ELVL sotsiaalvaldkonna töörühma koosolek

20.01.2022 (Microsoft Teams)

Kell 9.30-11.10

 

Koosolekul osalesid: Kurmet Müürsepp, Antsla abivallavanem;  Priit Lomp, Kastre vallavanem; Kairi Priit, Hiiumaa vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist; Kairi Lõppe, Hiiumaa vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja; Kersti Suun- Deket, Rakvere linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja; Tiia Spitsõn, Harku vallavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja; Piret Jukk, Põhja-Sakala vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist; Mari Amos, Tallinna Linnakantselei linna õigusteenistuse õigusloome osakonna juristi; Karin Kiis, Viljandi linnavalitsuse täisealiste heaolu teenistuse juht; Merle Liivak, Tartu linna sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja; Anne Klettenberg, Viru-Nigula vallavalitsuse sotsiaalvaldkonna juht; Katre Mägi, Järva vallavallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja; Urmo Soonvald, Hiiumaa vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist;  Marelle Erlenheim, Saue vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja; Raimo Saadi, Tallinn Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja; Tõnu Poopuu, Pärnu linna sotsiaalosakonna juhataja; Jan Trei, ELVL asedirektor; Mailiis Kaljula ELVL nõunik.

Koosoleku eesmärgiks on kokku leppida teemad, mis vajavad 2022.aastal süvenenumat lähenemist.

1. ELVL ettepanekud riigieelarve läbirääkimistel.

Teemad (14 ettepanekut),  mis on seni välja toodud, on kõik omavalitsustele olulised. Esialgu ühtegi päris välja võtta ei ole vaja. Oleks vaja kitsamaks ja konkreetsemaks minna. Üle tuleks vaadata ettepanekute juures kulude kohta näidete toomine. Kui ei ole võimalik saada kõigilt KOVidelt andmeid, siis üksikutel näidetel ei ole mõtet, need ei anna midagi juurde. Tuleb leida tõhusamad viisid, kuidas vajalikke andmeid omavalitsustelt kätte saada, viia läbi andmekorje. Ehk oleks mõistlik teha seda maakondlike liitude ja arenduskeskuste abil, kuid eriti neile loota ei saa, sest, kes neile selle ülesande annaks. Aga uurida võiks, mõnes kohas see ilmselt toimiks. Lääne- Virumaal tehakse KOVide vahel koostööd ja on loodud turvalisuse nõukogu all sotsiaalkaitse komisjon, kus KOVid saavad probleeme arutada ning see aitab sotstööd väikeses kohas teha nt projektides osaleda. Seega maakondlikul tasandil oleks vaja sotsiaaltööd edendada ja KOVide vahelist koostööd tuleks suurendada ning selles valguses oleks arenduskeskuste ja maakondlike liitude kaasamisel ehk mõte, aga see vajaks rahastust. Kindlasti oleks hea analüütilist osa tugevdada, aga tugev analüütika vajab üle Eestilist ressurssi, seni peame kasutama seda infot, mis meil on ja õnnestub koguda.

Läbirääkimiste prioriteetsed teemad võiksid olla erihoolekanne, STAR ja eestkoste. KOV kulude osas tuleks selgitada vähemalt asendushoolduse ja erihoolekande teenusele tehtavate kulutuste suurus. Asendushooldusteenuse hinnad kasvavad pidevalt. Eriti siis, kui on raske laps.

Kokkulepe: ELVL sõnastab küsimused erihoolekande ja asendushooldusteenuse rahastuse kohta ja kogub KOVidelt tagasiside.

Riigieelarve läbirääkimiste ettepanekute hulka tuleks tagasi tuua STARi teema. Eelmises läbirääkimiste voorus sai küll kokku lepitud, et „läbirääkimised lõpetatud", kuid kuna teema on nii oluline, siis tuleks seda siiski jätkata. Vaja oleks selgitada, kuhu on riik oma arendustega jõudnud ja mida plaanitakse edasi teha.  Ka KOVid arendavad oma IT teenuseid, aga oleks vaja selgust, et ei tegeldaks ühe asjaga topelt.  Näiteks oli suureks abiks Tartu panus, kes aitas KOVidele välja töötada energiahüvitiste taotluste iseteenindusportaali.

STAR ei ole täna andmeallikana piisav. Infosüsteemide ühildumine on väga vajalik, aga täna seda ei ole. Info on riigi infosüsteemis olemas, aga KOVid ei saa sealt kätte. Kui jätkatakse STARiga, siis tuleb selle arendamiseks leida raha.  STARi arendused venivad lubamatult. Kui STAR tuli, siis lubati, et KOVid ei pea edaspidi täitma käsitsi erinevaid registreid, nüüd on üle 10 aasta möödas, aga midagi ei ole muutunud ja lisaks peavad KOVid veel omi tabeleid.

