ELVL TST töörühma koosolek

 

27.06.2022 Microsoft Teams

Koosolekul osalesid TST töörühma liikmed: Liivi Vares (Viru-Nigula valla lastekaitse- ja eestkoste spetsialist), Gerda Kiipli-Hiir (Elva valla sotsiaal- ja terviseosakonna juhataja), Tiia Spitsõn (Harku valla sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja), Merle Liivak (Tartu linna sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja), Katre Mägi (Järva valla sotsiaalosakonna juhataja), Marelle Erlenheim (Saue valla sotsiaalosakonna juhataja), Raimo Saadi (Tallinna Sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja), Kersti Suun-Deket (Rakvere linna sotsiaalosakonna juhataja) ja Mailiis Kaljula (ELVL nõunik, töörühma koordinaator).

Päevakord:

1. Asendushoolduse rahade andmine toetusfondist tulubaasi.
2. Eesti Töötukassa ettepanek ELVLile sõlmida heade kavatsuste kokkulepe.

 

1.Asendushooldusteenuse rahad.

Asendushooldusteenus anti kohaliku omavalitsuse korraldatavaks teenuseks 2018. jaanuarist. Kui KOVile antakse täitmiseks üle teenus, siis tuleb üle anda ka vajalikud rahalised vahendid. Täna eraldatakse riigi poolt asendus- ja järelhooldusteenuste korraldamiseks  kohalikele omavalitsustele raha toetusfondi kaudu. Riigil on plaan anda toetusfondi rahad KOVi tulubaasi. Kohalike omavalitsuste jaoks on keeruline, et asendushooldusteenuse (ka teiste teenuste) hinnad on vabas tõusus, mida KOV ei suuda ega saa mõjutada. Käesoleval ajal, kui raha eraldatakse toetusfondi kaudu, on võimalik välja tuua, kui palju panustab teenuse korraldamisse KOV ja kui palju riik ja võrrelda sellega, kui palju teenus tegelikult maksab. Eraldi tuleks välja tuua see osa, mis on laste panus omavahenditest. Selgitada põhjused, miks osad KOVid on sunnitud oma eelarvest panustama olulisel määral. Kui rahad lähevad tulubaasi n.ö ühte potti, siis enam seda välja tuua ei saa.

Kohalikele omavalitsustele on antud ülesanne, kuid selle täitmiseks eraldatakse raha vaid osaliselt. Kui teenuse üle andmisel 2018. aastal see toetusfondi raha isegi vastas kuludele, siis tänaseks on hinnad tõusnud üle kolme korra ja tõusevad edasi. Kui üldhooldusel tõuseb teenuse hind korrelatsioonis, on mingi loogika, siis asendushooldusel on tõus müstiline, siin ei ole konkurentsi ja miski tegur ei piira. See ongi väga kallis teenus. Tegemist on vaba turuga, kus teenuse osutaja ütleb hinna ja KOVil siin midagi tingida ei ole, sest siis soovitatakse viia laps mujale. Oleme saanud ainult küsida, et miks hind on tõusnud. Tegelikult ikkagi hinna osas ei ole võimalik läbi rääkida, kui ainult, siis lisakulude osas. Oluline on ka see, et 2018.aastast püsinud  240.- lapse isiklikeks kuludeks on täna vähe, sest nad panevad ka söögi siia sisse. Inflatsiooni tingimuses sellest enam ei piisa. Toit ja energia on ju kallinenud. Kas toit on lapse isiklik kulu?

Meil ei ole teenusele ka kvaliteedinõudeid. KOV ei ole tellija vaid on rahatoru. Nad annavad lapsi tagasi, et see on liiga keeruline laps, pange mujale. Aga, kuhu?! Raskeid lapsi ei taha keegi. Puudub koostöö teenuse osutajate, SKA ja KOVide vahel.

Lapsed lähevad raskemaks. Laps on asendushooldusel, aga KOV maksab lisaks puuetega laste päevahoiu teenuse eest, sest on väga raske laps ja veel lisandub 1000.- , mis on asendushoolduse 2000.-3000.- eurole lisaks. Täiendavate teenuste rahastamine tõstab KOVi kulu.

Oluline on see, et puudega või keerulise käitumisega lastele teenuse korraldamine on tunduvalt kallim, aga seda riik ei arvesta rahade eraldamisel.

Oleme kõik nõus, et peres kasvamine on lapsele parim paik, aga tegemist on retoorilise lausega ja seda serveeritakse sageli nagu KOVid ei sooviks millegipärast lapsi peredesse panna. See on vale ja pahatahtlik suhtumine. KOVid on valmis suunama lapsi hooldusperedesse, aga ei ole selliseid peresid, kes võtaksid puudega lapsi või mitut õde-venda või käitumisprobleemidega.

Oleks vaja selgust, kui palju teenusel olevatest lastest on erivajadusega ja millist teenust nad tegelikult vajaksid. SKA kinnitab, et 32 peret on ootel, aga nad valivad, sest osadele lastele lihtsalt ei leita sobivat pere ja tihti ei soovi ka teatud vanusesse jõudnud lapsed ise perre minna, eelistades asenduskodu. Sotsiaalministeerium võiks anda ülevaate, et kuidas on liikunud teenuse hind alates 2018 aastast, kui teenus tuli üle KOVile ja hind anti vabaks. Kuidas on mõjunud see, et hooldusperede kaudu antakse raha rohkem?  Tegelikult on lapsi, kellele peresid ei leiagi. Oleks vaja sissevaadet, kui palju on kuni 7 a. terveid lapsi, kes võiksid minna kohe peredesse. Oleme nõus, et pere on parim koht. Aga lapsed antakse perre kiirustades ja lapsed tulevad perest tagasi.

