ELVL sotsiaalvaldkonna töörühma ja SOM hoolekande osakonna koosoleku protokoll

11.02.2022 kell 9.00-10.30 Microsoft Teamsi keskkonnas

Osalejad:

Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister; Laura Danilas sotsiaalkaitseministri nõunik; Jan Trei ELVL asedirektor; Ivar Sikk Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna juhataja; Kurmet Müürsepp Antsla valla abivallavanem; Raimo Saadi Tallinn Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja; Anneli Sert Lääne-Harju vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja; Tõnu Poopuu Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja; Tiia Spitsõn Harku vallavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja; Mari Amos Tallinna Linnakantselei linna õigusteenistuse õigusloome osakonna juristi; Katre Mägi Järva vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja; Karin Kiis Viljandi linnavalitsuse täisealiste heaolu teenistuse juht; Kairi Lõppe Hiiumaa vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja; Merle Liivak Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja; Kersti Suun- Deket Rakvere linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja; Marelle Erlenheim Saue vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja, Maarika Maasikas-Tõkke Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti eestkoste sektori juht; Arne Kailas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti sotsiaalteenuste ja- toetuste osakonna ameti juhataja asetäitja - osakonna juhataja;  Kadri Mets Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik; Ketri Kupper Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna pikaajalise hoolduse arendamise poliitika juht; Eha Lannes Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleri nõunik.

Protokollis: Mailiis Kaljula ELVL nõunik.

Jan Trei andis ülevaate kohtumisest Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Hanna Vsevioviga. Plaanis on üle vaadata kogu sotsiaalvaldkonna tegevusplaan ja koostöö kohad KOViga. Vältida püüame dubleerimist.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo : väga oluline on riigi ja KOVide sisuline koostöö. Koostööd on vaja ka näiteks nüüd, kui on hilinenud pensionide kojukanne. Loodetavasti saab kõik korda, aga kui keegi on hätta jäänud, siis on KOVil võimalus abi pakkuda.

Olulisi teemasid on palju, aga tuleb teha valikuid. Kõige olulisem on pikaajaline hooldus, alates koduteenustest kuni institutsionaalseteni. Komponendi põhine rahastusmudel aasta lõpuks paika. Toimetulekutoetuse piir vajab tõstmist. Kui tuleb lisaeelarve, siis seoses julgeoleku suurendamise vajadusega tuleb pöörata tähelepanu  nt sõjapõgenike majutamisele. Lisaeelarve menetlemise käigus taotlen TTT tõstmist, min 200.-ni. Need on kaks selget prioriteeti. Tuleb kasutada iga võimalust, et TTT suurendada.

Kolmas on üldhoolekanne. Pooled asutused on KOVi omad. Oleme püüdnud leida ressursse. Toimepidevuse tõstmise toetus 4 milj ja  veel 5 milj saame jätkata (rahuldamata jäi 40 taotlust). Vaktsineerimise toetus 0,6 milj (natuke on jääki), palgatoetus COVIdiga seoses 0,8 milj, 0,5 milj  lisaeelarvest hingehoid, tahvelarvutid hooldekodudele. Energiahind ja kohatasu tõus. 3,7 milj ülhooldekodudele ja tegelikult veel 3,3 milj üldhooldekodudele riigi eelarvest valitsuse reservist. Kokku on soov küsida 7 milj, aga lootust eriti suurt ei ole.

SHS eelnõu ( 510 SE). Riigikogus on suur toetus. Põhiline küsimus oligi, et kuidas on KOVi arvamuste ja seisukohtadega arvestatud. Eelnõu on kompromiss ja kokkulepe. Kokkulepe ei peaks puudutama inimesi. Tegutseme nende huvides. Hooldaja ja hooldatava abivajaduse hindamine ja kaasnev halduskulu. Tuleb 1 milj toetust kevadel, et KOV saaks läbi viia koolitusi jne SKA ja SOM aitavad omalt poolt. Inimeste suur ootus on, et sotsiaaltöötaja oleks nende suhtes empaatiline. Meie ühine eesmärk on teha asju paremini.

Küsimused, kommentaarid.

