LISALEELARVE 2021, RES 2022-2025, STRUKTUURIVAHENDITE ETTEVALMISTAMISE SEISUST

Kohtumine Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning kohalike omavalitsuste esindajatega

12.04.2021

 

19. aprillil toimub riigieelarve läbirääkimiste valitsuskomisjoni kohtumine.

 

1. Euroopa Liidu toetused 2021+ (Maris Mälzer, ettekanne slaididel)

Euroopa Liidu toetuste maht Eestile on 4,65 miljardit €. Maht täpsustub lähtuvalt majandusprognoosidest, sh võib maht väheneda.

Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF -  Recovery and Resilience Fund) vahenditest soovib riik rahastada Tallinna haigla rajamist, samuti meetmeid noorte tööpuuduse vähendamiseks ja tööturuteenuste pakkumist. Esialgsed ettepanekud on saadetud Euroopa Komisjonile ning maikuus, enne taastekava vastuvõtmist valitsuses, avatakse avalik konsultatsioon Eestis. Taastekava kinnitatakse lõplikult Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu koostöös, mis tähendab, et ka teistel liikmesriikidel on õigus esitada meile ettepanekuid ning nõustuda või mitte nõustuda olemasolevatega. RRF vahendid tuleb ära kasutada 2026. aasta augustiks, selleks ajaks kasutamata vahendid tuleb tagasi maksta. RRF vahenditele riik kaasfinantseeringut lisama ei pea.

Läbirääkimised Euroopa Liidu ja ka riigisisesel tasandil on pooleli. Riigisiseselt hakatakse sekkumiste detaile alles planeerima ning kindlasti kaasatakse ettevalmistustesse partnereid. Hetkel on planeerimine veel üldisel tasandil. Ministeeriumi eesmärk on kokku leppida üldised suunad, samas jätta strateegiadokumentidesse piisavalt paindlikkust, et mitte hakata strateegiadokumente ümber tegema kui vajadused EL vahendite pika perioodi jooksul muutuvad. Meetmete detailid (sh nt piirkondlikud erisused, kaasrahastus jne) fikseeritakse konkreetsetes määrustes ja toetuse andmise tingimustes, aga see etapp ei ole veel alanud.

Sotsiaalvaldkonna prioriteetide hulgas on kohalike omavalitsuste toetamine, pikaajaline hooldus, hoolduskoordinatsioon, ISTE projekt, kaitstud töö, kriisimeetmed ja toiduabi. Kaalumisel on, kas jätkata eluruumide kohandamise ja hoolekandetaristu rahastamist. Üldhooldekodude (sh dementsusega inimestele) rajamist me ei ole planeerinud struktuurivahenditest toetada. Ka Euroopa Komisjon üldjoontes ei vaata soosivalt Institutsionaalsete lahenduste loomisele. Eluruumide kohandamisel tuleb hinnata meetme ja selle alternatiivide mõjusid. Üks lahendusi on ligipääsetava sotsiaalelupinna pakkumine, väiksemaid kohandusi saab teha KOV toega. Välistavaid tingimusi omavalitsustele kehtestada ei ole plaanis, kuid erisused (nt rahvaarvu, jõukuse vms alusel) on võimalikud. Ida-Virumaa kogemust on kavas rakendada ka teistes piirkondades.

Kohalike omavalitsuste jaoks on vajalik võimalikult varakult teada meetmete avamise ajakava, et ettevalmistusteks ning kaasrahastuse planeerimiseks jääks piisavalt aega.

ELVL soovib võimalikult aktiivselt struktuurivahendite planeerimises ja meetmete kujundamises kaasa rääkida. ELVL saab vahendada KOV vajadusi ning aidata meetmeid paremini sihistada. Meetmete planeerimisel võiks regionaalseid eripärasid rohkem arvesse võtta. KOVide hulgas on läbi viidud suurem ideekorje ning selle tulemuste kasutamisel hoitakse silma peal. Muret tekitab toetuste kõrge omafinantseering kõrge. Vaja on tagada, et huvilised selle tõttu kõrvale ei jääks.

