Töö-, sotsiaal- ja tervishoiu töörühma koosoleku protokoll (14.04.2016)

Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste töö-, sotsiaal- ja tervishoiu töörühma koosoleku protokoll

 
 

TST KOOSOLEKU PROTOKOLL
14.04.2016 Sotsiaalministeerium, Tallinn

Algus kell 10.00 
Lõpp kell 12.00

Juhatas:       Tõnis Vaik (Sotsiaalministeerium)
Protokollis: Triin Teder (Sotsiaalministeerium)

Võtsid osa: 
Maris Mälzer (Sotsiaalministeerium), 
Marek Atonen (Sotsiaalministeerium), 
Terry Ney (Sotsiaalministeerium), 
Heli Paluste (Sotsiaalministeerium), 
Sulev Liivik (Rahandusministeerium), 
Liina Nagel (Sotsiaalministeerium), 
Kaili Hendla (Sotsiaalministeerium), 
Mailiis Kaljula (EMOL), 
Priit Lomp (EMOL), 
Eike Käsi (EMOL), 
Kaie Küngas (Rahandusministeerium), 
Hille lives (ELL), 
Sulev Liivik (Rahandusministeerium), 
Sirje Kree (ELL), 
Raimu Aardam (EMOL), 
Uku Torjus (ELL)

Puudus(id):
Kutsutud:

PÄEVAKORD
1. Ülevaade Heaolu arengukavast - Maris Mälzer, Sotsiaalministeerium /slaidid lisatud/

2. ERF meetme „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine" ja „Puuetega inimeste 
eluaseme füüsiline kohandamine". - Marek Atonen, Sotsiaalministeerium /slaidid lisatud/

3. ESF meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" - Terry Ney, Sotsiaalministeerium /slaidid lisatud/

4. Esmatasandi tervisekeskused - Heli Paluste, Sotsiaalministeerium /slaidid lisatud/

5. Ülevaade toetusfondi rahaliste vahendite kasutamisest - Sulev Liivik, Rahandusministeerium /slaidid lisatud/

6. Omavalitsusliitude Koostöönõukogu ettepanekud 2017. aasta riigieelarve läbirääkimiste osas töö-, sotsiaal ja tervishoiuvaldkonnas

7. Sotsiaaltransporditeenuse kontseptsioon /slaidid lisatud/

Tõnis Vaik: See on selle aasta esimene TST koosolek. Alates sellest aastast on antud selle koosoleku kokku kutsumise koordineerimine ministeeriumi poolt minule. Kui meil jääb päevakorra teemade kõrvalt aega, siis ma lisaksin veel ühe teema juurde: räägiksin korra sotsiaalteenuste transpordi kontseptsioonist, mis tuli meie lauale alates märtsist. Tahaksin teiega sel teemal oma mõtteid jagada.

1. Ülevaade Heaolu arengukavast - Maris Mälzer, Sotsiaalministeerium

Maris Mälzer: Teen Teile väikese ülevaate heaolu arengukavast. Oleme seda koostanud alates 11. juulist. 2014 aastast, mil Valitsus andis heakskiidu, et Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel võiks hakata koostama Eestile uut valdkondlikku arengukava, mis võtaks enda alla sotsiaalvaldkonna teemad. Ühel hetkel saime aru, et sotsiaalvaldkonna probleeme ei ole võimalik lahendada ilma, et me võtaksime vaatluse alla ka tööhõive valdkonna. Ning siis me liitsime kaks tulemusvaldkonda ühte arengukavasse. 

Küsimused:

Küsimus: Millal ta läheb ametlikule kooskõlastamisele Linnade Liiduga, Maaomavalitsuste Liiduga? 

Vastus: See on tegelikult juba toimunud. 

Küsimus: Juba toimunud? Kas me oleme heakskiidu andnud juba? 

Maris Mälzer: Märkustega, jah. Meil oli kooskõlastusring selle aasta alguses, mis oli enne Valitsusse saatmist. Valitsuse istung oli üle-eelmisel nädalal. Aga jah, kooskõlastusring on toimunud. 

Küsimus: Kas Eesti Sotsiaaltöötajate Assotsiatsioon (ESTA) on arvamust avaldanud? 

