Töö-, sotsiaal- ja tervishoiu töörühma koosoleku protokoll (14.10.2020)

TST TÖÖRÜHMA KOOSOLEKU PROTOKOLL

 

14.10.2020 Tallinnas Rataskaevu 12/1 ja Teams`i keskkond

 

Algus kell 13.00

Lõpp 15.30

Kohal olid töörühma liikmed: Annika Kapp Viru-Nigula valla sotsiaalosakonna juht, Merle Liivak Tartu linna sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja.

Teamsi teel osalesid: Kurmet Müürsepp Antsla valla abivallavanem, töörühma juht, Raimo Saadi Tallina Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja, Marili Niits Saaremaa valla abivallavanem, Tiia Spitsõn Haku valla sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja, Katre Märgi Järva valla sotsiaalosakonna juhataja, Marika Saar Elva abivallavanem.

Kutsutud: Jan Trei ELVL asedirektor, Liis Repro ELVL nõunik, Toomas Johanson ELVL nõunik, Mailiis Kaljula ELVL nõunik, Marion Teder OÜ CareMate juhatuse liige, Raivo Hellerma MTÜ Kuldne Liiga juhatuse liige, Keiu Talve MTÜ Eesti kvaliteediühing juhatuse liige, Liina Lanno AS Hoolekandeteenused, Evelin Pärn-Lee AS Hoolekandeteenused jurist, Ann Asser OÜ CareMate, Kaja Rootare Haapsalu linn, Marliis Rettau ELVL nõunik

1. Jan Trei ELVL asedirektor. Koosoleku avamine, päevakava tutvustus ja ettepanek arutada lisaks päevakorras olevatele teemadele ka muudatusi ESF vahenditest raske ja sügava puudega lastele teenuste osutamisel. 

Töörühma liikmed olid päevakava ja selle täiendamisega nõus.
Lisa: Läbirääkimiste töö, sotsiaal- ja tervise töörühma 14. okt. 2020 koosoleku päevakava (.docx)

2. Keiu Talve, MTÜ Eesti Kvaliteediühing juhatuse liige. Sotsiaalteenuste kvaliteet

Suvel viidi läbi sotsiaalteenuste kvaliteediga seotud osapoolte huvide ja soovide analüüs. Nendest tulenevalt soovitakse võimalusel veel sellesse aastasse mõnd üritust (koolituse, veebiseminari vms) omavalitsustele planeerida. Teenuste kvaliteedile pööratakse aina rohkem tähelepanu ja klientide nõudmised kasvavad.
Võeti plaani analüüsida võimalusi ELVLiga koos teemat arendada ja aktuaalsena hoida.
Lisa: 14.10.2020 Keiu Talve Eesti Kvaliteediühing  (.pdf)

3. Raivo Hellerma, MTÜ Kuldne Liiga, juhatuse liige.  Vanemaealiste huvikaitse võimekuse arendamine. Sotsiaalministeeriumi koostööpartner.

Kuna KOV-d ja nende allasutused  on üks projekti sihtgruppe, siis soovitakse kasutada ka ELVLi kanaleid oma sõnumi ja info levitamiseks-jagamiseks. Arutati, kui reaalne ja mil viisil see oleks mõistlik. 

Lepiti kokku valmisolekus teha edasist koostööd info vahetamise osas.
Lisa: MTÜ Kuldne Liiga esitlus (.pptx)

4. Marion Teder, OÜ CareMate juhatuse liige. Kodu- ja isikuhooldusteenuste pakkumine.

CareMate on  veebiplatvorm, mille eesmärk on vahendada kodu- ja isikuhooldusteenuseid professionaalsetelt hooleandjatelt (kui hooldusteenust pakkuda soovival inimesel puudub kutse või vastav haridus, pakub CareMate e-koolitust ning esmaabi- ja ergonoomia koolitus) vanemaealistele ja erivajadustega inimestele. 