Kokkuvõte: märtsi lõpus toimub KOVidelt ettepanekute osas täiendav ideekorje ja siis on võimalik STARi probleem uuesti välja tuua.

2. Täiendavad teemad, mis vajaksid arutelu ja võtta aasta tööplaani
   1. Suuremat tähelepanu vajaksid mõned teemad, mis on kajastatud ka eelarve läbirääkimiste ettepanekutes:

• eestkoste – kohtumisel SOMiga selgitada, mis tehtud, mis teoksil, edasised plaanid?  mh eestkostetavale PIN koodide väljastamine ja rahvastikuregistri teema. SOMilt on vaja tagasisidet. Seni ei ole me eestkoste teemal selget vastust saanud. Täiskasvanute eestkostetavate hulk kasvab pidevalt. Ka kohtutel on segadus. Vaja on sisulist analüüsi, ei piisa, kui öeldakse, et see on lihtsalt KOVi ülesanne. Probleemi veeretatakse JuMi ja SoMi vahel.
• erihoolekanne - igapäevaelu toetamise teenus, sh teenuse ja ruumide miinimumnõuded, just arvestusega, et lisandunud on päeva- ja nädalahoid ning KOV kohustus ruumikulude katmisel. Jätkuvalt on probleemiks erihoolekande järjekorrad, kus tuleb õigele teenusele saamist oodata aastaid, mis toob kaasa selle, et tihti on inimesed oote ajal valel teenusel nt noored inimesed eakatega koos üldhoolekandel. See on kõige olulisem probleem. Kui KOV peab lähtuvalt abivajadusest pakkuma teenust kohe, siis riigil on sajad inimesed aastaid järjekorras. Riik peab olema nõudlik ka enda teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse osas. Nt erihoolekandeteenuse kvaliteedi osas on kriitikat, et eriti raskete klientide puhul ei suuda AS Hoolekandeteenused tagada vajalikul tasemel teenust, kliendid jooksevad tihti teenuselt ära. Rasked kliendid nõuavad suurt tähelepanu ja ei ole õige oodata, et siis KOV peab lahendama probleemid. Positiivsena võib välja tuua Lõuna-Eesti hooldekeskuse Kanepi Kodu, mis pakub teenust ka rasketele klientidele ja Hiiumaa sotsiaalkeskuse erihooldekodu. Nii erihoolekande kui ka asendushoolduse rahastamine on rasked teemad ja hinnad kasvavad pidevalt. Erihoolekande teenuse hind on madal, kohtade arv on vähene. Asendushooldusel  ei kata riigi poolne toetus kulu ja see vahe kasvab pidevalt st KOVi osa kasvab. Eraldi tähelepanu nõuavad raskemad kliendi grupid, mis hakkavad viimasel ajal välja tulema.
• perearstiteenuse kättesaadavus – kuidas lahendatakse probleem lähiaastatel terendava perearstide üha enam kõrvale jäämisel katmata niekirjadega, sest paljud on vanuses 70+. Lahendus ei ole, et suunatakse KOVe perearstidele looma soodustingimusi ja perearste üle meelitama. Lisaks ka näiteks perearsti teenuse kättesaadavus õhtusel ja nädalavahetuse ajal ning koduvisiidid. Tuleks küsida,  mida teeb Terviseamet või riik üldiselt omalt poolt. KOVid teevad, mida suudavad ja toetavad, aga kus on riigi panus, et arstid ja õed oleksid kohapeal olemas. Nt Rakveres ja Sauel on see küsimus väga terav. Vastav Praxise analüüs oli masendav, sest välja toodi ainult see,  mida peab KOV tegema. Analüüs näitas, et noortel arstidel on ootused, mida on raske täita ja mis on jäetud KOVi õlgadele. Üksteiselt võimalike arstide üle ostmine ei too arste juurde.  Ei saa tekki nihutada siia-sinna, tekk ei muutu suuremaks. Riik ju rahastab teenust ja raha süsteemis on, miks peab veel KOV nt korteri või maja kinkima.

