Töö-, sotsiaal- ja tervise töörühma koosolek

26.03.2019 Roosikrantsi 12/1 Tallinn

 

Protokoll

Osalejad: Uku Torjus (Tallinn), Annika Kapp (Viru-Nigula vald), Mariel Kõrgemägi (Lääne-Nigula vald), Tiia Spitsõn (Harku vald), Merle Liivak (Tartu linn), Kairi Avastu (Viimsi vald), Marika Saar (Elva vald), Katre Mägi (Järva vald), Priit Lomp (Kastre vald), Kairit Lindmäe (Saaremaa vald)

Kutsutud: Jan Trei (ELVL), Eike Käsi (Keila linn) ja Sirli Peterson (SKA)

1. Sissejuhatus, päevakava kinnitamine.

Uku Torjus: teen ettepaneku rääkida puuetega inimeste eluaseme füüsilisest kohandamisest ja selle kajastamisest TV-s.

Otsus:i kinnitada esitatud päevakava koos U.Torjuse ettepanekuga.

2.  MTÜ Eesti Tervislike Linnade Võrgustik. Eike Käsi, Keila abilinnapea, MTÜ Eesti Tervislike Linnade Võrgustiku juhatuse liige.

Eike Käsi andis ülevaate ETLV tegevustest ja edasistest plaanidest. Äriregistris on registreerimisel MTÜ nime muudatus, edaspidi on nimeks MTÜ Tervislike Omavalitsuste Võrgustik. Ta rõhutas, et kohalikud omavalitsused peaksid rohkem tähelepanu pöörama oma elanike tervisele ja igati kaasa aitama selle igakülgsele parandamisele. Tervis peaks olema kõigi kohaliku omavalitsuse tegevuste ülene teema.

Jan Trei: ELVL on valmis tervislikule liikumisele kaasa aitama.

Otsus: võtta informatsioon teadmiseks ja aidata kaasa terviseteadlikkuse tõstmisele kohalikes omavalitsuses.

3. SKA KOV-ide nõustamisüksus täiskasvanute osas.  Sirli Peterson, Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaalteenuste erihoolekande talituse projektijuht.

Sirli Peterson andis ülevaate käesoleval aastal loodud KOVide nõustamisüksuse täiskasvanute osas plaanidest ja tegevusest. Ettekande slaidid on lisatud protokollile.

Otsus: võtta informatsioon teadmiseks lootuses, et koostöö kohalike omavalitsustega kujuneb tegusaks ja rahuldust pakkuvaks.

4. Muudatused riigieelarve läbirääkimistes.   Jan Trei, Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor.

Peamine tähelepanek on, et kõik kokkulepped RESi ja järgmise aasta RE osas peab saavutama kevadel, aprillis (valimiste aastal hiljemalt mais), sest RES ja RE esitatakse valitsusele üheaegselt aprillis (mais). Seega peavad kõik töörühmad juba aprilliks ehk RES ja RE esitamise ajaks töö ära tegema ja seisukohad ära esitama. Sügisel eelarvet uuesti ei avata ning riigieelarvesse enam ettepanekuid esitada ei saa (kui just majandusprognoosi tõttu ei ole vajalik seda teha). Töörühmad võivad küll koguneda aasta läbi ning ka nt septembris-oktoobris, kuid eelarvelisi otsuseid saab sel juhul teha vaid ülejärgneva aasta riigieelarve osas ning need kokkulepped saab fikseerida järgneva aasta läbirääkimiste koosolekul. Tänavu tuleb teemaga lõpule jõuda järelikult mais. Oluline muudatus on ka see, et nn muud ettepanekud st need ettepanekud, kus ei ole välja toodud konkreetset rahanumbrit, jäävad arutamiseks töörühmades ja Valitsuskomisjoniga läbirääkimistele esitatakse alles siis, kui ettepanek on rahaliselt mõõdetav.

Otsus: võtta informatsioon teadmiseks ja arvestada sellega.

 5. TST töörühma ettepanekute üle vaatamine, et kaitsta neid 18.04. koosolekul SOMis. Mailiis Kaljula ELVL nõunik.

Seoses muudatustega  Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu vahelise eelarveläbirääkimiste töökorras, on liikunud kõik TST töörühma ettepanekud nn muude ettepanekute hulka. Kuna muutus ka läbirääkimiste ajagraafik ja sügisel enam eelarvesse muudatusettepanekuid teha ei saa, oleme veidi hiljaks jäänud oma rahaliste ettepanekutega riigieelarvestrateegiasse 2020-2023 ja RE 2020.

Uku Torjus esitas taotluse, et Tallinna Haigla ehitamise ettepanek tuleks lülitada fiskaalsete ettepanekute hulka. Töörühm seda ettepanekut ei toetanud. Täiendavaid sisulisi märkusi ei olnud. Uuena lülitas ELVL volikogu TST ettepanekute hulka taotluse muuta liiklusseadust ja luua puuetega inimestele eraldatavate parkimiskaartide elektrooniline register.

