Töö-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna töörühma koosoleku protokoll (18.04.2019)

 
Juhatas:
Rait Kuuse, sotsiaalala asekantsler
Jan Trei, Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor
 
Osalesid:
Eesti Linnade ja Valdade Liit: Uku Torjus, Kairit Lindmäe, Marika Saar, Tiia Spitsõn, Kairi Avastu, Mailiis Kaljula

Rahandusministeerium: Sulev Liivik, Kaie Küngas

Sotsiaalministeerium: Häli Tarum, Brit Rammul, Liina Nagel, Diana Kalvik, Liina Kanter, Signe Riisalo, Agris Koppel, Ruth Paade (Sotsiaalkindlustusamet)
 
Protokollis: Eha Lannes (Sotsiaalministeerium)
 
 
PÄEVAKORD
 
Sissejuhatus
 
Sotsiaalministeeriumi (SoM) ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) kohtumised hakkavad toimuma regulaarselt kord kvartalis. Kohtumised parandavad infovahetust, tugevdavad koostööd, ühtlustavad mõtteid ja arusaamu ning aitavad ettevalmistada eelarveläbirääkimisi.
 
Olulisi teemasid tuleb ühiselt arutada ja neile lahendusi leida järjepidevalt. Arutelud kord aastas eelarveläbirääkimiste raames ei too oodatud lahendust.
 
Aruteludesse tuleb tuua tugevamalt KOV vaadet ja ootusi. SoM ootab, et igal kohtumisel teeb ELVL ülevaate KOVide vajadustest, rahalisest seisust jm asjakohasest kohtumise päevakorras olevatest teemadest. Iga teema arutelusse peavad võrdse ettevalmistusega panustama nii SoM kui ELVL.
ELVL ja SoM arutelude tulemused peavad andma arusaama riigi ja KOV vajadustest ja ootustest ning tulemused tuleb viia KOV juhtideni. Ettevalmistus ja eeltöö peab muutuma tõhusamaks.
 
Lepime aastaks kokku prioriteetsed teemad, millega tegeleme süvitsi. 2019. aastal on need asendushooldus ja erihoolekanne.
 
ELVL tutvustab KOV vaadet sotsiaalse kaitse kuludele ja prioriteetsetele tegevustele SoM ja ELVL kohtumisel juunis.
 
 
1. Kohalike omavalitsuste tulubaasist (Sulev Liivik, Rahandusministeerium). Ettekande ja arutelu olulisemad sõnumid:
Riigieelarvet on vaja 100 milj € ulatuses korrigeerida.
 
Murettekitav, et on omavalitsusi, kelle sotsiaalse kaitse kulutused olid madalad, kuid on nüüdseks veelgi vähenenud.
 
Üldiselt on KOV eelarved kasvanud, kuid sotsiaalse kaitse kulutused ei ole. Kindlasti on KOVe, kelle sotsiaalmajanduslik olukord on hea ja tehtud kulud on piisavad, kuid põhiküsimus on, kas KOVid on valmis inimestele appi tulema ka siis, kui enam hästi ei lähe.
 
ELVL saab siinkohal toetada kulude vähenemise põhjuste ja probleemide analüüsiga.
 
Rõhku on vaja panna sellisele poliitikakujundamisele ja teenuseosutamisele, mis inimest päriselt aitab. Teenuseid võivad osutada ka näiteks sotsiaalkeskused. Teenuse osutamise keskusi ei pea olema palju, vaja on saavutada mastaabiefekt. KOV roll on otsustada teenusevajaduse üle, mitte ilmtingimata ise teenust osutada.
 
Sotsiaalvaldkonnas on teenuste puudus ning me ei oska hinnata teenusevajaduse tsüklilisust.
 
Soovime, et sotsiaalsesse kaitsesse tehtavad investeeringud toetaksid valdkonna ja KOV/piirkonna arengut.
 
Ettekande slaidid on protokollile lisatud.
 