Lepiti kokku edaspidise koostöö jätkamises.
Lisa: CareMate (.pdf)

5. Liina Lanno AS Hoolekandeteenused juhatuse liige, teenuste direktor. Elukoha registreerimine erihoolekandeteenusel viibimisel. (vt lisa manuses).

Meie klientideks on põhiliselt täiskasvanud tööealised psüühilise erivajadusega inimesed. Teemaks on erihoolekande teenusel olevate klientide elukoha registreerimine, RRS kohaselt ei ole teenusele asumine elukoha muutmise aluseks, mille tagajärjel võib isikul olla elukohaks registreeritud asutus, mis on juba likvideeritud.  Probleem puudutab eelkõige neid, kes registreeriti hoolekandeasutuse aadressile kuni 2001 aastani. Tartu on leidnud, et kui inimene saab teenust korteris, siis võib selle registreerida ta elukohaks. Keeruliseks teeb asja eestkoste korraldamine, sest eestkostet korraldab KOV, kelle territooriumil on registreeritud elukoht. Ehk oleks võimalik eestkostet muuta efektiivsemaks ja kaasajastada kuidagi. Kahjuks ei ole SKA täitnud RRS võimalust märkida rahvastikuregistris kliendi viibimiskoht. Üldiselt ei ole eestkoste teostamine üle Eesti mõistlik. Viimasel ajal on kohtud hakanud seda arvestama, aga mitte alati. Kui kliendi elukohta hakatakse muutma vastavalt tema liikumisele ühest asutusest teise, toob see iga kord kaasa KOVi muutuse, kes on kohustatud sosts.teenuseid osutama. Kui eestkostjaks hakatakse määrama KOVi, kelle territooriumil asub hoolekandeasutus, toob see antud KOVile jälle kaasa ebamõistliku koormuse. Seega kordub kuni 2001 aastani olnud probleem. Tavaline inimene võib oma sissekirjutust vabalt muuta, aga see grupp ei saa. Kui puudub sissekirjutus, siis ei saa inimene ka elukoha KOVi teenuseid ja ta ei tunne ennast kogukonna liikmena.

AS Hoolekandeteenused ettepanek muuta RRS selliselt, et: 
a) enne 2001 aastat hoolekandeasutusse registreeritud inimesed saavad õiguse registreerida oma tegelik elukoht, isegi kui see on hoolekandeasutus; 
b) erihoolekandeasutuses (samuti eakatekodus, asenduskodus või hooldusperes) elav inimene saab soovi korral selle registreerida oma elukohana või alternatiivselt annab tema registreeritud viibimiskoht talle võrdsed õigused kohalike teenuste kasutamisel sinna omavalitsuses registrijärgset elukohta omavate inimestega.
Otsus: koguda KOVidelt sisendit, millised on arvamused ettepanekute kohta. Teemaga tegeletakse edasi.
Lisa1: SIM_Elukoha registreerimisest erihoolekandeteenusel viibimisel (.pdf)
Lisa2:  Hoolekandeteenused_elukoha registreerimisest (.pdf)
 
6. Kurmet Müürsepp, TST töörühma esimees, Antsla abivallavanem
ELVL ettepanekute koostamine 2022. aasta eelarveläbirääkimisteks.
Lisa: ELVL ettepanekud  (.docx)
K.Müürsepp tutvustas ettepanekuid, mille suhtes lepiti eelmises läbirääkimiste voorus kokku, et läbirääkimisi jätkatakse.
Meie täiendavaid ettepanekuid ja seisukohti oodatakse 21. oktoobriks 2020,  mida tutvustatakse 10. novembri liidu juhatuse ja volikogu koosolekul.