Tõnu Poopuu: SHS ja kompromissid. Oleme nõus, aga leiame, et antud eelnõu puhul SOM kompromisse ei teinud. Hea, et minister selle välja tõi, see annab lootust edaspidiseks.

Signe Riisalo: võtan teadmiseks. Meie eesmärk on eelkõige lähtuda inimeste vajadustest.

Marelle Erlenheim: KOVil on paljud toetused seotud TTT piiriga. Me peame olema sellega kursis, sest KOVid peavad oma toetuste ja eelarve planeerimisel sellega arvestama. Oleks vaja analüüsi, kuidas see võimalik muudatus KOVe eelarveid mõjutab. Muudame ja muudame SHSi, kas on plaanis kogu seadus üle vaadata ja ajakohastada.

Signe Riisalo: TTT tõstmine  150lt 200-le võib kaasa tuua 1000 taotleja lisandumise. Arvestame 5,3, milj riigi eelarvest juurde. SHS uue variandi väljatöötamine on tulevikus plaanis, sest see tuleks tervikuna üle vaadata. Mitte teenuste, vaid inimeste abistamise seadus. Nii sisuline kui vormiline värskendus. Mõistame, et uut SHSi on vaja juba ammu.

Ülevaade hoolekande osakonna plaanidest

Ivar Sikk: ülevaade osakonna plaanidest (ettekande slaidid lisatud), mis on SOM hoolekande osakonna laual ja arendada dialoogi. SHS eelnõu liikumine. Loodetavasti kevadel võetakse SHS muudatused vastu. See on esimene samm pikaajalise hoolduse teemal. Pikaajaline hooldus on defineeritud seaduses. Rollide täpsustamine KOVi jaoks. Hoolduskoormusega inimese abivajaduse väljaselgitamine ja koduteenuse eelistamine. Me ei ole siin KOVidele planeerinud lisaraha. Aga eurovahendite avanemine on plaanis ja on võimalik raha taotleda.  Prioriteet- soovime õla alla panna üldhoolekande rahastamisel. Inimese omaosalus võiks siis väheneda ja kehtestada min standardid, et kvaliteet tõuseks. Sügisel eelarve kokkulepetega koos menetleda muudatused, septembris Riigikogusse. Sotsiaalsete garantiide andmine hooldajatele. 2022. märtsis VTK I pakett kooskõlastusringile. Suvel alustame seadusesätete väljatöötamist. Paljud KOVid on kaasatud erinevates töörühmades.

II pakett. Oktoobri lõpus kooskõlastamisele, õigusloome jääb 2023 ja uuele parlamendile. Hoolduskoordinatsioon- üks prioriteet, mida on vaja läbi rääkida ja seadustes fikseerida. Tähelepanu pöörata sotsiaalvaldkonna personalile. Nende motiveerimine. Riigikontroll on välja toonud ennetustöö, et mitte ainult pöördumine vaid ka ennetus. Seda ei lahenda ühe sättega. Proaktiivne lähenemine on pikaajalise hoolduse üks osa, VTK teema. Kas järelevalve süsteem on adekvaatne või orienteeruda auditeerimisele? Teenusmajade arendamine, investeeringud avatakse 2023 teises pooles.

Veel on tööplaanis, mis puudutab KOVe: erihoolekande VTK. ISTE süsteemi rakendamine on populaarne. SHS § 89 vajab mõjude hindamist ja on seotud ressursiga ning hetkel me seda ära ei tee.

Sotsiaali-tervishoiu integratsioon, miks täna ei ole koostööd, vajab analüüsi.

Kagu-Eesti programm. Puuetega inimesed, SKA juhtiv roll. SOM toetab. Hetkel uue struktuurivahendite perioodi ettevalmistus. Ehk 2022-2023 avanevad euro vahendid, II kvartalis ja II poolaastal on suurem koormus sellel teemal.

Võlgnevus. Võlanõustamise ennetus. Kuidas aidata inimest enne, kui ta hätta satub ja KOVi pöördub. On ette valmistatud koolitusprogrammid, mida võiksime tutvustada.

Eestkoste hanke ettevalmistus.  