Töörühm leidis, et pidades silmas tulevasi läbirääkimisi, viia sisse muudatused fiskaalsete ettepanekute tabel 3 punktis 2 ja lisada tulubaasi täiendamise osasse punkt täiendavate rahade eraldamise kohta.

Otsus:

- tõsta KOV-idele eraldatava raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenuse toetust arvestusega, et 2021.a. aastast kaob ära ESF raha (4918.-eurot lapse kohta), millega SKA osutab puudega lastele tugiisiku teenust. Lisaks suurendada eraldatavat toetust tarbijahinna indeksi tõusu võrra.

- tõsta KOV-idele eraldatava asendus- ja järelhooldusteenuse toetust arvestusega, et alates 2020 aastast tohib asenduskodu ja perekodu teenust osutada peres, kus on samal ajal kuni 6 last (seni 8 last), mis oluliselt tõstab teenuse hinda. Toetust tõsta arvestusega, et ühe lapse keskmine pearaha suurus on 2000.-eurot (2019 a. 1386.-) ning lisada iga aastane tarbijahinna indeksi tõus. 

- Kuna riik ei taga piisaval hulgal riiklikult rahastatavaid erihoolekande kohti ja nende kohtade rahastamist, siis on kohalikud omavalitsused kohustatud leidma võimalused ja vahendid, kuidas ootel olevaid inimesi ja nende perekondi aidata, mis võtab vahel mitmeid aastaid. Lisada toetusfondi vastav raha, mille suuruseks on erihoolekande järjekorras olevate inimeste arv, korrutades 500 (kulu kuus inimese kohta)x 12 (kuud). Igale KOV-ile jagada vastavalt tema territooriumil registreeritud inimeste arvule, kes ootavad erihoolekandeteenuse järjekorras. Edasi lisada tarbijahinna indeksi tõus. isikud pole alternatiivsetel teenustel ja otsest kulu ei teki. Alternatiivne variant võiks olla küsida raha nende kulude katteks, mida juba praegu teeme.

Nt Tallinna kulu oli seetõttu möödunud aastal ca 100 000€. 

Tartu ülevaade on järgmine: AA - teenusel alates 10.09.2016 - KOV tasunud ööpäevaringse hooldusteenuse eest ligi 9000 eurot.

NS - teenusel Värska Südamekodu, alates 01.02.2018 - ligi 3500 eurot.

VM - teenusel VTHK, alates 23.08.2017 - ligi 10070 eurot.

EK - teenusel VTHK, alates 18.04.2017 - ligi 12190 eurot.

SS - teenusel Valgmaa Tugikeskus, alates 04.06.2018  - ligi 2000 eurot.

 

Kogu kulu hetkeseisuga ligi 36760 eurot. Sinna sisse ei ole arvestatud neid, kes on kunagi meie rahastamisega teenusel olnud, nad on kas koha juba saanud erihooldusteenusel või on nad surnud.

6. TST töörühmale arutada tulnud küsimused. Tiia Spitsõn, Harku Vallavalitsuse Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja.

Probleemiks on erihoolekandeteenuse rahastuse suurendamine. Praegu riik eraldab 928.- eurot (Haraka kodu). Teenuse tegelik hind on 1750.- eurot. Isiku enda osalus võib olla 2019. aastal 270.- eurot. (seega kokku 1198 eurot, aga puuduv osa on 552.- eurot). KOV on kohustatud selle vahe kompenseerima vaatamata sellele, et tegemist on riigi ülesandega, sest inimest ei ole kuhugi mujale saata.

Teiseks probleemiks on vaimse häirega inimesed, kes ei tunnista, et neil see on ( ei ole puuet määratud ega ka töövõimetust Eesti Töötukassa poolt), inimene lihtsalt ei lähe arstile. Eestkoste määramine ei ole lahendus paljudel juhtudel, eriti siis, kui ta elab endiselt kodus. Kas muuta seadusandlust? Neid probleeme tuleb meie ühiskonda järjest juurde.

Otsus: võtta info teadmiseks. Probleemid on kõigile teada, aga ei oska midagi konkreetset välja pakkuda. Erihoolekande rahastamise suurendamise taotlused on töörühma läbirääkimiste ettepanekutes olemas.

7. Puuetega inimeste eluruumide füüsiline kohandamine. Uku Torjus, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuosakonna juhataja.

Mida teha, kui riigi esindaja avaldab meedias halvustavaid pooltõdesid, kujundades nii negatiivset suhtumist kohalikesse omavalitsustesse. Sotsiaaltöötajad on sellisest suhtumisest solvunud ja pettunud, sest eesmärgiks on ju olnud koostöö keskvalitsusega. Mõne KOV-i esindajad taotlevad, et ELVL peaks meedias üles astuma vastulausega ja selgitama asja, teised leiavad, et kuna konkreetsest TV saatest on juba mitu päeva mööda läinud, siis see selgitamine ei aita.

Otsus: võtta küsimus arutamisele järgmisel kohtumisel SOM-i esindajatega ja vältida kaklust meedias.

7.  Päeva kokkuvõte.

 

Protokolli koostas:

Mailiis Kaljula

TST töörühma koordinaator