Maris Mälzer: Jah, ka märkustega, aga üldiselt mingit väga suurt „tüliõuna" ülesse ei jäänud. Arengukavaga on olnud pigem teiste ministeeriumitega küsimused, mis on puudutanud soolise võrdõiguslikkuse edendamise ala eesmärki. 
Arengukavad edaspidi on hästi üldised dokumendid, mis annavad raamistiku pikemale perioodile, kuhu me soovime laias laastus jõuda. Arengukavas me enam detailselt ei räägi, milliseid tegevusi me ellu viime, vaid mis on see muutus, mida me saavutada tahame. Oleme arengukava juurde koostanud rakendusplaani aastateks 2016-2020. Alates 2018 me läheme üle programmipõhisele arengukava elluviimise juhtimisele ja nende, nii rakendusplaani kui programmide, üle vaatamine toimub iga aasta alguses koos enda partneritega. 

Küsimus: Kas arengukava rakendusplaan näeb ette mingeid olulisi rollide muutusi? Näiteks neid rolle, mida riik täidab ja tahab anda omavalitsustele või vastupidi? 

Maris Mälzer: Lõplikke lahendusi meil arengukavas välja pakkuda veel ei ole. Kõik sõltub sellest, mis haldusreformiga juhtuma hakkab. Me näeme, et siin on vaja mingeid ümberkorraldusi teha, aga selleks tuleb analüüsid ja ettepanekud lauale panna. Me tegeleme ettepanekute ettevalmistamisega, aga lõplike lahendusi meil pakkuda ei ole. 

2. Ülevaade toetusfondi rahaliste vahendite kasutamisest — Sulev Liivik,  Rahandusministeerium  

Sulev Liivik: Tõnis palus mul rääkida natukene KOVide rahastamisest ja siis sotsiaalvaldkonna rahade poole pealt, siis toetusfondist. 

Omavalitsuste sissetulekud tulevad põhiliselt maksudest ja suur osa tuleb toetustest. 
Mis puudutab vajaduspõhist peretoetust, siis statistika näitab, et osad toimetulekutoetust saavad lastega pered vajaduspõhist peretoetust ei saa. 

Kaili Hendla: Oleme võrrelnud ka pikemat perioodi vajaduspõhise peretoetuse saamise kohta toimetulekutoetust saavates peredes: tabel lisatud omavalitsuste lõikes okt 2015 — märts 2016 kohta. Osade omavalitsustega olen ka telefoni teel sel teemal ühendust võtnud. Vajaduspõhise peretoetuse mittesaamise põhjused võivad sõltuda nii sotsiaaltöötaja aktiivsusest, toetust taotleva pere aktiivsusest kui ka objektiivsetest asjaoludest, mis ei võimalda vajaduspõhist peretoetust saada (näiteks lapsetoetuse saajaks on vanavanem, kes ei ole sotsiaalhoolekande seaduse mõistes perekonnaliige). 

3. ESF meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" — Terry Ney,  Sotsiaalministeerium  

Terry Ney: Selle meetme eelarve kokku rakenduskavas on 43 miljonit. Tegevusi viiakse ellu läbi programmi, mida siis on 10 miljonit umbes ja koordineerib hoolekande osakond koostöös partneritega, kelleks on Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus, Tervise Arengu Instituut, Sotsiaalkindlustusamet ja maakondlikud arenduskeskused ning ülejäänud summa on mõeldud avatud taotlusvoorude elluviimiseks. Täna siis räägingi esimesest avatud taotlusvoorust. Taotlusvoore on meil planeeritud 4. Määrus, mis praegu on majasisesel kooskõlastamisel, et minna infosüsteemi on siis toetuseks 5,3 miljonit. Määruse kinnitamine on planeeritud maisse. Esimese vooru avamine on selle aasta augustikuus. Ajaliselt võibolla oleks võimalik isegi juunis avada aga niipalju, kui me oleme konsulteerinud kohalike omavalistustega siis suvel selle vooru avamine ei ole väga hea mõte. Projekti kestvus saaks olla 24 kuud ehk siis 2 aastat. Toetuse andmise eesmärk on tööealise inimese hoolduskoormuse vähendamine, tema tööturule sisenemise või siis tööturul jätkamise toetamiseks ja teisalt siis tööealise erivajadusega inimese enda tööle saamine või samuti tööl jätkamine. 

Küsimused:  

Küsimus: Kui selle käigus tuleb haldusreform, siis need, kes on üksteist kaasanud, on äkki üks omavalitsus? 

Terry Ney: Taotluse tulemuse tingimust vaadatakse sellel hetkel, kui taotlema tullakse. Seda hinnatakse hetkel, et kui pärast ühinetakse, siis seda enam toetuse osas ei muudeta ja tagasi ei võeta. 

Küsimus: Küsimus, mis on seotud mõistega omavalistus üksus. See jookseb järjepidevalt läbi kõikidest hoolekande seadustest. Tegelikult omavalitsuse üksus on kohaliku omavalitsuse volikogu — ainult volikogu. Siit tuleb välja see, et volikogu peaks sellega tegelema või siis volikogu peab andma delegatsiooni täidesaatvale võimule, et ta tegeleks sellega? 

