Töö-, sotsiaal- ja tervise töörühma koosoleku PROTOKOLL

 

Sotsiaalministeerium, 21.08.2018 Kell 14.30-16.20

 

Juhatas: Häli Tarum, Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja

Osalesid: Jan Trei (ELVL), Priit Lomp (ELVL), Uku Torjus (ELVL), Tiia Spitsõn (ELVL), Mailiis Kaljula (ELVL), Annika Kapp (ELVL), Merle Liivak (ELVL), Sulev Liivik (Rahandusministeerium), Liina Nagel (SoM), Agris Koppel (SoM), Hanna Vseviov (SoM), Signe Riisalo (SoM).

Protokollis: Diana Kalvik (SoM)

 

Päevakord: 1. Riigi eelarvestrateegia 2019-2022 ja 2019. aasta riigieelarve läbirääkimisteks ELVL esitatud ettepanekute ja SoM seisukohtade arutelu

Koosoleku juhataja Häli Tarum tervitas koosolekul osalejaid ning lepiti kokku, et koosolekul vaadatakse järjest üle SoM seisukohad ELVL ettepanekutele. SoM selgitas oma 16.08.2018.a saadetud seisukohti ELVL ettepanekutele laiemalt.

Ettepanek nr 1 Näha RES 2019-2022 ette ja eraldada KOVidele Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliidu programmis kavandatud vahendid

ELVL: nõustume ettepanekuga suunata sotsiaaltoetuste ja teenuste osutamise toetus 2,5 mln KOVide tulubaasi alates 2019.a.  

Mõtteid asendus- ja järelhooldusteenuse osas – meie täiendav ettepanek, et eelarve võiks kasvada 10% aastas. Ideaalis võiks see olla isegi ca 20% aastas. Kui eelarvest tuleb puudu, siis küsime juurde. Fikseerime, et SoM tõstatab 10%-se eelarve kasvu.

Hinnasurve hoolekande eriti asendushoolduse teenustele kõrge. AS Hoolekandeteenused hinnatõus on suur. Miks mitu korda aastas muudetakse hindu? Hinnamuutus laste osas viimasel minutil. Miks?

SoM: vaatame selle üle ja palume AS Hoolekandeteenustelt täpsustusi, mis puudutab viimase hetke hinnatõusu ning asendushoolduse kohamaksumust puuetega lastele. Asendushoolduse eelarvet oleme juba planeerinud suuremas summas kui hetkel ELVL on oma kirjalikus ettepanekus küsinud. Vestluse käigus  leppisime kokku, et protsente kogu asendus- ja järelhoolduse eelarve kasvuks ei fikseeri, kuid jälgime, et eelarve oleks vastavuses vajadustega ning oleks vähemalt 10% aastas.

SoM: matusetoetus, plaanime teha muudatused riigieelarve seaduse sabas, aga soovime jätta paindlikkuse alles.

ELVL: Eurorahade uue perioodi valguses võiks näha ette ka meetmeid KOV-i sotsiaalhoolekande vajaduste katteks.

SoM: tõstatame vajaduse EL struktuurifondide rahastuse meetmete väljatöötamiseks KOV-i sotsiaalhoolekande vajaduste katteks.

Jätkatakse läbirääkimisi.

Ettepanek nr 2 Tagada erihoolekandeteenuste, sh igapäevaelu toetamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse, toetatud elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse kättesaadavus ja piisav rahastamine.

ELVL: SoM vastus ei vasta täpselt meie probleemile. Järjekorrad siiski pikad.

SoM: SKA saab rahastada uusi erihoolekandeteenus ekohti. Näiteks, saime selle aasta eelarvesse juurde 1,7 mln eurot nädala- ja päevahoiuteenustele. Küsimus on teenuseosutajates, et ei olda valmis pakkuma uusi kohti. SKA teeb selles osas teenusosutajatega tööd. SKA vaatab ka üle, kas inimesed on ikka õigetel teenustel.

ELVL: Vajalik on ööpäevaringsete teenuskohtade suurendamine ning osadel juhtudel kohene inimese paigutamine hooldusele.

Jätkatakse läbirääkimisi.

Ettepanek nr 3 Näha ette takistusteta liikumise projektide rahastamine riigi eelarvelistest vahenditest või Euroopa Liidu finantsperioodi 2014-2020 vahenditest

ELVL: Koostöös SA Innovega on haridusasutuste kohandamine ligipääsetavaks. Investeeringute jagamise põhimõtted võiksid olla paremad. Vaadata koos RM-ga otsa uue perioodi eurorahade jagamisele. Teeme ettepaneku näha ette takistusteta liikumise projektide rahastamine Euroopa Liidu finantsperioodi 2021-2027 vahenditest.