2. Sotsiaalvaldkonna olulisemad saavutused ja ülevaade RES 2020 - 2023 lisataotlustest. (ettekannete slaidid on protokollile lisatud)
 
Häli Tarum (hoolekande osakonna juhataja)
Sotsiaaltransporditeenuse katseprojekti otsime neljandat partnerit, kutsume üles seda teavet levitama ja osalema. Eesmärk on ühendada sotsiaal- ja tavatransport.
2019. aasta juulis lõpeb hoolduskoordinatsiooni projekt. Suve lõpuks töötavad projektis osalenud hoolduskoordinaatorid välja üleriigilise mudeli ning selle rakendamist alustame 2020. aasta algusest ESF toel.
 
Uus valitsus arutab hoolduskoormuse vähendamise lahendusi ja rahastust mai keskel.
 
ELVL eesmärk on tõsta valdkonna töötajate kompetentsi. Selleks tehakse koostööd RTKga ning SKAs juurde moodustatud KOV nõustamisüksusega.
 
Signe Riisalo (laste ja perede osakonna juhataja ülesannetes)
Lastele teenuste osutamine (nt tugiisikuteenus, rehabilitatsioon jms) on haridus- ja sotsiaalsüsteemi vahel killustunud. Killustumise, kattuvuse ja raiskamise vähendamiseks teeb SoM koostööd HTMga. Et tõhus koostöö haridussüsteemiga rakenduks, on vaja muuta ka KOV sisemist töökorraldust.
 
2022 väljub laste teenuste rahastamine ESFst. Riigieelarvest soovime jätkata töönõustamise ja supervisiooniga.
 
Riigieelarve lisataotlused ei ole veel otsustatud. SoM soovib esmajärjekorras rahastada lapsehoidu. ELVL eelistus on asendushoolduse rahastamine. Siin on palju nüansse, nt puudega lapsed on enamasti asendushooldusel.
 
SoM ja ELVL arvutused laste asendushoolduse rahaliste vajaduste üle erinevad metoodiliselt. Asendushooldus on üks 2019. aasta koostööprioriteete. Kõigepealt võrreldakse ametnike tasandil metoodikaid.
 
Liina Kanter (võrdsuspoliitikate osakonna juhataja)
Koostöökohti KOVidega on palju.
Terve 2019. aasta jooksul toimuvad ohvriabi infopäevad igas Eesti piirkonnas. Eesmärk on ühtlane perevägivalla tõkestamise ja ohvrite abistamisel pakutavate teenuste ja praktikate pakkumine üle Eesti.
Perevägivallaga tegelemisel on KOVidele suured ootused. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on KOV ülesanne korraldada naiste tugikeskuse teenust, kuid praegu teeb riik seda KOV eest. Kuid riigi poolt korraldatavates naiste tugikeskustes ei saa mehed abi, mistõttu on vajadus, et KOVid pakuksid vajalike teenuseid ka meessoost perevägivalla ohvritele. Samuti on vaja, et KOVid tagavad vägivallatsejate kodust eemaldamise korral nendele majutuse. Lisaks loodame KOVidega koostööle, et kujundada perevägivallaga tegelevate võrgustikuliikmete ja spetsialistide hoiakuid teadlikumaks, vältida ohvrite taasohvristamist ning tagada parima võimaliku kohtlemise ja abi.
 
Mehed ja naised võivad vajada paljusid toetusi ja teenuseid erinevalt. Seetõttu on vajalik poliitikate maksimaalse sihitatuse ja mõju eesmärgil arvestada sooaspektiga. Näiteks hoolduskoormust leevendavad teenused puudutavad rohkem naisi, sest enamasti on naised hooldajad. Soolise võrdõiguslikkuse seaduses on nimetatud kohaliku omavalitsuse kohustused soolise võrdõiguslikkuse edendajatena. Edendustööd saab teha näiteks läbi sootundliku eelarvestamise, soolõime, erimeetmete jne. Ministeerium annab hea meelega nõu ja jagab infomaterjale.
 