Küsimused, kommentaarid

Marelle Erlenheim: Ei arene statistika kogumine. Käsitöö. Statistika S-veeb on vananenud. Kui nt muudetakse aitamise põhimõtteid, me aitame kõiki, aga statistikas küsitakse ikka raske ja sügava puudega eraldi ja me nopime käsitsi välja.

Sots töötajad TV seadistamisel- kui midagi on, siis ikka KOV ja sotsiaaltöötaja. See ei ole sotsiaali teema.

Toetusmeetmed- lubage ühistaotluseid, väiksematel üksi ei ole võimalik.

Ivar Sikk- 10 milj IT arendustele, et arendus oleks enne, kui seaduse muudatus. Hetkel käib sotsiaalkaitse kulude analüüs loodame abistavale tulemusele.

Marelle Erlenheim-  Ei kujuta ette, millisele tulemusele võib see uuring jõuda või milliseid ettepanekuid KOVidele teha. Tänapäeval on raske standardiseerida üle Eesti. Võimatu ülesanne. Võlad- üha rohkem on nii, et riik ja KOV tasuvad võlad. Inimesed kohanduvad süsteemiga. Nad ei vastuta enam millegi eest. Siin peaks olema kusagil piir.

Ivar Sikk: Levellab on viinud seoses võlgnevusega läbi 2 suurt analüüsi.

Tõnu Poopu: riik on suur ja lai. Ministeeriumeid on palju. SOM peaks üle vaatama oma arengukavad, mis puudutab KOVe. Tänane ettekanne tõstatas küsimuse: millal seda kõike kavatsetakse teha. KOVi võimed on piiratud. Ajatabel tuleks vaadata üle kriitiliselt, mida see toob kaasa halduskoormusele.

Prioriteedid. Kuidas jõuda riigi ja KOV kokkuleppele. Euroopa komisjon avaldab välist survet. STARi tänases ettekandes ei olnud. Enamus statistikat korjame käsitsi. Milline on strateegiline lähtekoht. Mis saab edasi? Vaja oleks SOMi kogu valdkondade ülevaade. Töötukassa on ka väga oluline, kus saab kokku paljud teemad. Tervis, töö, hooldus. ISTE ga seoses- me ei tea, kuidas peale Euro raha lõppu jätkata. Analüüsi ei ole. ESF rahade puhul on see sümptomaatiline, et me ei tea, kuidas jätkata.

Ivar Sikk: Helen (Preiman) kutsub ISTE töögrupi kokku, et arutada ISTE tulevikku. Analüüsid ja lõpparuanne on valmis. Kuidas edasi läheme, see on võtmeteema, et hea algatus maha ei kukuks. STAR – järgmise perioodi IT vahendid plaanitud kvaliteedi ülesehitamiseks, uue üles ehitamine, mitte vana lappimine.

Oleme nõus, et koormus on suur, aga me ei pea seda kõike tegema aastaga- olulised on ressursid ja rahad. Seni oleme taotlenud poliitilist aktsepti, et siis edasi VTK ja siis kohe seadusloome.

Signe Riisalo: oleme teinud memorandumeid, aga see ei ole veel seadus. Asi peab jõudma riigi eelarvesse. Tuleb leida viise poliitikute survestamiseks. Õigel hetkel peab olema eelnõu lauale panna. Jan Trei on omalt positsioonilt tublit tööd teinud. Iga väike asi aitab kaasa. Kasutame ära selle praeguse valitsuse võimaluste akna. Kui on minule ettepanekuid või küsimusi, siis võtke julgelt ühendust.

Raimo Saadi: väga suured asjad on plaani võetud, nad on väga mahukad. Mure on ka KOVi pärast, sest nõuab KOVi panustamist. Karta on, et ei jõuta arutada mõjusid KOVile. Printsiibi rakendamist ei ole läbi mõeldud juba VTK juures. KOVi kaasamiseks peab olema aega ja paindlikkust. Meid kaasatakse pidevalt ka muude teemadega. Nt energiatoetus, mis ei ole sotsiaali rida. Kui ministeeriumis tegeleb teemaga osakond ja Tallinnas on personali rohkem, siis suures osas KOVides peab üks sotsiaaltöötaja tegelema mitme teemaga ja arvamust avaldama.