Kokkulepe: Sotsiaalministeerium koostab ülevaate, mis graafikus minnakse edasi meetmete detailsete tingimuste väljatöötamisega.

 

2. Eakate teenusemajade ettevalmistamise seisust (Tarmo Kurves, ettekanne slaididel)

Ministeeriumi eesmärk on toetada inimeste iseseisvat elamist kodustes tingimustes nii kaua kui võimalik. Teenusemaja võimaldab pakkuda iseseisvat elamist koos asjatundliku toetamisega. Teenusemaja on vaheetapp neile, kes enam ei saa üksi oma kodus elada ja veel ei pea asuma institutsionaalsele hooldusele. Struktuurivahendite raames toetatakse eakatele mõeldud teenusemajade kui vaheetappi kodu ja hooldekodu vahel, rajamist. Teenusemajade rajamise idee on üks ELVL ja KOVide ettepanekutest riigieelarve läbirääkimistel.

Sotsiaalministeerium on viinud läbi KOVide hulgas küsitluse teenusemajade rajamise kohta. Tagasisidest lähtus, et väiksemad KOVide eelistavad rajada teenusemajasid kootöös, suuremad soovivad katta oma inimeste vajadused ise. Ka on linna ja hajaasutuste tingimustes vajadused erinevad. On omavalitsusi, kus on juba sarnaseid algatusi tehtud. Näiteks on rajatud sotsiaalkortereid, kogukonnas elamise teenusemaju, Imavere Kodutare, hosteli-tüüpi pindu, toetatud elamise võimalustega sotsiaalmaju. Toodi välja ka, et teenusemajad on oluline meede maapiirkonnas elamufondi mõistlikuks kasutamiseks.

Küsimusi tekitas teenusemaja mõiste, sh mis eristab teenusemaja toetatud elamise võimalusega sotsiaalmajast. Teenusemajad võiksid olla defineeritud kui ligipääsetav sotsiaalelupind, kus pakutakse teatud tuge juurde. Võimalik, et teenus reguleeritakse seaduse tasandil.

Omavalitsutel on kogemusi, et inimesed on valmis teenusemajadesse ja üürikorteritesse elama minema, eriti hajaasustuse korral, et paremini hakkama saada ja hooldekodusse minemist edasi lükata. Kohalikud omavalitsused tõid välja paindlikkuse olulisuse, et teenusemaja oleks erinevate sotsiaalsete sihtgruppide tarbeks, mitte vaid ühele (eakate) sihtgrupile. Sihtgrupi määratlemine peaks jääma KOV otsustada ja tuleks lähtuda eelkõige vajadusest (ka nt puuduva töövõimega inimene võiks saada teenusemajas elada). Rõhutati ka, et kogukondliku ressursi kaasamiseks ja teenusmaja elanike kogukonda lõimimiseks peaksid tekkima ka mitteformaalsed lahendused.

Suuremat arutelu tekitas teenusemajade rahastamine.

• Omafinantseeringu suurusjärk on Euroopa Liidu vahenditel tavaliselt 30%, aga vajab veel läbi analüüsimist, kas omaosalust peaks diferentseerima.
• Riik toetab ruumide rajamist, seejuures luksulikku toetamist ei ole plaanis. KOVidel on võimalus omalt poolt rahastust suurendada. Hoolduse peab tagama KOV ning on mõistlik, et elamiskulud tasub teenusekasutaja.
• Elamiskulude kompenseerimiseks pakuti välja mitmeid võimalusi. Näiteks on omavalitsusi, kellel on kogemus PPP lepingutega. Toodi ka välja, et elamiskulud ei peaks olema subsideeritud ning vajadusel korral on nende tasumisel võimalik inimesi toetada muudest meetmetest.  Igal juhul on teenusemaja hooldekodust odavam.
• Enne 2022. aastat projektivooru kindlasti välja kuulutada ei saa. Projekti olemasolu ilmselt ei saa eeltingimuseks, aga eskiisi olemasolu tõenäoliselt küll.