Kaitsel diskrimineerimise eest ja võrdse kohtlemise edendajana on KOVil kohustused (VõrdKS ja ATS) nii tööandjana kui mitmekesisust arvesse võtvate meetmete ja poliitikate kujundajana (näiteks tööandjana võrdse kohtlemise edendamine, võrdse kohtlemise aspektiga läbivalt poliitikates arvestamine, ligipääsetavuse tagamine jm).
 
Agris Koppel (tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja)
Tervisevaldkonna olulisemad arengusuunad on:
Tallinna Haigla investeering.
Eriarstiabi vajaduste hindamine koostöös Euroopa Komisjoniga. Suund on ilmselt Viljandi moodi maakondlikud tervisekeskused.
Investeeringud tänastesse üldhaiglatesse.
Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 – tervislikud valikud, tervislik elukeskkond, inimkeskne korraldus.
Universaalne tervisekindlustus.
Patsiendikindlustuse eelnõu väljatöötamine, sh arutelud ekspertide tasandil ning patsientide omaosaluse kokkuleppimine.
Personaalmeditsiin, geeniandmed, terviklik lähenemine.
Vananevate perearstide probleemi lahendamine, nt residentuuri tellimuse suurendamise, lähtetoetuse suurendamise (kuni 45 000 euroni) ning paindlikkuse suurendamise kaudu.
Regionaalsete erisuste arvestamine tervishoiu rahastamises.
Rahvastikutervise fookuses on vaimse tervise võrgustik, HIV mõjud, narkoennetus, alkoholiravi ning toitumine ja ülekaalu probleemidega tegelemine
 
Brit Rammul (tööhõive osakonna juhataja)
Noortegarantii rakendumisest.
Noorte abivajadus on suur - ¼ noortest, kellega ühendust võeti ja kes vastasid, vajasidki abi.
KOV võimekus ja motiveeritus on väga ebaühtlane, samas KOV roll inimese abistamisel on väga suur. SoM on alati valmis KOVe toetama ja küsimustele vastama.
 
ELVL soovib noortegarantiid tutvustada volikogudes. Noortegarantii on KOVidele võimalus oma noorsootööd edendada.
HTM koostab uue noorsootöö arengukava. SoM osaleb arengukava koostamisel, et ka arengukava tasemel noortegarantii ja noorsootöö kokku viia.
 
 
3. Kohalike omavalitsuste vajadused - vaade sotsiaalse kaitse kuludele ja prioriteetsetele tegevustele (Jan Trei, Eesti Linnade ja Valdade Liit)
 
ELVL tutvustas 18.04 saadetud ettepanekuid toetusfondi mahtude kohta raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenuse ning asendushoolduse rahastamiseks ning erihoolekandeteenustele järjekorras olevatele inimestele KOV teenuste ja eestkoste korraldamise kulude kompenseerimiseks (vt protokolli lisa „Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud riigieelarvestrateegia 2020-2023 ja RE 2020 läbirääkimistele").
Kuna tegemist on tähtajast hiljem esitatud ettepanekuga ning ettepanekul ei ole ELVL volikogu heakskiitu, siis ei saa seda hetkel lugeda eelarveläbirääkimiste aluseks. Esitatud ettepanekud võetakse käesoleval koosolekul teadmiseks ning neid saab arutada siis, kui arvestamise alused on osapoolte vahel läbi räägitud ja ettepanekutele on olemas volikogu heakskiit.
 
Eelarveläbirääkimisteks on vaja tähtaegselt esitada ettepanekud koos arvestuse alustega. SoM soovib detailseid andmeid lapsehoiuteenuse ja asendushooldusteenuse eelarvevajaduse arvestamise kohta.
 
ELVL kinnitas, et asendushoolduse rahastamise suurendamine on Liidu prioriteet. ELVL hinnangul andis riik KOVidele üle alarahastatud teenuse, lisaks oli eelarve arvestamise alus vale. Kui asendushoolduse osutamise kohustus KOVidele üle tuli, tõstsid teenuseosutajad hinda. KOVidel on asendushoolduse rahastamiseks liiga väike eelarve.
 