RM: uue perioodi eurorahade planeerimine on suhteliselt algusjärgus.

SoM: hoiame teemal silma peal ja tõstatame vajaduse uue perioodi euroopa sotsiaalfondi rahade jagamisel, teema ministeeriumide ülene ja kokkuleppe puudutab mh Majandus-ja kommunikatsiooni ning Haridusministeeriumi.

Jätkatakse läbirääkimisi.

Ettepanek nr 4 Tagada ravikindlustuseta isikutele esmatasandi arstiabi kättesaadavuseks selle rahastamine riiklikest vahenditest.

ELVL: Kui plaan, tagada kõigile tervisekindlustus, ei realiseeru, kas siis nähakse ette toetusrahad kindlustamata isikute ravikulude katmiseks?

SoM: riik jätkab vältimatu abi rahastamist riigieelarve ja Haigekassa kaudu.

Jätkatakse läbirääkimisi.

Ettepanek nr 5 Tagada õendusteenuse kättesaadavus krooniliste tervisehäiretega patsientidele nende kodus

Jätkatakse läbirääkimisi.

Ettepanek nr 6 Eraldada toetusfondi kaudu KOVidele vahendid eestkostetöö rahastamiseks

ELVL: leiame, et selle teemaga tuleb jätkuvalt tegeleda. Teema on terav, sest ülesandeid on seoses eestkostega järjest rohkem juurde tulnud seoses uue perekonnaseadusega.

Riik peaks kompenseerima ka eestkoste kulu.

SoM: nõustume, et koormus on KOViti erinev. Nii täisealiste kui laste eestkostja ülesannete täitmisel  on probleemiks rollikonflikt, mis seisneb KOV avalikus ülesandes pakkuda isikule kohaseid teenuseid ja eestkostja rollis valvata teenuste sobivuse ja kvaliteedi üle isiku esindajana. Tuletame kogu aeg JUMile meelde, et eestkoste korraldus vajab üle vaatamist, sest tänane olukord ei taga eestkosteteva huvide maksimaalset kaitset. Peaks rakendama volitusnormi, mida perekonnaseadus sisaldab ning mis lubab riigieelarvest ette näha eestkostjale tasu maksmise. Meie jõud  eestkoste rahastamiseks üksinda peale ei hakka. Hea oleks kui ELVL ja õiguskantsler selles teemas sõna võtaks. Täisealiste osas on küll väike leevendus, teenuste eest maksmisel.

ELVL: oleme nõus tegema korraldama koostöös SoM-ga kohtumise õiguskantsleriga ja JUMiga.

SoM: võiks kaasata ka Riigikontrolli, sest nemad on sellel teemal teinud mitmeid auditeid.

Jätkatakse läbirääkimisi.

Ettepanek nr 7 Suurendada asendushoolduse korraldamise kulude katteks eraldatavaid vahendeid

Jätkatakse läbirääkimisi.

Ettepanek nr 8 Tagada esmatasandi arstiabi kättesaadavus võrdsetel alustel üle Eesti

ELVL: koduläheduse printsiip on meile jätkuvalt tähtis, sest tänane olukord ei ole rahuldav.

SoM: meie soov on ka tervisekeskustes rohkem sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavust ühitada. Et oleks rohkem paindlikkust.

Jätkatakse läbirääkimisi.

Ettepanek nr 9 Tagada kohalike omavalitsustele õigus kasutada oma piirkonna isikute kohta riiklikesse infosüsteemidesse kantud infot, mis on vajalik kaalutletud otsuse tegemisel teenuste määramisel

Jätkatakse läbirääkimisi.

Ettepanek nr 10 Tagada Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri (STAR) võimekus andmevahetuseks KOVide andmekogudega ja STARi järjepidev arendamine vastavalt KOVide vajadustele ja seaduste muudatustega lisandunud ülesannetele

ELVL: Tagada Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri (STAR) võimekus andmevahetuseks KOVide ja riiklike andmekogudega ja STARi järjepidev arendamine vastavalt KOVide vajadustele ja seaduste muudatustega lisandunud ülesannetele.

SoM: Nõustume ettepanekuga. Seoses muudatustega andmekaitse määruse üle võtmisel oleme edaspidi STAR peakasutajaks määranud SKA. Muudatus jõustub käesoleva aasta lõpuks. SKA on algatanud koostöös Tervise- ja Heaoluinfosüsteemide Keskus (TEHIKu), SoM ja  KOV sotsiaaltöötajatega STARi arenduste teemalise töörühma

Jätkatakse läbirääkimisi.