• Sotsiaalabi osutamine isiku rahvastikuregistrijärgse elukoha ning viibimiskoha kohaliku omavalitsuse poolt. Rahavastikuregistri korrastamine vajaks kohalike omavalitsuste kooskõlastatud tegevust. Tuleks lähtuda põhimõttest, et kui on teada inimene, kes elab juba pikemat aega KOVi territooriumil, siis tuleks korda ajada ka elukoha registreerimine. Ehk tuleks teemat valgustada ELVL volikogus, et probleemi laiemalt teadvustada. Sotsiaalabi osutamine isiku viibimiskoha või registrijärgse elukoha KOVi poolt puudutab eestkoste teemat. Kogu seda temaatikat on ka varem arutatud, aga asi on jäänud soiku.  

Kokkulepe: ELVL pöördub Siseministeeriumi poole, et selgitada, kuhu on antud teemaga jõutud.

• Rahvusvahelise kaitse saajad, pagulased ja rändetemaatika- see ei ole ilmselt kõige teravam teema hetkel. Praegu käib SIMis koos töörühm, kuhu on kaasatud KOVid, kes nende probleemidega kokku puutuvad. Üle vaatamist vajaks määrus, mis reguleerib riigi poolt osutatavaid tugiteenuseid (tõlketeenus, keeleõpe jt), et kui palu ja kui kaua saab. SKA tegeleb lastega. Aga tugiisikuteenus on antud KOVile. See teema võib oluliseks muutuda ja  kõiki puudutada suurema rändekriisi korral. Täna ei ole akuutne, aga tähelepanu see vajaks.
• Järgmise EL perioodi ESF ja ERF rahastusest tehtavad meetmed, nende eesmärgid, nõuded ja tingimused (nt teenusmajade rajamine) on väga olulised teada. KOVid sooviksid olla varakult kaasatud ja informeeritud.
• SOMi plaanid seoses SHS muudatustega nt sotsiaaltöötaja peab olema erialase kõrgharidusega või kutsetunnistusega isik. Kas täiendkoolitusi, ülikooli vastuvõtmisi on praegu piisavalt, et kõik praegused töötajad, kes ei vasta kvalifikatsioonile, saaksid võimaluse selle teemaga tegeleda. SHS jt muutmine- ei ole välja toodud, mida muudatuste rakendamine kaasa toob. Sotsiaaltöötajate haridus on ainult üks probleem. Kas meil neid töötajaid üldse jätkub, et ülesandeid ellu viia. Kuidas OSKA raport näitab, kas piisab sots.töötajaid. Kutsenõue on muidugi õige, aga kutse ei tee inimest. SKA lubas trahvida KOVi, kui kutset ei ole. Mõni töötaja lubab töölt lahkuda. See on selge rahaline kulu. Haruldus, kui kandideerib sobilik inimene. Kas me ei keera vinti üle, kuidas me saaksime seda nõuet täita, mida riik selleks teeb. Kooli lõpetajaid on palju, aga nad kaovad mujale tööle peale lõpetamist. Kutse ei anna muud, kui et saad edasi töötada. Taotlemine on keerukas. Turusituatsioonis on see kallis. Kutse ei pane inimest tööle. Meil on palk täitsa korralik, aga ikka ei leia inimest, sest töökoormus ja vastutus on suur. 

ESTA jõudlus jääb väheseks. Tööturg on tühi.

SHS muudatuste puhul on SOMi huvisid silmas peetud, aga KOVi huvidele ei ole tähelepanu pööratud,  mida peaks muudatuste tegemisel silmas pidama. Kolmed viimased muudatused on tehtud kiireloomulistena ja nende mõju ei ole hinnatud. Ei ole vaadatud muudatuste rakenduslikku poolt.

 

3. Sotsiaalministeeriumi ettepanekud riigieelarve läbirääkimistele (9 ettepanekut).

Ettepanekud on väga üldsõnalised, loosunglikud ja ülejõukäivad. Tunda on Euroopa survet . KOVid ei jõua nii paljude asjadega korraga korralikult tegeleda. Olulised  teemad riigi vaatest on kindlasti pikaajaline hooldus ja noorte hõive. Omavalitsuste jaoks on segane teema soolise võrdõiguslikkuse tagamine. Mida ikkagi kohapeal peaks tegema või mida KOVilt oodatakse. On hulgaliselt praktilisi tegevusi, mis vajaksid suuremat tähelepanu. Siin võiks riik eeskuju näidata.

4. Üldised teemad, mis vajavad tähelepanu.