Kuna SoM ja ELVL on asendushoolduse eelarve suurendamise osas eri meelt, sh erinevad kulumudelid ja arvestuse alused, kohtutakse esmalt ametnike tasandil arvestuse aluste võrdlemiseks.
 
Lepiti kokku, et 2019. aastal on asendushooldus üks nendest teemadest, millega tegeletakse süvitsi.
 
 
4. Läbirääkimised vastavalt tabelile „Valdkondlike töörühmade seisukohtade kokkuvõte"
 
1) Tagada erihoolekandeteenuste kättesaadavus ja piisav rahastamine.
 
SoM taotleb riigieelarvest täiendavat rahastust 17 milj eurot. Erihoolekanne on üks meie prioriteetidest. Oleme muutnud teenusekorraldust, teinud investeeringuid infrastruktuuri, edasi keskendume järjekordade lühendamisele.
 
Alates 01.01.2019 hüvitab Sotsiaalkindlustusamet peadirektori käskkirjas sätestatud tingimustel ja määras KOVile väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kulud, kui teenust osutatakse inimestele, kes on suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama enne 01.01.2001, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ning kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist. KOVid on teadlikud, et riigieelarvest ei rahastata erihoolekandeteenuseid vanaduspensioniikka jõudnud dementsuse diagnoosiga inimestele, kellel ei ole dementsuse diagnoosile lisaks muud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäiret ning inimestele, kellel on sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest juhtiva psüühikahäirena.
 
ELVL vajab rohkem teavet riigi plaanidest erihoolekande korralduse kohta. Lepiti kokku, et erihoolekanne on üks järgmiste kohtumiste teemadest. Muuhulgas kutsutakse SKA tutvustama teenuste tervikpilti, sh järjekorda.
 
Jätkatakse läbirääkimisi.
 
2) Näha ette takistusteta liikumise projektide rahastamine riigi eelarvelistest vahenditest või Euroopa Liidu finantsperioodi 2014-2020 vahenditest.
 
SoMil on plaanis töötada välja ligipääsetavuse märgis. Töötame selle nimel, et uuest ESF perioodist oleks võimalik taotleda toetust investeeringuteks.
 
SoM rahastab alates 2019. aastast planeeringute järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis. Kogu keskkonda ümber ehitada ei jõua, kuid järelevalve aitab uusi probleeme vältida. Aprillis sõlmime lepingu ühistranspordipeatuste ja sõlmpunktide ligipääsetavuse analüüsi tegemiseks. Oleme teinud riigikantseleile ettepaneku ligipääsetavuse rakkerühma loomiseks. Ka rakkerühma raames on võimalik tellida uuringuid ja analüüse.
 
SoM jääb eriarvamusele, et KOVile on vaja eraldi vahendeid ligipääsetavuse tagamiseks. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamine on kõigi vastutus.
 
Jätkatakse läbirääkimisi. ELVL kaasatakse Riigikantselei juurde loodavasse ligipääsetavuse rakkerühma.
 
3) Suurendada asendushoolduse korraldamise kulude katteks eraldatavaid vahendeid.
 
Arutelu toimus päevakorrapunktide 2 ja 3 raames.
 
Jätkatakse läbirääkimisi. Asendushoolduse kulud on 2019. aasta üks ELVL ja SoM koostöö tegevussuundi. Ametnike tasandil vaadatakse üle osapoolte erinevused asendushoolduse kulude arvutamise metoodikas.
 
4) Leida riigi võimalus toetada KOV investeeringuid eakate hoolekandasutuste rajamiseks ja renoveerimiseks.
 
CO2 kvoodirahad jätkuvad uues perioodis (2021+). Ka 2018-2020 raha saab veel kasutada.
 
