Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Sotsiaalministeeriumi kohtumine, TST

 

10.09.2019 kell 14.00 – 16.30

Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindus, Roosikrantsi 12/1

PROTOKOLL

 

 

Juhatas:               Jan Trei (ELVL)

                               Rait Kuuse (Sotsiaalministeerium)

Osalesid:

• Eesti Linnade ja Valdade Liit: Priit Lomp (Kastre VV), Marika Saar (Elva VV), Mariel Kõrgemägi (Lääne-Nigula VV), Merle Liivak (Tartu LV), Katre Mägi (Järva VV), Tiia Spitsõn (Harku VV), Raimo Saadi (Tallinna LV), Annika Kapp (Viru-Nigula VV), Mailiis Kaljula (ELVL)
• Rahandusministeerium: Sulev Liivik, Kaie Küngas, Mari Kalma
• Sotsiaalministeerium: Hanna Vseviov, Liina Nagel, Lemme Palmet, Elen Preimann, Diana Kalvik, Triin Raag, Liina Kanter

 

Kutsutud:           Külliki Kübar (Pärnumaa Ühistranspordikeskus)

 

Protokollis:         Eha Lannes (Sotsiaalministeerium)

 

 

PÄEVAKORD

 

1. Eelarveläbirääkimised

 

• Rahandusministeerium on avaldanud suvise majandusprognoosi faktilehe ja pikemad majandusprognoosi materjalid.
• Majanduse üldine seis on hea, hõive on maksimaalne, tööturg on heas seisus, hinnad kasvavad umbes 2% aastas.
• Lisaraha eelarvega juurde ei tule, kasvu arvelt uusi tegevusi rahastada ei saa. Kokkuhoidu on vaja leida 50 milj € ulatuses. Valitsuskabinet arutab riigieelarvet septembris ning siis selguvad täpsemad kärpekohad.
• Edasine arutelu võiks keskenduda sellele, kuidas ühiselt leida lahendusi riigi raha tulemuslikuks kasutamiseks. Riik peaks proovima rohkem koostööprojekte KOVidega ning andma KOVidele rohkem otsustusvabadust. KOVidele ülesannete üleandmise küsimuses toimub oktoobris kohtumine minister Aabiga. ELVL kinnitas oma soovi olla tõhus partner.
• 17.09.2019 toimuvale valitsuskomisjoni ja ELVL eelarveläbirääkimiste koosolekule tuleb SoM ettepanekuga, et KOVid tõstaksid omapanust sotsiaalsesse kaitsesse 10%ni.
• ELVL kohtub peaministriga enne riigieelarve Riigikogule üleandmist. Tegemist on traditsioonilise kohtumisega.

 

Läbirääkimised vastavalt tabelile „Valdkondlike töörühmade seisukohtade kokkuvõte" (punktide numeratsioon on vastavalt ELVL ettepanekutele eelarveläbirääkimisteks).

 

1. Tagada erihoolekandeteenuste kättesaadavus ja piisav rahastamine.

• Sotsiaalministeerium ei ole loobunud eelarve taotlemisest, kuid suure tõenäosusega lisaraha juurde ei saa.
• Erihoolekande küsimustega tegeletakse järjepidevalt – fookuses on erihoolekandeteenuste järjekorrad, ERF rahade kasutamine, teenuskohtade loomine, isikukesksete erihoolekandeteenuste pilootprojekt koostöös KOVidega ning eelarve efektiivsem kasutamine. Sotsiaalministeerium otsib lahendusi (nt teenuste ja täiendava toe pakkumine) KOV teenustel olevatele inimestele, kes tegelikult ootavad erihoolekandeteenuste järjekorras.  
• Riik on võtnud kohustuse 2023. aastaks suured erihoolekandeasutused reorganiseerida ning seda protsessi ei peatata.
• Läbirääkimisi jätkatakse 2021. aasta eelarve raames.

 

2. Näha ette takistusteta liikumise projektide rahastamine riigi eelarvelistest vahenditest või Euroopa Liidu finantsperioodi 2014-2020 vahenditest.

• Septembris esitatakse VV-le ettepanek ligipääsetavuse rakkerühma moodustamiseks, rakkerühm alustab tööd oktoobris. Rakkerühma ja selle alarühmade töösse on kaasatud ka ELVL. Hetkel ootab ministeerium partnerite (sh ELVL) tagasisidet VV otsuse eelnõule ja seletuskirjale.
• Ligipääsetavuse rakkerühma eesmärk on sõnastada järgmise 10 aasta suunad.
• Sotsiaalministeerium planeerib struktuurivahendite uude perioodi esitada ühe rahastusprioriteedina ligipääsetavuse. Ministeerium soovib keskenduda mõjuanalüüside, KOV taotlusvoorude (sh nii ligipääsetava füüsilise keskkonna kui e-lahenduste ja tehnoloogiliste lahenduste), teavituse, koolituse ja järelevalve rahastamisele. KOVid saavad anda panuse nii analüüsidesse kui osaleda taotlusvoorudes. Taotluse esitamise lõplik otsus sõltub sellest, millised prioriteedid riik kokku lepib ning millele saame toetust Euroopa Komisjonilt. Lisaks jälgib ministeerium, et ligipääsetavuse küsimustega arvestataks ka teistes valdkondades.
• ELVL kinnitas huvi ja soovi struktuurivahendite planeerimises aktiivselt kaasa rääkida.