Teenusemajade rajamisega kaasneva riskina toodi välja, et majade rajamine üksi teenust ei uuenda ning sellega ei tohiks projekt lõppeda. Teenuste arendamine peab pidevalt edasi toimuma.

Kokkuvõte: Jätkatakse arutelu teenusemajade rajamise üle.

 

3. Kohalike omavalitsuste toetamine lisaeelarvest (Sulev Liivik)

Lisaeelarvest eraldati KOVidele 15 milj €. Summa jagatakse kohalike omavalitsuste vahel vastavalt  elanike arvule. Ida-Virumaale tehti erisus ning nende puhul on arvestatud koefitsiendiga 1,5. Lisaks eraldatakse 1 milj € õpilastele infotehnoloogiliste vahendite tagamiseks. Eelarve jagunemine KOV lõikes on avaldatud Rahandusministeeriumi veebilehel: https://www.rahandusministeerium.ee/et/kov/finantseerimine

Tegemist on kriisis inimeste vajaduste leevendamise meetmega – vaimne tervis, töö- ja pereelu ühildamine jms. Tuleb leida paindlikke lahendusi, kuidas inimesi toetada. Summasid on hea kasutada ka uute, paindlike kogukondlike teenuste loomiseks. Sotsiaalministeerium saadab ettepanekud ja näited, milleks eelarvet võiks kasutada (märkus: SoM saatis ettepanekud ELVL-le palvega need KOVidele edasi saata 13.04.2021).

 

4. Lisaeelarve 2021 ja riigi eelarvestrateegia 2022-2025 (Rait Kuuse, ettekanne slaididel)

Järgnevate aastate prioriteedid on:

• Pikaajaline hooldus, väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse komponendipõhine rahastamine.
• Toimetulekutoetuse maksmise tingimuste muutmine selliselt, et toimetulekutoetuse vahenditest kaetakse ka eluasemelaenu tagasimakset. Sellega tagatakse eluasemelaenu maksetega hätta jäänutele võrdsem kohtlemine nendega, kes eluaset üürivad, sest üürikulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse.   
• Lapsed ja pered – erivajadusega lapsed, struktuuritoetuste rahastusest väljumine, asendushoolduse rahastuse suurendamine, KLAT rahastuse suurendamine.
• Võrdne kohtlemine – ligipääsetavus peab olema avaliku sektori investeeringute ja kasutamise lahutamatu osa ning mitte ligipääsetavaid ehitisi ja rajatisi ei tohi rahastada.
• Erihoolekandeteenustele surve vähendamiseks jätkab riik ISTE projektiga, kus KOV koostöös on psüühiliste erivajadustega inimestele võimalik pakkuda toetavaid teenuseid. Riik rahastab teenuse komponente, KOVid peaksid olema valmis teenuseid pakkuma.
• Eesliinitöötajate (sh uute sotsiaaltöötajate) vaktsineerimine on jätkuvalt prioriteet. Väljakutse on, kuidas suurendada inimeste soovi saada vaktsineeritud.

Sotsiaaltranspordi pilootprojekt ei ole veel lõppenud, seetõttu kokkuvõtted tulemustest ei ole veel valmis. Ministeerium rahastab kokku nelja piirkonda üle Eesti. Eraldi jätkuprogrammi plaanis ei ole, sest sotsiaaltransport on üks sotsiaalteenustest. Korraldus sõltub sellest, millise kokkuleppe KOV ÜTKga sõlmib. Õigusandlik probleem on tekkinud sotsiaaltranspordi ühildamisel nõudepõhise transpordiga. Transpordi kättesaadavust käsitleb ka uus transpordi arengukava.

2025. aasta tervishoiukulu teeb suureks tervishoiutöötajate palgatõus ja haigekassa eelarve  puudujäägi kompenseerimine, mis on tingitud negatiivsest maksu- ja majandusprognoosist.

IKT arenduseks on ette nähtud nii riigieelarve kui ESF vahendeid, kokku umbes 9 milj € aastas. Teenuseosutaja portaal on Sotsiaalkindlustusameti STAR IKT arendus, mis mõeldud teenuseosutajatele andmete esitamiseks. SKA alustab kliendiportaali analüüsiga tegelema sel aastal ja plaanide kohaselt on 2022. aastal esimesed STAR teenused inimestele e-teenusena kättesaadavad.