Tõnis Vaik: Siis tuleb edasi delegeerida jah. Siin ei olegi midagi muud teha. 

Küsimus: See on kehv variant, et ta siin sees on üksusena. 

Tõnis Vaik: See kohaliku omavalitsuse üksus on küll kokku lepitud mõiste, mille üle ega ümber ei saa me enam siin väga palju vaielda. 

Küsimus: Seda oleks saanud kirjutada, kas valitsus või volikogu. 

Tõnis Vaik: Ei me ei anna siin teile neid ülesandeid. Volikogu delegeerib siin selle ära. 

Küsimus: See tekitab siia bürokraatia vahele. 

Küsimus: See tekitab bürokraatiat ja aega läheb ka. Ega selle delegeerimise normi tegemine võtab ka Tallinnas vähemalt 1,5 kuud. 

Terry Ney: Kui rääkidagi sellest aja võtmisest siis me oleme esialgu planeerinud, et voor võiks olla avatud 2 kuud, siis hetkel me oleme jõudnud sinnani, et peaks olema siiski 3 kuud. 

Küsimus: Kas see MAKKide asi on ära kukutatud või nendel on nagu mingid garantiid olemas raha saamise juures juba?

Terry Ney: Neile ei kehti sama. Neid me rahastame programmist, mida hoolekande osakond koordineerib ja nemad on meil sisse kirjutatud programmi, kui ühe tegevuse elluviijaks. Nad on hetkel koostanud maakondlike kaardistusi ja analüüsi. Need saavad nüüd avalikuks aprilli kuu jooksul. Lisaks nad hakkavad, kui taotlemine läheb lahti siis nad on valmis nõustama taotlejaid. Et need on nagu need tegevused, mis on neile planeeritud. 

Küsimus: Kui täpselt need 5000 inimest üle võetakse? Terry Ney: See loetakse 1. jaanuari 2016 rahvastikuregistri seisuga. 

4.  Esmatasandi tervisekeskused — Heli Paluste, Sotsiaalministeerium 

Heli Paluste: Sellel teemal olen ma juba rääkinud, aga täna saan anda ka lisainfot juurde, kuidas taotlusvoor meil läheb. Taotlusvoor on meil juba avatud. Meeldetuletuseks, et oleme avanud taotlusvooru juba selleks, et anda toetusi investeeringutele tervisekeskuste ehitamiseks või rekonstrueerimiseks ja see raha summa, mida saame toetusteks laiali jagada on 85 miljonit eurot ja natukene peale. Sinna juurde veel arvestada omaosalus, mis on 25% siis see investeering saab meie esmatasandi tervishoid üle 130 miljoni euro. Kui kõik läheb ootuspäraselt siis me saame tõepoolest üle kogu Eesti hulgaliselt tervisekeskuseid koos filiaalidega. Arvuna on meil paika pandud 35, aga arvestades, mis täna toimub, siis see number saab ületatud oluliselt. 

Küsimused:  

Küsimus: Kas sellest ei ole midagi, et hoolekande seaduses enam sotsiaalnõustamise teenust ei ole? 

Heli Paluste: Me ei näe küll siin mingisugust vastuolu. Kui sotsiaaltöötaja jaoks planeeritakse sellel taristul ruum, kus seda nõustamist pakutakse, siis ma ei arva, et me peaksime siin juuksekarva lõhki ajama. 

Tõnis Vaik: Sotsiaalhoolekande seaduses sotsiaalnõustamise me oleme lahti kirjutanud seletuskirjas, kus me oleme ka selgitanud, et sotsiaalnõustamine on sotsiaaltöötaja põhikompetents ja see on tal nii selge, et teenusena ta pole meil välja toodud. 

Küsimus: Kui tervisekeskus on sihtasutus ja mitme omavalitsuse oma, kuidas see siis peaks käima toetuse taotlemisel? 

Heli Paluste: Taotleja peab ikkagi vastama sellele määruse tekstile ehk et kui ta on sihtasutus, millel on üldarstiabi osutamise tegevusluba siis on kõik hästi. Omavalitsus teatavasti saab ju olla üldarstiabi osutava äriühingu üks osanikest. 

Küsimus: Te ütlesite, et sotsiaaltöötaja võiks olla kohaliku omavalitsuse töötaja, aga kas see võiks ka olla tervisekeskuse palgal olev töötaja nagu haigla sotsiaaltöötaja. 