 

3. Suurendada asendushoolduse korraldamise kulude katteks eraldatavaid vahendeid.

• Täiendavad vahendeid kärpe tingimustes ei ole võimalik saada. Pigem luuakse sotsiaalhoolekande seaduses teatud paindlikkus, kuid protsessi peatada ministeerium ei soovi.
• KOVid juhtisid tähelepanu teenuse hindade kiirele tõusule, keskmine tõus on olnud aastaga 20-30%. KOVidel teenuste hindade üle läbirääkimistel ruumi ei ole.
• Asendushoolduse rahastusmudel peaks motiveerima lapsi peredesse paigutama, kuid peresid on keeruline leida. Ministeeriumil on kavas vaadata 2020. aastal üle asendushoolduse muudatused.
• Eelarve koostamiseks on KOVidel asjakohane teada asendushoolduse uut rahastusmudelit. Sotsiaalministeerium saadab selle KOVidele teadmiseks.
• Asendushoolduse rahastamise teema juurde naaseme järgmisel kohtumisel. Arutelu võiks toimuda laiemas ringis, sh kutsuda juurde Sotsiaalkindlustusamet, AS Hoolekandeteenused ja SOS Lasteküla. Koostöös valmistame ette aruteluküsimused.

 

4. Leida riigi võimalus toetada KOV investeeringuid eakate hoolekandasutuste rajamiseks ja renoveerimiseks.

• Läbirääkimised lõpetati 18.04.2019 toimunud töö-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna töörühma koosolekul.
• CO₂ kvoodirahad jätkuvad ning plaanis on uusi meetmeid. Sotsiaalministeerium mõistab, et investeeringud hoolekandeasutustesse on oluline teema, samas riigi prioriteet on investeerida koduteenustesse.
• ELVL soovib pikemas hoolekandetaristu investeeringute küsimuse juurde tagasi tulla (nt 2021. aasta riigieelarve aruteludes), sest KOVide üks suuremaid probleeme on hoolekandeasutuste rajamine. Kindlasti jätkatakse arutelusid ka muudes koostööformaatides ja töökoosolekutel.

 

6. Sätestada sotsiaalhoolekande seaduses lisaks KOVidele teenuse korraldamise kohustuse panemisele ka konkreetsed piirid, millises mahus peab KOV abi tagama.

• Selles küsimuses on ELVL-il ja SoM-il selgelt erimeelsus.
• Riik ei soovi KOV rolli astuda. Ootame Riigikohtu otsust Narva juhtumi kohta. SoM jälgib RaM abiga KOV omapanust sotsiaalsesse kaitsesse.

 

11) Tallinna ja riigi koostöös rajada Tallinna Haigla.

• Riik teeb Tallinna linnaga Tallina Haigla rajamise ettevalmistamiseks koostööd. Rahastust taotletakse järgmise perioodi struktuurivahenditest.

 

15) Täiendada liiklusseadust lahendamaks invakaartide väärkasutamisega kaasnevaid probleeme.

• Sotsiaalkindlustusamet tegeleb infosüsteemi loomisega. Kavas on, et register saab valmis 2020. aastal.

 

Ülejäänud eelarveläbirääkimiste punkte koosolekul ei avatud. Eelarveläbirääkimiste kokkuvõte on protokolli lisas „Valdkondlike töörühmade seisukohtade kokkuvõte."

 

 

2. Sotsiaaltranspordi katseprojektist

 

Sotsiaaltranspordi katseprojekti tutvustavad slaidid on protokollile lisatud.

 

• SoM partnerid projektis on ühistranspordikeskused (ÜTK). Praeguseks on lepingud sõlmitud Pärnumaa ja Kagu ÜTKdega ning Saaremaa vallavalitsusega, kohe liitub ka Tartu ÜTK. Partnerite leidmiseks kuulutas SoM välja kaks pakkumist, rohkem partnereid katseprojekti ei võeta. 
• Pärnumaa ÜTK katsetatav sotsiaaltransporditeenuse mudel on paindlik. Kuna KOV suunab kliendi teenusele, tekib arusaam klientide vajadustest ning teenust saab pakkuda vastavalt klientide vajadustele (nt kas töölkäimiseks või 1-2 sõiduks kuus). Teenuse osutamiseks on omavahenditest ostetud kuus spetsiaalset sõidukit. Sõidu hind on tsoonipõhine – üks sõit keskuses maksab 2€, keskuse piiri ületus 2€, iga maakond 3€ lisaks (nt sõit Lihulast Pärnusse maksab 2+2=4€).
• Eraldi arutelu vajavad:

• omaosalus sotsiaaltransporditeenuse kasutamisel. Praktika näitab, et KOVid soovivad, et inimeste omaosalus sotsiaaltranspordi eest tasumisel säiliks, ehkki tasuta ühistranspordi tingimustes tekib ebavõrdse kohtlemise küsimus.
• saatja sotsiaaltranspordi kasutamisel. Paljud inimesed ei vaja saatjat, samas autojuhil võib tekkida palju kohustusi.

