ja millest alates on KOVil ressursse juurde vaja või peaks riik sekkuma. On olukordi, kus inimene oma abivajadusega üksi ega oska toime tulla või abi saamiseks pöörduda. KOV peaks ütlema ka oma inimestele, millist panust ta neilt ootab.

 

 

5. Riigieelarve läbirääkimised vastavalt tabelile „Valdkondlike töörühmade seisukohtade kokkuvõte"

 

Tabel koos otsustega on lisatud protokollile.

 

Tagada esmatasandi arstiabi (perearstiteenus) kättesaadavus võrdsetel alustel üle Eesti nii kodus kui hooldekodus.

• ELVL ja SoM mure on ühine – perearstisüsteemi toimimine ja teenuste kättesaadavus. Samuti vajab lahendamist transpordi küsimus, et inimesed saaksid tulla perearsti juurde. SoM tuletas meelde, et seaduse kohaselt on KOvidel võimalus olla erandkorras perearstikeskuse omanik.
• SoMil on plaanis seadusandlikud muudatused ja meetmed, mida teha juhul, kui ei leia nimistule uut perearsti või asendusarsti. KOV roll on toetada uue perearsti leidmisel, infrastruktuuri arendamisel, seejuures KO rahaline panus ei pea olema väga suur (va infrastruktuuri arendamisel).
• Murekoht on KOVid, kes on võtnud vabatahtlikult ülesande tervisekeskused rajada ning panustanud sellesse, kuid ei suuda neid kokkulepitud aja jooksul mehitada. SoM kinnitas, et sellisel juhul tuleb teha põhjendatud tähtaja pikendamise taotlus ministeeriumile, kõik juhtumid vaadatakse üle ning siiani ei ole ühtegi pikendustatolust tagasi lükatud.
• Lepiti kokku lisada esmatasandi arstiabi ELVL-SoM koostöökohtumiste 2020. aasta tööplaani. Sisulisteks aruteludeks moodustatakse eraldi töörühm, kuhu muuhulgas kaasatakse KOV liidud ja ühistranspordikeskused. SoM soov on sõnastada KOVidega koostöökokkulepe/ heade kavatsuste protokoll.

 

Suurendada asendushoolduse korraldamise kulude katteks eraldatavaid vahendeid

• Jätkatakse analüüsi, miks teenused kallinevad.
• Prioriteet on perepõhine hooldus ning KOV ja riigi koostöös tuleb leida lahendusi, et lapsed saaksid kasvada peredes, ah pakkuda tugiteenuseid peredele.
• ELVL juhtis tähelepanu, et hooldusperede register on üleriiklik, mistõttu kui ka KOV leiab sobiva pere, siis hooldusperesse elama asuv laps võib olla teisest KOVist. SoM rõhutas, et põhimõte on, et lapsele leitakse sobiv pere ja KOV peab panustama selle pere toetamisse.

 

Näha ette takistusteta liikumise projektide rahastamine riigi eelarvelistest vahenditest või Euroopa Liidu finantsperioodi 2014-2020 vahenditest ning planeerida vajalikud vahendid ka EL finantsperioodi 2021-2027 raames

• Uue perioodi struktuurivahenditest ligipääsetavusele eraldi rahastusmeedet ei tule. Ligipääsetavus jääb horisontaalseks printsiibks. Ligipääsetavuse põhimõtetega tuleb arvestada juba praeguseid planeeringuid ja (ümber)ehitusi tehes. SoM peab läbirääkimisi MKMga, et ligipääsetavust senisest enam arvestataks, sh valmistme ette ligipääsetavuse direktiivi ülevõtmist.
• Riigikantselei juures töötav ligipääsetavuse rakkerühm on võtnud eesmärgiks muuta Eesti aastaks 2035 täielikult ligipääsetavaks. Rakkerühma töö tulemusena esitatakse Vabariigi Valitsusele kümne aasta tegevuskava koos finantsplaaniga.
• Veebruaris 2020 valmib transpordisõlmede ligipääsetavuse analüüs.

