Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu delegatsiooni läbirääkimiste töö-, sotsiaal- ja tervishoiu töörühma koosoleku protokoll

15.04.2020
Tallinn

Algus kell 13.00

Lõpp kell 15.00

Võtsid osa:
Rait Kuuse,
Jan Trei,
Eha Lannes,
Kurmet Müürsepp;
Raimo Saadi;
Annika Kapp;
Tõnu Troon;
Mariel Kõrgemägi;
Marili Niits;
Tiia Spitsõn;
Merle Liivak;
Priit Lomp;
Marika Saar;
Katre Mägi;
Anneli Sert;
Kersti Suun- Deket;
Marliis Rettau;
Mailiis Kaljula;
Toivo Riimaa;
Kalle Toomet;
Jelena Vassiljeva;
Jelena Golubeva;
Andrei Antonov;
Maksim Iljin;
Sabina Kornejeva;
Tõnis Kalberg;
Tatjana Bolšakova;
Eve East;
Kerda Eiert;
Aleksei Naumkin;
Galina Kreintzberg;
Kairi Soomer;
Tauno Võhmar;
Niina Aleksejeva;
Viktor Rauam;
Ketlin Mõru

 

Päevakord:   
1. Sissejuhatus koosolekusse (Rait Kuuse, Jan Trei)

2. Ülevaade olukorrast (Triin Raag, Terviseameti kriisijuhtimine)

3. Ülevaade Ida-Virumaa tegevustest ja arutelu (osalema on kutsutud kõik Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused)

4. ESF meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" avatud taotlusvoorude määruse muudatuste tutvustus ja rahastuvajaduste arutelu (Häli Tarum, Terry Ney)

 

1. Sissejuhatus

Kohtumise eesmärk on:

• Saada ülevaade piirkonnast: kuidas on kriisiga toime tuldud; kuidas on tagatud teenused; millised on head praktikad ning millised on ees ootavad väljakutsed.
• Teada saada KOVide koostöö ootustest ELVL-le ja riigile.
• Suuremad vajadused kaardistada, et saaksime neile paremini reageerida.

 

Sotsiaalvaldkonna suurim tähelepanu algab siis kui eriolukord lõppeb. Sotsiaalprobleemid avalduvad hiljem, sellest tulenevalt kasvab ka sotsiaalteenuste pakkumise ning inimeste toimetuleku toetamise vajadus. Sotsiaalsektori väljakutse on, kuidas kitsamates rahalistes oludes tagada, et sotsiaalsektor oleks oma vajadustega esikohal.

Vabariigi Valitsus on loonud riigieelarve lisaeelarve seaduseelnõus kohalikele omavalitsustele mõeldud kriisiabipaketi, mille abil on võimalik rahastada ka eriolukorras tehtud kulutusi sotsiaalkaitsele.

2. Ülevaade Terviseameti staabi hoolekande töörühma tegevustest (Triin Raag)

• Oleme teinud ja tegeleme, et hooldekodusid võimalikult palju aidata ja toetada. Näiteks on käivitatud õendusteenuse vahendamine. Kui piirkonnas on hooldekodusid, kus ei ole piisavalt õdesid, siis sellest võib Terviseametile (TA, kontakt Triin Raag) teada anda. Õdede puuduse leevendamisega tegeletakse juhtumipõhiselt.
   
• On tehtud juhendmaterjale ja videokoolitusi. Uue unikaalse teenusena on hooldekodudesse viidud kohapealne infektsioonialane nõustamine, kus infektsiooniõde juhendab personali asutuses 1-2 päeva, hiljem kaugemalt juhendamine.
   
• Töötukassa on valmis hooldustöötajaid koolitama. Kindlasti tuleb hooldustöötajate vajadusest Töötukassale ettemõtlevalt märku anda, mitte oodata kui kriis on käes.
   
• Kord nädalas helistab Sotsiaalkindlustusamet (SKA) kõik hooldekodud läbi ning sellele tuginedes planeeritakse IKV jm meetmeid.
   
• Regioonistaapide juures on SKA inimesed, kelle kaudu saab infot KOV toimuva kohta. Enamus küsimused on lahendatavad regioonis või kohapeal.
   
• Tagasisidet on palju, Ida-Virumaal on ametkondade vahel väga hea koostöö, töö on hästi laabunud, suhtlus on takistusteta.