• Üldjuhul tuleks lahendusi leida tavapärasest ühistranspordist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on ideid nõudepõhise transpordi korraldamiseks.
• SoMis on ettevalmistamisel toetuse andmise tingimuste muudatused. ESF vahenditest hakatakse toetama ka sõidukite kohandusi, kandetoolide soetamist ning vedajate koolitust.
• ELVL tegi ettepaneku, et transpordikorraldus võiks olla üks eelarveläbirääkimiste teemadest.

 

Lepiti kokku:

• Sotsiaaltranspordist räägitakse ELVL-SoM kohtumisel uuesti 2020. aastal, kui on selgunud projekti esimesed tulemused.
• Pärnumaa ÜTK saadab sotsiaaltransporditeenuse hinnamudelid ELVL-le.

 

 

3. Eestkoste

 

Ettekande slaidid, millel on toodud toimunud ja planeeritavad tegevused, on protokollile lisatud.

• 2020. aastal toimub järelevalveametnikele sotsiaaltöö alane koolitus.
• JuM on koostanud eestkoste juhendmaterjali kohtute ja KOVide praktikate ühtlustamiseks. Juhendmaterjali on vaja eelkõige füüsilisest isikust eestkostjatele ja KOVidele, aga ka teistele osapooltele. Juhendmaterjalile oodatakse partnerite kommentaare. Ehkki juhendmaterjali kasutatakse juba õppetöös jm, tuleb siiski arvestada, et tegemist on tööversiooniga ning JuMil palutakse vastav täpsustus juhendile märkida.
• Tallinna linn on samuti koostanud eestkoste juhendmaterjali. Küsitlusest selgus, et sotsiaaltöötajatel puudub eelkõige kogemus, kuidas tegeleda eestkostetava kinnisvaraga, võlgadega jne.
• SoM seisukoht eestkoste rahastamise osas ei ole muutunud, kuid töö teemaga jätkub. Järgmiseks on kavas kohtumine pankadega.

 

Lepiti kokku:

• ELVL esitab oma kommentaarid JuM koostatud eestkoste juhendmaterjalile paari nädala jooksul peale kohtumist.
• ELVL esitab oma murekohad ja ettepanekud eestkostjate ja pankade vahelise suhtluse kohta. Praktilised näited aitavad valmistada ette ministeeriumi ja pankade vahelist kohtumist.
• Järgmine eestkoste ümarlaud toimub oktoobris 2019.

 

4. Erihoolekanne

 

Ettekande slaidid erihoolekandeteenuste klientide ja järjekordade kohta on protokollile lisatud.

• Järjekorras olevate psüühikahäiretega meeste suur arv võib viidata, et meestele on teenus raskemini kättesaadav – teenustele võib olla nii suurem nõudlus kui halvem ligipääs.
• Osa inimesi on järjekorras nö igaks juhuks. Näiteks ema paneb lapse järjekorda juhuks, kui temaga peaks midagi juhtuma.
• Teenusepakkujad on kokkuvõttes teinud rohkem kohti kui SKA on ette näinud. Toetavatel teenustel enamasti on kohti, kuid järjekorrad tekivad sellest, et inimesed soovivad konkreetse teenusepakkuja juurde.
• SKA tegeleb teenusevajaduse hindamisega. Mõtte- ja arutelukoht on, kes ja millist tuge peaks pakkuma inimestele, kes erihoolekandeteenuseid (enam) ei vaja. Eesmärk on, et juhtumikorraldus algaks võimalikult varakult.
• 11.09.2019 toimus SKA arenduspäev erihoolekandeteenuste järjekordade teemal. Jätkub töö arutelupäeva tulemustega.

 

Lepiti kokku:

• ELVL ja SoM jätkavad arutelusid ja eelarveläbirääkimisi erihoolekandeteenuste teemal.
• ELVL kaalub regulaarsete kohtumiste korraldamist erihoolekande teemadel ka SKAga.

 

 

Järgmise ELVL-SoM kohtumise üks teemades on asendushooldus. Tutvustatakse asja valminud asendushoolduse kulumudelit ning arutletakse asendushoolduse maksumuse ja korralduse üle.