 

Tagada erihoolekandeteenuste sh igapäevaelu toetamise, kogukonnas elamise ja ööpäevaringse erihooldusteenuse kättesaadavus ja piisav rahastamine sh leida vahendid kohalikele omavalitsustele vastavate teenuste tagamisega seotud kulutuste kompenseerimiseks

• Teenustele on järjekorrad, aga hetkel kohti ei ole. Oleme oluliselt teenuse kvaliteeti parandanud ning seeläbi tekitanud ka nõudluse. Lahendus on päeva- ja nädalahoiukohtade laiendamine, aga probleem on ka selles, et meil ei ole piisavalt teenusepakkujaid. SKA analüüsib järjekordi.
• ELVL juhtis tähelepanu, et probleem on jätkuvalt selles, et KOVid osutavad oma eelarvest teenuseid erihoolekande klientidele. Hetkel on lahendus läheneda juhtumipõhiselt, kuid saame aru, et see ei ole jätkusuutlik.
• SoM kinnitab samuti, et erihoolekanne on prioriteet, sektor vajab lisaraha ning SoM jätkab riigieelarvesse lisataotluste esitamist.

 

Leida riigil täiendavaid eelarvelisi võimalusi toetamaks kohalikke omavalitsusi ESF vahendite abil välja arendatud ja osutatud teenusmahtude hoidmiseks

• Struktuurivahendite raha on teenuste jm meetmete arendamiseks, mitte rahastamiseks.
• Lepiti kokku, et analüüsitakse, kui suur on KOVide hinnangul struktuurivahenditest väljumise rahaline koormus meetmete lõikes.

 

Tagada koolitervishoiuteenuse rahastamine kõigile õpilastele

• ELVL juhtis tähelepanu, et KOVid panustavad tervisekabinettide väljaehitamisesse koolides, kuid rahastus on lapsepõhine, mis tähendab, et väikesed koolid ei leia teenuse osutamiseks partnerit. Kooliõdedele on lisandunud uusi ülesandeid, kuid nende roll on võrgustikus tahaplaanile jäänud. Väljakutse on pakkuda teenust tavakoolis käivatele erivajadustega lastele.
• Lepiti kokku, et edaspidi kaasab Haigekassa KOV esindajad koolitervishoiu rahastamisega seotud aruteludesse. Koolitervishoiu teemasid arutatakse loodavas esmatasandi arstiabi töörühmas (vt eelarveläbirääkimiste punkt 1).

 

Leida võimalused toimetulekutoetuse suurendamiseks

• Toimetulekupiiri tõstmine sõltub eelarvevõimalustest.
• SoM on igal aastal toimetulekupiiri tõstmise taotluse riigieelarvesse esitanud. Näeme, et piir peab kasvama ning hea, kui KOVid sarnase ettepaneku teevad.

 

Täiendada liiklusseadust lahendamaks invakaartide väärkasutamisega kaasnevaid probleeme

• ELVL vaatab liiklusseaduse eelnõu sõnastuse veelkord üle.

 

Tagada Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) võimekus andmevahetuseks KOV-ide andmekogudega. Tagada STAR järjepidev arendamine vastavalt kohalike omavalitsuste vajadustele ja seaduste muudatustega lisandunud ülesannetele. Analüüsida STAR-i iseteeninduskeskkonna loomist universaalse KOV teenusteportaali (KOVTP) baasil.

• STAR teemat käsitletakse põhjalikumalt ELVL-SoM kohtumisel märtsis 2020.
• IKT kompetentsikeskus ja SKA kohtuvad ning arutavad edasisi arendusvõimalusi.

 

 

Järgmine ELVL-SoM kohtumine toimub märtsis 2020.

 

(allkirjastatud digitaalselt)                                               (allkirjastatud digitaalselt)

Rait Kuuse                                                                      Jan Trei

Koosoleku juhataja                                                         Koosoleku juhataja