Sotsiaalministeerium eraldab ka 5 milj € LEADER tegevusgruppidele, kes peaksid samamoodi kogukondades sotsiaalteemasid rohkem pilti tooma. Koos MEMiga valmistatakse ette tegevuse tingimused. Piirkondlikus arengukavas peaksid heaolu teemad olema käsitletud ja fookuses. Näiteks võiksid fookuses olla märkamine, kogukondlik toetamine, et abivajajad jõuaksid kiiremini KOVi, innovatsioonid jne. Kogukonnad peavad saama ise otsustada, milleks eelarvet kasutavad.

ELVL on teinud ettepaneku finantsraamistiku kohta. Suures plaanis seda kujundada ei saa, aga ELVL-l on mõned detailsed ettepanekud, mis edastatakse Rahandusministeeriumisse.

 

 

5. Ülevaade sotsiaal- ja töövaldkonna kriisinäitajatest (Marion Rummo, Hede Sinisaar, ettekanne slaididel)

Toimetulekutoetuse saajate arv ja toimetulekutoetust saavate registreeritud töötute arv on aastate jooksul vähenenud. Sellel aastal rahuldatud toimetulekutoetuse taotluste arv vaikselt kasvab, samas 2020. aasta võrdluses toimetulekutoetuse taotluste arv vähenes. Eeldatavalt on see seotud sissetulekute tõusuga. Samas kokkuvõtvalt võib näha toimetulekutoetuse saajate kasvutrendi. 

Registreeritud töötute arv toimetulekutoetuse saajate seas on kasvanud ja tööealisi on pisut rohkem kui varem. Mehi on tööealiste toimetulekutoetuse taotlejate seas rohkem, aga seda kasvu me hetkel selgitada ei oska. Võimalik, et nendes vanusgruppides on üksikud mehi rohkem, aga kindlalt me seda ei tea. Ida-Virumaa paistab silma toimetulekutoetuse pöördumiste ja saajate arvu vähenemises.

Lastekaitse juhtumites erilist muutust ei ole toimunud. Samas menetluste algatused on mõnedes maakondades kasvanud võrreldes 2020 aasta algusega. Andmete kogumisel lähtub ministeerium lastekaitseseaduse §26 sätestatud abivajava lapse definitsioonist (abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu). Lapse abivajadust märkavad kas täiskasvanud, naabrid, lastekaitsetöötajad jne, aga suurenenud on ka laste endi pöördumiste arv. KOV teeb valiku, kuidas juhtumi STARis registreerib. Kuna STARi jaotus on praegu mitte väga hea, siis ministeerium planeerib seda muuta.

Me hetkel ei oska selgitada, miks laste arv tugikeskustes 2020. aastal tõusis.

Puude taotlustes muutusi pigem ei ole olnud.

Ennetähtaegsele vanaduspensionile minejate arv on ootamatult vähenenud, eeldasime suuremat kasvu. Praeguste andmete põhjal ei ole näha, et kriis oleks ennetähtaegsele vanaduspensionile minekut mõjutanud.

Tööhõive määra on langenud ning töötuse määr suurenenud Samas hõive näitajatelt on Eesti jätkuvalt Euroopa parimate hulgas. Meeste ja naiste tööhõive määrades on erinevused – meeste hõive määr on langenud, naiste oma suurenenud. See trend peegeldub ka toimetulekutoetuste taotlejate hulgas. Hõive näitajates maakondade võrdluses muudatusi ei ole toimunud. Endiselt suurim tööhõive määr on Harjumaal ja Tartumaal, madalam Ida-Virumaal ja Põlvamaal. Kõige enam on kasvanud Hiiumaa töötuse määr.

Kriisist on kõige rohkem puudutatud noored. Noored tõenäoliselt elavad üksi ja seetõttu halvenevad ka teised nende toimetulekut iseloomustavad näitajad.

 

Protokoll failina  (.pdf)