Ettepanek nr 11 Koostöös Sotsiaalministeeriumiga luua sotsiaaltransporditeenuse tellimus- ja infosüsteem

ELVL: Koostöös Sotsiaalministeeriumiga luua sotsiaaltransporditeenuse tellimus- ja infosüsteem.

SoM: SoM alustab 2018. a nelja sotsiaaltranspordi pilootprojektiga, eesmärgiga pakkuda välja eri osapooli rahuldav sotsiaaltransporditeenuse pakkumise mudel ja teenusestandard. SoM pöördus kõigi ÜTK-de poole 2018. aasta maikuus leidmaks partnerid sotsiaaltranspordi pilootprojekti elluviimiseks. Oma huvi näitasid üles Kagu, Viljandimaa ja Pärnumaa ÜTK ning Saaremaa Vallavalitsus, kellega koostöös viib SoM aastatel 2018-2020 läbi sotsiaaltranspordi pilootprojekti. 2020. a lõpus koostatakse projektide tulemuste põhjal analüüs ning tehakse ettepanekud sotsiaaltransporditeenuse edasise pakkumise korralduse kohta.

Jätkatakse läbirääkimisi.

Ettepanek nr 12 Lõpetada dementsete ja sõltuvushäirega isikute ebavõrdne kohtlemine võrreldes teiste psüühikahäiretega klientidele ja võimaldada riigi rahastatavat erihoolekannet ka neile

ELVL: probleemiks on see, et vajadus dementsete hoolduse järele kasvab, aga teenuse pakkujaid alati ei jätku.  Rõhutame taas, et uue eurorahade perioodi meetmetes näha ette vahendeid hooldekodude vm sotsiaalhoonete investeeringuteks.

SOM: Võtame teadmiseks. Dementsusega inimestele sobivate teenuste kättesaadavuse ja olemasolevate teenuste kvaliteedi parendamiseks, sh lähedastele toe pakkumise eesmärgil luuakse 2018. aastal dementsuse kompetentsikeskus. Samuti avaneb 2018. a lõpus toetusmeede, mille raames saavad hoolekandeasutused taotleda rahalist toetust olemasolevate teenuskohtade kohandamiseks dementsusega inimestele.

Jätkatakse läbirääkimisi.

Ettepanek nr 13 Leida riigi võimalus toetada KOV investeeringuid vanurite hoolekandasutuste rajamiseks ja renoveerimiseks

ELVL:  Leida riigi võimalus toetada KOV investeeringuid vanurite hoolekandasutuste rajamiseks ja renoveerimiseks. Planeerida vahendeid EL struktuurimeetmetest seoses uute ööpäevaringsete hoolekande kohtade loomisega, sest just sellistele kohtadele on järjekorrad kõige pikemad.

SoM: 2017. aastal oli KOVidel võimalik taotleda rahastust üldhooldekodudes energiatõhususe parandamiseks. Meetme maht oli ca 10 miljonit eurot, 15-st taotlejast kvalifitseerus 12 ja toetuse maht kokku oli 2,2 miljonit. Käesoleval aastal korraldatakse teine voor (maht ca 8 miljonit eurot), kus KOVidel on sama meetme raames taotleda rahastust ka päris uute hooldekodude rajamiseks. Seega on KOVidel võimalik saada riigipoolset tuge hoolekandeasutuste parendamiseks ja rajamiseks.

Jätkatakse läbirääkimisi.

Ettepanek nr 14 ja 15 Teostada KOVidele pandud uute ja täiendatud ülesannete maksumuse selgitamiseks 01.01.2016 jõustunud SHSi analüüs ning töötada välja süsteem KOVide tulude täiendamiseks lisandunud ülesannete kulude katteks. Sätestada sotsiaalhoolekande seaduses lisaks KOVidele teenuse korraldamise kohustuse panemisele ka konkreetsed piirid, millises mahus peab KOV abi tagama

ELVL: Võrreldes varem kehtinud SHS-ga on nõuded teenustele oluliselt muutunud ja seoses sellega on kasvanud ka KOVi kulud. Nt koduteenuse puhul otsustas varem KOV, kellele ja millises mahus teenust osutatakse.

SoM: tegeleme sellega, et piirid paika saada, aga tervik on siiski puudu, et rollid oleksid jaotatud. Paneme hetkel paika kontspetsiooni pikaajalise hoolduse valdkonna teenuste korraldustest, siia alla haakuvad ka nö avahooldusteenused. Võiks olla üks korraldav raamistik, aga sellised muudatused võtavad aeg.

Jätkatakse läbirääkimisi.

 

(allkirjastatud digitaalselt)

Häli Tarum

koosoleku juhataja