 

3. Ülevaade Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste kriisiga toimetuleku meetmetest

Narva: 12. märtsi kriisikoosolekul otsustati meetmete rakendamine linnas. Pakutakse koduteenuseid eakatele, töötab supiköök koostöös vabatahtlikega, koolides jagatakse koolitoitu, organiseeritud on toiduainete ja ravimite kojukanne, sotsiaalabiameti valvetelefonid töötavad ööpäevaringselt. Võimalik on saada toiduabi, toimib hea koostöö Toidupangaga. Kõik abi andvad asutused töötavad, kaks korda nädalas toimuvad vastuvõtud. Kaitsevahendid on olemas. Linnatransport käib sõiduplaani järgi, täituvus 20-30%, vajadusel sõidavad lisabussid. Hooldekodudes on viis COVID-19 positiivset isoleeritud, nendega töötab eraldatud personal, haigusnähtudega personal on kodusel ravil. Ettevõtetes on palju koondamisi.

Narva-Jõesuu: Kord nädalas toimuvad kriisikomisjonid. Hooldekodudes on võimalus eraldada osakonnad. Lasteaias töötab valverühm, toimib toitlustamine koolis. Hea koostöö on Toidupangaga. G4S patrull jälgib karantiininõuete täitmist.

Sillamäe: Olukord on stabiilne. Pakutakse sotsiaalabi. Suurenenud on abitaotluste ja töötute arv. Asutused rakendavad kõiki IKV. Võimalik on saada toiduabi, koolilaste toitlustus on korraldatud. Töötukassa saadab igal nädalal registreeritud töötute andmed, KOVi poole pöördunud inimeste hulk on suurenenud, samuti suureneb toimetulekutoetuste taotlejate arv.

Toila: Hetkel ei ole tõrkeid ja suuremaid probleeme. Teenused toimivad, koolides jagatakse toiduabi. Kahes lasteaias on avatud valverühmad, kuid enamus lapsi on kodudes. Vallal hooldekodusid ja turvakodusid ei ole, kuid olemasolevad võimalused on kaardistatud ja vajadusel ollakse valmis teenust pakkuma. Patrullid töötavad viies valla piirkonnas.

Jõhvi: Sotsiaalhooldekeskuses nakatunuid avastatud ei ole. Jätkatakse sotsiaalteenuste osutamist, koolilastele pakutakse toitu. Eakatele viiakse (sh vabatahtlike abiga) toitu ja ravimeid. 

Alutaguse: Nakatunute hulka arvestades tullakse edukalt toime. KOV pakub hooldekodule tuge.  Hooldekodu töö on korrektselt korraldatud, inimesed eraldatud, personal ei liigu erinevate blokkide vahel, võetud on meetmed selleks, et viirus hooldekodust väljapoole ei leviks. Lasteaiad töötavad vajadusel, jagatakse koolitoidupakke, eakatele on korraldatud toidu viimine. Töötab psühholoog. Toimuvad regulaarsed kohtumised haridusjuhtidega. Kõik abistruktuurid töötavad. Vallas töötab kolm patrulli.

Kohtla-Järve: Hooldekodus on loodud eraldi tsoonid ning võimalus jagada inimesed vajadusel eraldi. Külastamised on keelatud juba veebruari algusest. Toimub pidev koostöö TA ja SKAga. Teenused on kättesaadavad, nt koduhooldusteenuse maht kasvas 20%. Inimestele viiakse ravimeid ja toiduaineid.  Kasutatakse Punase Risti abi. Vajadusel osutatakse perekondadele abi, sh Toidupangalt lasterikastele peredele. Sotsiaaltöötajad võtavad vastu E-N, kaitsevahendid on olemas. Kõik lasteaiad töötavad, toidupakid on koolilastele alates eriolukorra algusest. Töötute ja toimetulekutoetuse taotlejate arv on suurenenud.

Lüganuse: Kõige raskem aeg tuleb peale kriisi, kui toetused ja ühekordsed meetmed hakkavad eelarvele survet avaldama.

 

Arutelu: infoliikumine ja elanikkonna teavitamine

Aruteluküsimused: kuidas olete rahul  infoliikumise ja juhendmaterjalidega, kas infot saaks paremini jagada ning venekeelset kommunikatsiooni parandama? Palun tooge välja probleemid ja kitsaskohad, kus TA, SKA ja ELVL saaksid abiks olla.

Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused tõid välja, et nende hinnangul on info hästi kättesaadav ning teabeedastusega probleeme ei ole. Juhendmaterjale on piisavalt ja need on põhjalikud. Koostöö SKA ja TAga on väga hea. Inimesed on kursis, et kehtib eriolukord. Näiteid infojagamisest:

• Venekeelsed materjalid on SKA ja TA kaudu on olemas. Vajadusel on ka KOVid ise materjale tõlkinud.
   
• Tellitud on oma teavitusplakateid.
   
• Linna- ja vallalehed on kahekeelsed, KOV juhid annavad neis ülevaate olukorrast, tehtud ning planeeritavatest meetmetest.   Infot jagatakse ka veebilehtede ja sotsiaalmeedia kaudu.
   
• Juhiste täitmist kontrollitakse.
   
• Toimuvad regionaalsed kriisikomisjonid, hallatavat asutustega toimuvad sagedased videoühendused.
   
• Teavet jagatakse korteriühistute infotahvlitel.
   
• Toimivad infotelefonid, kust abi küsida.
   
• Keerulisem on vaimselt vähemvõimekamate inimestega, kriisiolukord tekitab lisasurvet.

KOVide küsimused ja info erinevatel teemadel

1. Riigiteenuste pakkujate varustamine isikukaitsevahenditega. SKA muretseb isikukaitsevahendeid ainult ööpäevaringse erihoolekandeteenuse pakkujatele.

SKA vastus: Viimase isikukaitsevahendite jagamisega said maske ka toetatud elamise teenuseosutajad. SKA jagab maske asutustele, kus on teenusel vähemalt 3 inimest, iga teenusel oleva inimese kohta 1 mask nädalas, sest toetatud elamise teenuse minimaalne osutamise maht on 2 tundi nädalas.  Igapäevaelu toetamise ja töötamise toetamise teenusele isikukaitsevahendeid ei ole plaanitud jagada, kuna SKA asutustel teenuseid eriolukorra ajad osutada telefoni või video teel. Kui asutustel on võimalik isikukaitsevahendid tagada, võib osutada teenuseid ka otsekontaktis.

2. Matusebüroode tegevuste nõustamine ja isikukaitsevahenditega varustamine.

Matusebüroodele on TA andnud juhised ning need on kohustuslikud järgida. Kõigile matusebüroodele  kehtivad samad nõuded, eraldi nõuded (sh eriluba) kehtivad Saaremaale minekul. Isikukaitsevahendid peab iga büroo endale ise tagama. Lubatud ei ole lahtise kirstuga matused, aga lubatud ei ole ka surnute teipimine jms ebaväärikas kohtlemine. Kui matusebürool ei ole isikukaitsevahendeid, siis ei tohi nad hooldekodusse siseneda.

3. Liikumispiirangud ja testmine hoolekandeasutustes

Liikumispiirangute täitmine peab olema hoolekandeasutustes tagatud. Kui inimesed eksivad reeglite vastu, siis tuleb teavitada politseid, kes vajadusel sekkub. Selliseid praktilisi juhtumeid on juba olnud. TA otsustab laustestimise riskihinnangu põhjal. Hooldekodu juht saab laustestimisest keelduda, kuid sellisel juhul ta võtab vastutuse kõigi hooldekodus olevate inimeste eest. Sõnum: kui TA soovib tulla testima, siis palun kasutage seda võimalust.

4. Lasteaiakohad ja sooja toidu pakkumine lasteaialastele

Juhised on olemas, kuidas lapsehoiu tööd ümber korraldada, töötavad valverühmad, lapsed antakse hoidu kontaktivabalt. Koolitoidu ja sooja toidu tagamine lasteaialastele on KOV otsus. Kui lapsevanem on valmis lasteaiatoidu eest maksma, siis on võimalik erinevaid kokkuleppeid teha. Igas olukorras tuleb aidata keerulisemas seisus peresid. Silmas tuleb pidada ka, et nö tavaperekond, kes muidu tuleb toime, võib kriisi tõttu raskemasse seisu sattuda ja abi vajada.

5. Uute juhiste ja rangema regulatsiooni vajalikkus

Edasisi juhiseid pigem välditakse, aga võivad tulla täiendavad piirangud vms. Praegused juhised on konkreetsed, mitte tingivas kõneviisis. Uusi korraldusi või määrusi välja anda ei ole hetkel plaanis.