Hoolduskoormuse muudatused: see,  mis mõjutab KOVi eelarvet, ei saa jääda aasta lõppu, sest ka KOV peab oma eelarve koostamisel muudatusi silmas pidama.

Erihoolekande VTK – VTK ei ole imevits. Nt SHS § 89 on kiire, siin ei ole vaja VTKd. Erihoolekande eelarve ei kata vajadust. See peaks olema kiirema reageerimisega samuti nt eestkoste.

Kiired asjad võiks võtta tegemisele täna tutvustatud VTKdest eraldi ja kiirkorras.

Ivar Sikk: Märgin, et erihoolekande VTK palett on suurem ja mitte ainult need 2 punkti.

Eha Lannes: protsessi kommentaar. Detsentraliseerimise ettepanekud ja TST töörühm. Siin ei ole dubleerimist. See on väga hea formaat, saame sisuliselt rääkida. TST tuleb märtsis.

Merle Liivak: Võtame tervikpildi, kuhu peab KOV jõudma, lastekaitse VTK, päästeamet, sotsiaalne kiirabi-  neid on palju ja kirju. Olulised on prioriteedid ja rahateemad. Hoolduskoordinatsioon oleme 2. voorus. Raha sai otsa ja raha ei tule. Lubadused välisrahastusele ei pea kunagi paika ja see on surve KOVi eelarvetele. Ootan raha hoolduskoordinatsioonile. Õigem oleks kohe öelda, et raha ei tule. Rahastus lõppes dets, aga nüüd on veebruar. STARist peaks saama andmed kokku. Mitte nii nagu nüüd, kui loeme näppudel, varvastel ja püüame saada andmeid klappima.

Riik peab olema nõudlik ka enda suunal. STAR on õnnetuse hunnik. Nüüd tulevad sotsiaalile veel ülesanded digipaketi seadistamine, energiatoetus- see kõik ei ole sotsiaaltöö. Seiskem valdkonna eest päriselt. Probleem on sotstöötajate värbamine. Kõrgendatud nõuded on põhimõtteliselt õiged. Aga kuidas nõuetele vastavaid töötajaid leida. Kui inimene on 20 aastat laitmatult töötanud, aga nüüd uutele nõuetele ei vasta, siis  SKA teeb sunniraha ähvardused toetava järelevalve raames. See töötaja ei lähe kõrgkooli või kutset taotlema, ta lahkub töölt ja järgi jääb tühi koht. Kandideerijaid ei ole. Puuduvad õpetajad, perearstid ja probleem on nüüd ka sotsiaalis.

Tiia Spitsõn: Merle toob tõesti konnasilma välja. Olen täiesti nõus...me ei leia töötajaid. Sel nädalal panime üles lastekaitsespetsialisti töökuulutuse juba NELJANDAT KORDA. Meie valla lastekaitse töötasu on 1950 eurot. Kui toetav suhtumine pädeb ainult sunnirahaga, siis pole see mitte KOVide toetamine. Võibolla võiks vaadata üle nõuded ja teha neid leebemaks.

Ivar Sikk: ei olegi midagi õigustuseks öelda. STARi ajalugu ma tean. Raha taha ei tohiks asi jääda. Aga inimressurss, kes selle peaks ära tegema?

Mailiis  Kaljula: tutvustas ELVL sotsiaalvaldkonna töörühma poolt kokku lepitud prioriteete (ettekande slaidid on lisatud).

Ivar Sikk: mõtleme edasi, kuidas edasi liikuda teemade ja RESiga ja töörühmadega. Eesmärk on poliitiline aken ära kasutada. Kus tuua halduskoormust alla. Järelevalve: sunniraha. Kas selline ähvardus on õige. Leian, et järelevalve peaks olema kvaliteedile suunatud. Mitte ainult õigusvastavusele.

Mailiis Kaljula: ehk peame edaspidi kohtuma teiste osakondadega, et saada ülevaade nende prioriteetidest.

 

Protokollija

Mailiis Kaljula

Protokoll (.pdf)