Heli Paluste: Põhimõtteliselt välistatud ei ole. Me ei kohusta perearste võtma tööle ja rahastama oma rahastus fondist sotsiaaltöötajat ehk et see põhimõtteliselt ei ole välistatud. 

Küsimus: Taotlusvooru tähtaeg on päris kiiresti tulemas. Kui neid taotlusi laekubki vaid kümmekond tükki, kuidas te siis teete, kas pikendate tähtaega või tehakse teine voor? 

Heli Paluste: Siis me teeme kindlasti teise vooru. Määruse järgi me saame ka teise vooru teha teistel põhjustel näiteks kui meil mõnest maakonnast ei tule täis seda miinimumi, mis määrusesse on pandud, siis me ka saame teatud raha näiteks arvestada reservi ja teha uue taotlusvooru. Kui maakonna keskusest ei tule ühtegi taotlust, siis me saame ka teatud hulga raha jätta reservi ja teha siis uus taotlusvoor.

Küsimus: Seoses haldusreformiga, kas on plaanis seda nimistut korrigeerida? 

Heli Paluste: Kui muutuvad omavalitsuste piirid, siis see ei mõjuta seda, kus paikneb tervishoid ja kus on need tervishoiu tõmbekeskused. 

5.  ERF meetme „Erihoolekandeasutuste reomaniseerimine" ia „Puueteqa inimeste  eluaseme füüsiline kohandamine". — Marek Atonen, Sotsiaalministeerium  

Marek Atonen: Mina vastutan ERF hoolekande meetme eest. Teen väikese ülevaate kaugemalt pihta hakates, mis me saavutada soovime? Esimene tegevus puudutab psüühilise erivajadustega inimeste kogukonda suunamist ja teine siis puudest tuleneva tegevus piiranguga inimestel paremate elamistingimuste võimaldamine ehk siis nende koduses keskkonnas toimetuleku parandamist. Tulemused, mis me ootame perioodi lõpuks ehk aastaks 2024: 

1. Peaks vähenema ööpäevaringsete asutuste põhise hoolduse teenuskohtade suhtarv. 

2. See, mis puudutab puuetega inimeste osakaalu kelle eluruumid vastavalt vajadustele ehk siis nende eluruumide kohandamise pool. 

Kokku on siis selle meetme, ehk nende 2 suuna vahel / 2 tegevuse vahel vahendeid Euroopa Regionaalfondist 57,8 miljonit. Meie minimaalne kaasfinantseering peab olema 15%. Ehk siis kogusumma siit tuleks 68 miljonit. See on vastavalt jagatud kaheks osaks. See osa, mis järgmisena on erihoolekandeasutuse reorganiseerimine. See on 56 miljonit. Siit siis eluruumide kohandamisele 12 miljonit. ERF vahendeid jääb 47,6 miljonit . Rakenduskavas on meil indikaatorina kirjas 1400 teenuskohta. 
Teine pool on siis uute kogukondlike teenuskohtade loomine. Sinna praegusel juhul on olnud nõudlus väga suur, nõudjad ümberringi on olnud suhteliselt häälekad. Ootus selleks, et luua kõiki neid uusi kohti on suur aga uute kohtade loomisel kaasneb eelarveline kulu. Nõudlus neile, kes tahaksid uusi teenuskohti ehitada on väga suur. Üritame seda hoida natukene piiratult. 

Küsimused:  

Küsimus: Kas te saaksite täpsustada, mida mõtlete kogukondlike teenuskohtade all? 

Marek Atonen: Tegelikult siin on 2 teenust. Üks on kogukonnas elamise teenus, teine on toetatud elamise teenus. 

Küsimus: See sama ööpäevaringne erihoolekanne, et Saare maakonnas lüüakse see Sõmera laiali, nagu ma aru saan. Miks seal see kaotatakse ära? 80-90 töökohta. 

Marek Atonen: See on pikemas perspektiivis erihoolekande teenust saavate inimeste laiali hajutamine sinna, kus nad tegelikult pärit on. Inimesi hakatakse tulevikus siduma selle piirkonnaga, kust nad pärit on. 

6. Omavalitsusliitude Koostöönõukoqu ettepanekud 2017. aasta riiqieelarve  läbirääkimiste osas töö-, sotsiaal ia tervishoiuvaldkonnas  
Tõnis Vaik: Me kõik oleme andnud siia kommentaarid ära. Tagasisidena kommenteerida. 

Otsustati:

1) Tõnis Vaik saadab Uku kirjad edasi. 

2) Ettepanekute kommentaarid saadetakse tagasisidena Tõnis Vaigule hiljemalt 18.04.2016. 