6. Õdede puudus hoolekandeasutustes

Kehtib nõue, et õed tohivad töötada ühes asutuses. Enamasti valivad õed haigla, kuid ei ole seal mitte tööl, vaid reservis ja see on toonud kaasa õdede puuduse hoolekandeasutustes. Samas need õed, kes haiglas töötamise valisid, on reservis Hooldekodudel on võimalus TA-le teada anda õdede puudusest. Õdede puudus lahendatakse juhtumipõhiselt, praegu on suurima õdede puudusega hoolekandeasutused endale õed leidnud.

7. Psühhiaatrilise abi ja plaanilise ravi tagamine

Eriolukorra õigusaktid ei ole plaanilist ravi mitte peatanud, vaid plaaniline ravi on piiratud. Raviarst peab tagama abi olukorras, kus inimeste olukord võib ilma ravita halveneda. TA koostab selgema juhise tervishoiuteenuse osutajatele selgema juhise.

8. Lähisuhtevägivald eriolukorras

Kriisiolukorras on oht, et perevägivald suureneb. Enamasti on ohvrid naised, aga võivad olla ka mehed. KOVid peaksid tegema koostööd politseiga ning võimaldama eraldi pinnad vägivallatsejatele, et nad ei ohustaks kogukonna liikmeid ning vägivallatsejate pereliikmete elu ei oleks sellepärast ohus, et ülejäänud kogukond võib nakkuse tõttu ohtu sattuda. Kriisiolukorras peab säilima praktika, et vägivallatsejaid viiakse kodust ära. Ka naiste tugikeskuste süsteem on kriisiolukorra ajal avatud.

Tavaperekond, kes muidu tuleb toime, võib kriisi tõttu raskemasse olukorda sattuda. Seejuures võib pingeline olukord tuua peresse vägivalla, mida varem seal ei ole olnud.

9. Teabe viimine puudega inimesteni

Soovitame kasutada piirkonna MTÜsid, et viia teavet ning selgitada välja nende puuetega inimeste olukord ja vajadused, kes ei ela teistega koos.

4. ESF meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" avatud taotlusvoorude määruse muudatuste tutvustus ja rahastuvajaduste arutelu

Määrust muudetakse tagasiulatuvalt alates eriolukorra kehtestamise alguses (12.03.2020). Muudatuse eesmärk on toetada toetuse saajad, kes eriolukorrast tingituna ei saa projektijärgseid tegevusi ellu viia (nt ei saa enam osutada päevahoiuteenust). Avatud taotlusvooru II ja III vooru käimasolevate projektide elluviimise tähtaega saab pikendada kuni 12 kuud. Juhul, kui käimasolevate projektide elluviimiseks soovitakse rohkem raha, siis tuleb esitada uus taotlus IV taotlusvooru. Tagasiulatuvad kulud on lubatud ainult käimasolevatele projektidele.

Augustis 2020 kuulutatakse välja IV avatud taotlusvoor kriisi mõjude leevendamiseks. Erandkorras laiendatakse sihtgruppi – toetust võib taotleda lisaks töötamist toetavatele teenustele ka toimetuleku toetamiseks pakutavate teenuste rahastamiseks. Taotlusvoorust saab taotleda toetust ka olemasolevate teenuste rahastamiseks. KOV põhitaotlejana saab esitada ühe taotluse, kuid võib olla partner ka teistes taotlustes. Taotlusvooru maksumus on 5 milj eur, omaosalus 15%. Taotlusvoor on avatud kuni vahendite lõppemiseni. Kui näeme, et taotlemine ei ole aktiivne, saame tingimusi muuta.

KOVide ettepanekud:

• Maksimaalne toetuse summa 500 000 eur on liiga suur. Maksimummäär võiks olla seotud kas KOV suuruse või KOV tulubaasi ja eelarve suurusega (so majandusliku olukorraga).
   
• Investeeringukulusid ei peaks toetama, et jääks rohkem vahendeid teenuste osutamiseks.
   
• KOVidel võiks olla võimalus töötada uute meetmete osutamise korrad välja projekti elluviimise käigus.
   
• Toetatavate teenuste loetelu võiks olla avatum, et saaks rahastada ka uusi ja innovaatilisi lahendusi.
   
• Kaaluda osaosaluse suuruse samaks jätmist (jääks 25%).

 

OTSUSTATI:

 

• Määruse muudatused tehakse kahes osas – eraldi muudatus käimasolevate projektide pikendamise kohta ning eraldi muudatus IV avatud taotlusvooru kohta.

• Sotsiaalministeerium saadab arutelu põhjal tehtud täiendused ELVL-le hiljemalt 17.04. Siis lepitakse kokku ELVL tagasiside esitamise tähtaeg.