ELVL rõhutas ootust, et KOVidel oleks võimalik taotleda toetust eakate hoolekandetaristu investeeringuteks ka uuest struktuurivahendiste perioodist.
 
Läbirääkimised lõpetatud. CO2 kvoodiraha soove arvestatakse võimalusel edasiste ressursside planeerimisel.
 
5) Teostada KOVidele pandud uute ja täiendatud ülesannete maksumuse selgitamiseks 01.01.2016 jõustunud SHSi analüüs ning töötada välja süsteem KOVide tulude täiendamiseks lisandunud ülesannete kulude katteks.
 
SoM ei toeta 2016. aastal jõustunud SHS analüüsi. Probleem on selles, et KOVid ei tea tegelikku teenusevajadust.
 
Vaja on defineerida teenuste sihtgrupid ning töötada välja teenusevajaduse hindamise metoodika. Läbirääkimised  lõpetatud  SHS  analüüsi  osas. 
 
Läbirääkimised  jätkuvad  teenusevajaduse  ja investeeringuvajaduse teemadel. Muuhulgas tuginetakse läbirääkimistel tulevasele Riigikohtu otsusele õiguskantsleri esitatud taotluse kohta tunnistada kehtetuks põhiseadusvastasuse osas Narva linna kohustuslikke sotsiaalteenuseid reguleerivad määrused.
 
6) Sätestada sotsiaalhoolekande seaduses lisaks KOVidele teenuse korraldamise kohustuse panemisele ka konkreetsed piirid, millises mahus peab KOV abi tagama.
 
SoM selgitas, et SHS ei võimalda teenuseosutamisele piire seda. Kui inimene vajab abi ja tema abivajadus on hinnatud, siis KOV peab talle abi pakkuma parimal moel. Seaduse tasandil maksimaalset teenuse osutamise aega või muid piiranguid ei saa kehtestada. KOVil on õigus sätestada teenusevajaduse hindamise alused. On selge, et seaduse tasandil ei saa reguleerida 79 erinevat vaadet.
 
ELVL juhtis tähelepanu, et olemasoleva SHS alusel ei saa KOVid kordasid kehtestada. Kuna SHS lubab ministri määrusi kehtestada, siis riik võiks kehtestada standardid määrustega.
 
SoM on valmis täpsema regulatsiooni võimalikkuse üle diskuteerima pikaajalise hoolduse osas. Riik peab vaatama, mida on võimalik universaalelt korraldada. Standardite kehtestamine ei pruugi olla parim lahendus.
 
Jätkatakse läbirääkimisi. Ministeerium ei toeta ELVL ettepanekus toodud seadusemuudatusi. Praktika kujundamisel juhindutakse muuhulgas ka kohtulahenditest.
 
7) Tagada ravikindlustuseta isikutele esmatasandi arstiabi kättesaadavuseks selle rahastamine riiklikest vahenditest.
 
Läbirääkimised lõpetatud. Arutelu jätkub Sotsiaalministeeriumi loodud töörühmas.
 
8) Tagada õendusteenuse kättesaadavus krooniliste tervisehäiretega patsientidele kodus.
 
Läbirääkimisi jätkatakse pikaajalise hoolduse koordinatsiooni arutelude raames.
 
9) Tagada esmatasandi arstiabi kättesaadavus võrdsetel alustel üle Eesti ja seda ka hooldekodudes.
 
Jätkatakse läbirääkimisi.
 
10) Tagada koolitervishoiuteenus kõigile õpilastele.
 
Jätkatakse läbirääkimisi.
 
11) Tallinna ja riigi koostöös rajada Tallinna Haigla.
 
Jätkatakse läbirääkimisi. Tallinna Haigla rajamise ettevalmistused jätkuvad selleks loodud töörühmas.
 
12) Lõpetada dementsete ja sõltuvushäirega isikute vanusest tulenev ebavõrdne kohtlemine võrreldes teiste psüühikahäiretega klientidega ja võimaldada riigi rahastatavat erihoolekannet ka neile.
 