7. Sotsiaaltransporditeenuse kontseptsioon

Tõnis Vaik: Nii nagu Terry enda ettekandes ütles, siis kahjuks jääb sotsiaaltransporditeenus esimesest voorust välja. Püüan Teile selgitada, miks see niimoodi on juhtunud ja mis edasi juhtuma hakkab. See jutt mis ma siin räägin, siis täielikku kokkulepet meil selle osas veel MAKKidega ei ole. Kogu teema on algusjärgus. 
Informatsiooni korras: me kaasame ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit. MAKKide nõusolekut ootame 21. aprilliks. Stsenaariumeid ootame 1. juuniks, sest me esialgset kontseptsiooni tahaksime saada juba jaanipäevaks. 

Me oleme moodustanud TST listi ja mõtted, ettepanekud on kõik väga tere tulnud ja me ootame neid. Kui nähakse vajadust, siis võime kokku tulla ka ainult selle teenuse kontseptsiooni pärast. Me soovime esimesed kokkuvõtted saada aprillis, millega hakkame siis käima mööda Eestit ja seda tutvustada. 

Küsimused:

Küsimus: Millest see mahu suurus, et 50% läheb suuremaks, millest see võetud on tänasest vajadusest tulevikku? 

Tõnis Vaik: Seda on nüüd KOVid kohapeal analüüsinud. Leidnud, et sotsiaaltransporditeenuse nii öelda lähteseisust ja vajadusest tulenevalt tuli see protsent välja. KOVid ja sotsiaaltöötajad on ise välja öelnud, et selline see maht saab olema. 

Küsimus: Selgus, et Tallinnas on see teenus täiesti olemas aga ta kasvab meil ka finantsistide hirmuks iga aasta üsna olulisel määral. 

Tõnis Vaik: Probleem, miks see maht tihtipeale kasvab on see, et mis me oleme ka eelnevalt siin juba täna rääkinud on see, et teenust tuleks hinnata inimese kohta. Mitte nii, et igaüks kes mulle helistab, et tal on seda teenust vaja ja siis ta selle teenuse saab. Eile tuli see kurb tõsiasi välja, et igaüks kes helistab saab selle teenuse kätte vaatamata sellele, et seda teenusevajadust pole hinnatud. 

Küsimus: Kui nad hindama hakkavad siis see maht võib väheneda. 

Tõnis Vaik: Jah see võib nii olla aga praegu nad on vaatamata sellele öelnud ja analüüsinud sotsiaaltransporditeenuse vajadus tõuseb. Ja miks ta peaks tõusma on see teema, et kohalikud omavalitsused peaksid suutma selle teenuse sotsiaaltöötajad enda pealt ära korraldada. 

Küsimus: Kas võib ka sedapidi olla, et täna on väikesed omavalitsused ja saab asjad koha peal, pärast kui omavalitsused on suured siis tuleb rohkem sõitma hakata. Ma ei näe muud põhjust, miks see 50% tõusma peaks. 

Tõnis Vaik: Analüüsist on välja tulnud, sotsiaaltrasporditeenuse vajaduse tõus on 20-50%. 

Küsimus: Kas selle kontseptsiooni eesmärk on välja töötada selline mudel, mis võiks sobida kohalikele omavalitsustele või kontseptsiooni eesmärgiks on välja töötada selline üleriigiline, mida siis omavalistused järgivad.

Tõnis Vaik: Üleriigiline mudel, mida omavalitsused saavad kasutada. Me ei saa sundida neid mitte midagi kasutama. Me saame ESF rahade taotlemisel selle aluseks võtta. Aga me ei saa sellegipoolest sundida neid seda kasutama. Sellepärast, et sotsiaaltransporditeenus on kohaliku omavalitsuse korraldada. 

Küsimus: Kuidas see rahastusse hiljem jõuab, kui ta on hetkel esimesest voorust välja võetud? Kontseptsioon saab varsti valmis, võibolla on ta hea mudel. Kuidas ta siis saab selle rahastuse hiljem? 

Tõnis Vaik: Teine voor on planeeritud ainult sotsiaaltransporditeenuse jaoks. Koosolekul arutati veel TST kooskäimisega seonduvaid teemasid ning 
OTSUSTATI:

1. TST koosoleku kohtumiseks oodatakse ettepanekuid ja teemasid. 

2. Augustis võiks toimuda väljasõidu istung Saaremaale või siis järgmine kohtumine võiks toimuda hiljemalt septembri esimeses pooles. 

(allkirjastatud digitaalselt)   (allkirjastatud digitaalselt)   
Tõnis Vaik                            Triin Teder
Koosoleku juhataja               Protokollija