Enne 14.10.2020 koosolekut kirjalikult tulnud ettepanekud:
Marika Saar (Elva vald): Mina mõtleksin läbi, et missuguseid eesmärke me soovime saavutada. Kui me tahame, et puudega lastele oleks teenused tagatud, siis peaks riik tegema seda ja seda ning meie seda ja seda. Rohkem meie ettepanekuid süstematiseerida ja fokusseerida.   
Livia Kask (Viljandi linn): Kas keegi KOV-idest on kunagi tõstatanud küsimuse seoses eestkoste korraldusega. Täna me ei saa riigilt selle korraldamiseks mingit toetust, kuid nt eraisikud, kes määratakse kohtu poolt laste eestkostjaks, saavad SKA kaudu toetust. Kunagi on sellest juttu, et ka täiskasvanud isikute eestkostjad võiks saada toetust. Kas see tähendaks ka seda, et KOV-id võiks selleks toetust saada, seda ma ei tea. Ometigi on neid isikuid päris palju, kes määratakse KOV-i eestkostele ja KOV ajab eestkostjana tegutsedes eraisiku asju. Samuti on eestkostja ülesannete täitmisel KOV-il päris suured kulud (töötaja palk, telefoni ja sõidukulud jne).
Ehk siis, kas on infot, kas selline teema on arutluses olnud ja millised on senised seisukohad olnud? Kas on kunagi lootust, et täisealiste isikute eestkostjate (nii eraisikute, kui ka KOV-ide) toetamisele on mõelnud? Põhimõtteliselt on küll eestkostjal seaduse järgi võimalik taotleda tasu või ülesannete täitmisega seonduvate kulude katmist kohtu kaudu,  aga üldjuhul on ju eestkostetavate sissetulekud nii väikesed, et sealt midagi võtta pole. Eriti neilt, kes on hooldusteenusel ja see raha, mis jäetakse talle nn taskurahaks (ca 10% pensionist), siis sellest enam mingeid kulusid eeskoste korraldamiseks maha arvata ei saa. Samuti tuleb tema pensionist puudu hooldusteenuse kohatasu tasumiseks ja selle peab nagunii KOV ise juurde lisama, kui eestkostetaval maksujõulisi ülalpidamiskohustega isikuid ei ole. Ometi on perekonnaseaduses olemas säte (PKS § 192 lg 4), mis võimaldaks riigil maksa tasu eestkostja ülesannete täitmise eest ja katta ülesannete täitmisega seonduvaid kulusid.

§ 192.   Tasu eestkoste teostamise eest

  (1) Eestkostet teostatakse üldjuhul tasuta.

  (2) Kohus võib määrata eestkostjale tema ülesannete täitmise eest tasu, kui tasu määramine on eestkostetava varalist seisundit ning poolte vahelist suhet arvestades mõistlik.

  (3) Eestkostjal on õigus eestkoste teostamisest talle tekkinud kulutuste, muu hulgas oma eestkostest tingitud vastutuse kindlustamiseks tehtud kulutuste hüvitamisele eestkostetava vara arvel. Eestkostet teostatakse tasuta, kui kohus ei määra teisiti.

  (4) Kulude ja tasu maksmiseks võib eestkostja või eestkostetav taotleda riigi menetlusabi. Riik võib ette näha eestkoste teostamiseks täiendavaid rahalisi toetusi Justiitsministeeriumi vahendusel. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada riigi arvel eestkostjale makstava tasu ja kantavate kulude arvestamiseks täpsema korra ja piirmäärad.

Otsustati:

  • võtta arvesse ettepanekud, mille osas on kokkulepe, et jätkatakse läbirääkimisi;
  • lülitada eestkoste teema ettepanekutesse;
  • suunata koolitervishoiu teema kaasamiseks hariduse ja noorsootöö töörühma;
  • arvestada tabeli koostamisel teemade olulisust ja vastavalt süstematiseerida;
  • töörühma liikmete täiendavad ettepanekud kanda tabelisse ja neid arutatakse 27.10.2020 TST töörühma koosolekul.

 

Protokollija
Mailiis Kaljula
TST töörühma koordinaator