• Suhtluses SOMiga anda selge sõnum, et eelnõude ettevalmistamisel on vastuvõetamatu, et ei analüüsita selle mõju KOVidele. Ei piisa sellest, kui märgitakse üldsõnaliselt, et mõju on väike või et mõju võib esineda. Tihti on SOMi ettepanekud väga üldsõnalised, sealt ei nähtu, mida nende ettepanekute täitmine vajaks või kaasa tooks. Analüüsi on vaja ka siis, kui väidetavalt ei anta uut ülesannet vaid ainult täpsustatakse juba olemasolevat. Mõjuanalüüs on väga oluline.

Kokkulepe: lisada läbirääkimiste töökorda ettepanek eelnõude mõjude analüüsi vajalikkusest.

• KOVid vajavad regulaarset ülevaadet, mis seisus ollakse nt VTK-de väljatöötamisel (lastekaitse, asendushooldus), kuhu ollakse jõutud. Milline on liikumise ajakava, et teaks ka plaane seada. Meil peaks olema piisavalt aega, et asja sisuliselt arutada, mitte et valmis eelnõu kohta tuleb anda kommentaarid vaid loetud päevade jooksul. See on väga väsitav ja tihti ei suudagi süveneda. Selleks oleks vaja, et KOVid, kes on valmis panustama, oleksid õigeaegselt informeeritud ja varakult kaasatud. Milline on ajakava. KOV ei ole kiirreageerimisüksus.
• Üldine teema on ka riigi abi KOVidele, et KOVid saaksid mõistlikult ja optimaalselt oma kohustusi täita. Nt, kas sotsiaaltöö spetsialiste või hooldustöötajaid on piisavalt, kas nende koolitus vastab tööle esitatavatele nõuetele ja kas koolitusi jätkub.
• Minna tagajärgedelt põhjustele. Enamus sotsiaalvaldkonna probleemidest saab alguse alkoholist vm sõltuvusainetest. Tegeleme põhjustega.
• Probleem: koduteenused, inimesed on kodus, aga kui on hädaolukord ja on vaja evakueerida, siis kas sellest on mõeldud hoolekande vaates, kas plaanitud nt mähkmevaru?
• Aruannete koostamisel võiks riik võtta aluseks raamatupidamiseandmeid, sest raamatupidamises kajastuvad kõik rahalised liikumised. KOVid on erinevad ja nad kajastavad erinevalt.

Arutelu kokkuvõte: peame selgitama oma seisukohti selgelt. Järgmisel aastal on parlamendi valimised ja siis on lootust, et  korjatakse üles ka sotsiaalvaldkonna mõtteid. Püüame poliitilistesse programmidesse oma seisukohti sisse saada.

1. Meie ja SOMi töökorraldus: ajakava, planeerimine, kaasamine. Mõjude analüüs. SHSi puhul reaalselt mõju ei hinnatud. Muudatused on tehtud, aga rakenduslikku poolt ei ole vaadatud (nt sotstöötaja haridus).
2. Riigieelarve läbirääkimiste ettepanekud täpsemaks, konkreetsemaks. Et statistika oleks tugevamalt kaetud.
3. Võtame 3-4 sisulist teemat. Uue välisperioodi rahastus. Rääkida kaasa tingimuste, nõuete väljatöötamisel. Eestkoste, erihoolekanne- sisuline arutelu. Teeme vähem, aga paremini.
4. Vaadata üle Vabariigi Valitsuse tegevusproramm, et leida sealt tuge oma ettepanekutele. (Nt on VVTP 2021-2023 eesmärkidena kirjas: laiendame esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavust õhtuti ja nädalavahetustel ning otsime täiendavaid lahendusi piirkondliku kättesaadavuse parandamiseks ja tõstame kohalike omavalitsuste suutlikkust inimeste vajaduspõhiseks abistamiseks elukoha lähedal ja soodustame omavalitsuste koostööd.- lisatud peale koosolekut M.K. poolt)

 

5. 2022.aasta sotsiaalvaldkonna tööplaani teemad

1) Eestkoste

2) Erihoolekanne

3) STAR

4) Esmatasandi arstiabi kättesaadavus (perearstid)

5) Järgmise EL perioodi ESF ja ERF rahastus

6) Viibimiskoht ja rahavastikuregister

7) SHS muudatustega kaasnev mõju

 

6. Täiendav info: märtsis toimub riigieelarve läbirääkimiste töörühmadesse uute liikmete valimine ja eelnevalt palutakse KOVi esindajatel anda teada, kes on valmis osalema töörühma tegevuses.

 

7. Järgmine koosolek toimub 17.02. kell 9.00-10.30. Edaspidi hakkavad plaanilised koosolekud toimuma üks kord kuus ( 17.03.; 14.04.; 19.05.)

 

Protokollis

Mailiis Kaljula

Protokoll failina (.pdf)