ELVL soovib dementsusega inimestele teenuste pakkumise teemat aktuaalsena hoida. Probleem on selles, et üldhooldekodud ei ole valmis dementsusega inimestele teenuseid pakkuma. ELVL soovib, et dementsusega inimestega tegelevatele spetsialistidele pakutaks rohkem koolitusi, samuti eraldataks piisavalt eelarvavahendid selliste klientidega tegelemiseks.
SoM selgitas, et dementsuse diagnoosiga inimesed on üldhooldusteenuse kliendid juhul, kui neil ei ole muid diagnoose, mille alusel oleks neil õigus saada ka erihoolekandeteenuseid.
SoM on riigieelarvest rahastanud dementsuse kompetentsikeskuse loomist, mis muuhulgas pakub koolitusi ja nõustamist. Samuti oleme riigieelarvest rahastanud dementsusega inimestele hooldekodukohtade loomist ja kohandamist (tulemused selguvad aprilli lõpus). Taotlusi esitati rohkem kui eelarvavahendeid selleks oli. Kavandame võimalusel uut taotlusvooru.
 
Läbirääkimised lõpetatud. Teemaga jätkatakse pikaajalise hoolduse koordinatsiooni arutelude raames.
 
13) Tagada kohalikele omavalitsustele õigus kasutada oma piirkonna isikute kohta riiklikesse infosüsteemidesse kantud infot, mis on vajalik kaalutletud otsuse tegemisel teenuste ja toetuste määramisel.
 
Riskiperede analüüs on valmis. Vaja on leida partner, kes on valmis edasi arendama.
 
Läbirääkimised lõpetatud. Pooled on ettepanekus toodud põhimõttega nõus. Registritele ligipääsu võimaldamine jätkub SKA edasiste arenduste raames.
 
14) Tagada Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) võimekus andmevahetuseks KOV-te andmekogudega. Tagada STAR järjepidev arendamine vastavalt kohalike omavalitsuste vajadustele ja seaduste muudatustega lisandunud ülesannetele.
 
STAR andemevahetuse õiguslik pool töötatakse välja. Probleeme tekib pigem tehnilise poolega ehk arendaja leidmisega.
 
ELVL rõhutas, et probleeme on rahvastukuregistri andmetega – rahvastikuregistris on andmed õiged, kuid STARis valed.
 
Läbirääkimised lõpetatud. Andmevahetuse arendamine jätkub STAR edasiste arenduste raames.
 
15) Täiendada liiklusseadust lahendamaks invakaartide väärkasutamisega kaasnevaid probleeme. SKA-l on selge huvi ja valmisolek üleriigiline register luua. Selleks taotletakse ESF rahastust.
 
Jätkatakse läbirääkimisi. Teavet parkimiskaartide arenduste kohta vahetatakse SKA-ga.
 
 
Protokolli lisad:
 
1) Ettekanne kohalike omavalitsuste tulubaasist (Sulev Liivik, Rahandusministeerium)
 
2) Ettekanne hoolekande osakonna prioriteetidest (Häli Tarum, hoolekande osakonna juhataja)
 
3) Ettekanne laste ja perede osakonna prioriteetidest (Signe Riisalo, laste ja perede osakonna juhataja ülesannetes)
4) Ettekanne võrdsuspoliitika osakonna prioriteetidest (Liina Kanter, võrdsuspoliitikate osakonna juhataja)
5) Ettekanne noortegarantii rakendamisest (Brit Rammul, tööhõive osakonna juhataja)
 
6) Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud riigieelarvestrateegia 2020-2023 ja RE 2020 läbirääkimistele
 
7) Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud läbirääkimisteks riigi eelarvestrateegia 2020-2023 ja 2020. aasta eelarve osas.
 
 
 
 
(allkirjastatud digitaalselt)                             (allkirjastatud digitaalselt)
Rait Kuuse                                                     Jan Trei
Sotsiaalala asekantsler                                  Eesti Linnade ja Valdade Liidu asdirektor