Töö-, sotsiaal- ja tervise töörühma koosolek

22.01.2019 Roosikrantsi 12/1 Tallinn

 

Protokoll

Osalejad: Uku Torjus (Tallinn), Annika Kapp (Viru-Nigula vald), Mariel Kõrgemägi (Lääne-Nigula vald), Tiia Spitsõn (Harku vald), Merle Liivak (Tartu linn), Kairi Avastu (Viimsi vald), Marika Saar (Elva vald), Katre Mägi (Järva vald).

Kutsutud: Jan Trei (ELVL).

1.            Sissejuhatus, päevakava kinnitamine.

Otsus:i kinnitada esitatud päevakava.

2. Jan Trei. Ülevaade ELVL kohtumisest SOMiga, kus tutvustati hoolekandepoliitikate uusi suundi. (Jan Trei ettekande slaidikava on lisatud protokollile.)

Arutelu: uued suunad põhinevad pikaajalise hoolduse rakkerühma poolt koostatud ülevaatel. Ollakse nõus, et lähedase hooldaja vajab rohkemat tuge. Jätkuvaks probleemiks on see, kuidas võtta arvesse isiku enda vara st majanduslikku olukorda. Loogiline on, et ka isik ise peab vastutama, ning vastavalt perekonnaseadusele osalevad ka lähedased kulude kandmisel. Raha tuleb arvestada nii ennetavatele tegevustele kui ka toetavatele teenustele.

Otsus: uute seaduste jõustumiseks tuleb anda mõistlik aeg, et kohalikud omavalitsused suudaksid muudatustega kaasnevad vajalikud kohandused sisse viia.

3. Signe Riisalo. Muudatused erivajadustega inimeste poliitikas. (Signe Riisalo ettekande parandatud slaidikava on lisatud protokollile).

Arutelu: kogu erivajadustega inimeste toetamise süsteem vajab üle vaatamist. Kui puudega inimestega tegeleb üldjuhul riik ja hooldusvajadusega inimestega KOV, siis ennetustegevusega, et inimene toe vajaduseni ei jõuakski, ei tegele õieti keegi. Puudega inimeste üldarv kasvab. Ehk oleks vaja täpsustada puude määramist, mis ikkagi on puue. Tähtis on silmas pidada ressursi mõistlikku-säästlikku  kasutamist ja et toetust saaksid need, kes seda tõesti vajavad. Oluline on vajaduse hindamine ja see peaks olema esmatasandil. Kas vajaduspõhine või universaalne toetus- ehk oleks mõistlik kombineeritud süsteem. Ikka ei ole veel sobilikku hindamisinstrumenti, mida lubati 2018 sügiseks. Tundub, et puudus on ka töötajatest. Nt on vaja koolis sots.abi, et õpetaja saaks teha oma tööd st õpetada. Raha antakse küll juurde, aga alati ei aita ka raha, sest teenuse osutajat lihtsalt ei ole. Uudne on hoolduskoordinaatorite roll, mida piloteeritakse.  Esialgu ei ole veel otsustatud, kas ta peaks olema tervisekeskustes või KOVi palgal, kas ametnik. Piloteerimisel on ka laste abivajaduse hindamine, et laps ei peaks läbima mitut erinevat organisatsiooni ja hindamist. Liikuma peaks „ühe ukse" poliitika suunas, kuid siin peaks eeskuju näitama riik. Oluline on info vahetamine, mis hoiaks ära korduvad erinevad hindamised.

Otsus: mõtted ja ideed on positiivsed, aga oluline on personali ja ressursi piisavus. Ei ole mõtet üles ehitada mitut süsteemi. Iga meede peaks toetama ühiskonnas hakkama saamist. Üle tuleks vaadata puude määramise tähtajad st kui on ikka näha, et positiivset muudatust ei toimu, siis võiks olla puue määratud pikemaks ajaks või eluaegselt. Õige oleks lahku viia reha.plaani koostajad ja reha.teenuse osutajad. Suurte muudatuste ellu viimiseks on eelnevalt vaja uuringuid ja pilooti. Riigi poolt KOVile eraldatav raha suunata esialgu toetusfondi nagu asendushoolduse puhul, siis on parem ülevaade rahade kasutamisest.

Signe Riisalo ootab ettepanekuid ja kommentaare oma ettekande kohta, mis tuleks saata aadressile mailiis.kaljula@elvl.ee.

4. Mailiis Kaljula. Ülevaade ettepanekutest riigi eelarvestrateegia 2020-2030 läbirääkimisteks. (Tallinna ja Tartu ettepanekud on lisatud protokollile).

ELVL saatis aasta alguses kõigile liikmetele kirja palvega esitada oma ettepanekud riigi eelarvestrateegia 2020-2030 läbirääkimisteks. Antud tähtajaks s.o 15. jaanuariks vastasid Tallinn ja Tartu, kus kinnitati eelnevalt läbirääkimiste käigus arutlusel olnud probleemide jätkuvat aktuaalsust ja olulisust. Täiendavalt esitas Tallinn taotluse toetada Tallinna Haigla rajamist.

Otsus: esitada ettepanekud juhatusele.

5. Mailiis Kaljula. JUM vastus ELVL kirjale KOVi korraldatava eestkoste kohta. (Kirjad on lisatud protokollile).

Arutelu: eestkoste korraldamine toob KOVile kaasa palju kulu. Selle töö tegemiseks on vaja spetsiaalsete teadmistega inimesi, siin ei piisa sotsiaaltöötaja oskustest, sest paljud probleemid on juriidilist laadi. Suure koormuse tõttu peavad KOVid tööle võtma eraldi spetsialisti.

Otsus: jätkata teema arutelu. Taotleda eestekoste korraldamisega seotud kulude katmist riigi poolt.

6. Mailiis Kaljula. Linnade ja valdade päevad.

Otsus: võtta informatsioon teadmises.

7. Uue koosoleku aja valimine.

Järgmise koosoleku ajaks lepiti kokku 12. või 26. märtsil.

 

Protokolli koostas:

Mailiis Kaljula

TST töörühma koordinaator