Oleme seisukohal, et praeguses majanduslikus olukorras kallineb teenuse hind veelgi. Riik püüab rahastuse kaudu suunata poliitilisi eesmärke (lapsed peredesse), aga ei analüüsita, milliseid teenuseid on vaja või kuidas neid teenuseid tagada. Laste heaolu on nii riigi kui ka KOVi ühine mure ja seda ei saa jätta ainult KOVi ülesandeks.

Toetusfondi raha plaanitakse jagada tulumaksu ja tasandusfondi vahel. Kõik KOVid tasandusfondist tuge ei saa. Olukorda ähmastab veel see, et korraga antakse KOVile üle ka matusetoetus. „Lisaks anname üle nii matusetoetuse kui ka asendushoolduse ja ei ole võimalik väita, et mingi miinus tähendab vähem raha just nimelt asendushooldusele" (Rahandusministeeriumi kirjast 21.06.)

SOM võiks vaadata pikemat perspektiivi, täna on 2021.aasta andmed, aga vaatame, kuidas on muutunud numbrid 2022.aastal, kas kõik või kui palju hakkavad KOVid omavahenditest juurde maksma?

Üldpilt, et 55% tulumaksu arvestusse, 45 % tasandusfondi on arusaadav, aga tegelikult ei saa millestki aru. See ei ole ainult sotsiaaltöötajate probleem, et nad ei saa aru. Ka KOVide finantsjuhid ei saa aru. Nii ei ole mõistlik asja ajada. KOV vajab siiski arusaamist, kuidas see muudatus eelarvet mõjutab.

Meile antud info põhjal ei ole võimalik midagi öelda, see on põrsas kotis ostmine. On öeldud, et toetusfondi rahadest arvestatakse 55 % tulumaksu ja 45% tasandusfondi, aga kuidas see  mõjutab konkreetse KOVi tulubaasi, ei ole selge ja isegi mitte aimatav. Ei ole ka veel selge, kui palju tulumaksu % tõstetakse või kas ning kuidas muudetakse tasandusfondi valemit.

Kuidas hakkab arvestus toimuma? Tahaksime ikkagi konkreetseid numbreid ja võrdlus kõrvale, energia, palga jne kulu tõus, kuidas see mõjutab ja kas üle antavad vahendid katavad ära need kulud.

Mis toimub tulevikus, kui näiteks hinnad tõusevad hüppeliselt, siis tulubaasi tõus seda ei kata. Kui tulubaas ei tõuse, siis hinnad ju alla ei tule ja vahe jääb KOVi kanda. Kuidas arvestatakse tõusvate hindadega kaasnevaid mõjusid.

Raha võiks olla kulupõhiselt KOVide vahel jotatud. Praegune olukord on väga ümar ja segane. Ei saa aru, kuidas uus valem hakkab arvestama muutuvat turusituatsiooni ja KOVi tulubaasi muutust. Kas Tallinn, kes on RaM väite kohaselt arvestuse etaloniks, konkureerib ainult poolele eelarvele. Vaja oleks eelarve jaotuse kalkulatsiooni ja selle projektsioon 2020 või 2021 aasta pealt.

Raha vajab täpsust. Tundub, et meile antakse mitte vajaduspõhiselt, vaid raha, mis on riigi eelarves hetkel olemas. Rahastus peaks olema vastavalt vajadusele.

Meile oleks vaja põhjalikumalt infot, antud info pealt ei saa teha otsust.

06.06 Koosolekul ju RaM lubas, et antakse täpsemad andmed ja arvestuse alused. Siis me küsisime, et kuidas ikkagi asi toimuma hakkab ja kuidas see mõjutab igat konkreetset KOVi.

Jääb vägisi mulje, et siin on ilmselt mingi konks, miks ei soovita infot jagada.

Arutamist vajaks, kuidas suhtuda eestkostetava lapse raha, mida praegu maksab SKA, omavalitsusele maksmiseks üle andmisesse. Sellest on küll ka varem juttu olnud, aga see vajaks põhjalikumat arutelu ja loodetavasti täna-homme seda ei tehta.

Kokkuvõttes leiame, et tegemist on varjatud viisil kohustuste rahaline üleandmine. Läbirääkimistel puudub sellisel kujul alus.

Rahandusministeeriumi 21.06. selgituskiri, millest oli koosolekul juttu:

„Nagu me oleme varem rääkinud ja kõikide muude toetuste tulubaasi andmistega varem teinud, ei saadaks me arvutustabeleid laiali kõikidele KOVidele. Igal jaotuspõhimõtte muutmise puhul on võitjad ja kaotajad. Viimastele teeme üleminekuaja leevendusmehhanismi, mis ei ole täna veel lõpuni paigas. Seega lihtsalt numbrite laiali saatmine kõikidele KOVidele tekitab tarbetuid pingeid. Igaüks keskenduks kitsalt ainult oma numbrile ja kujundaks selle alusel seisukoha ja tervikvaade hajub ära.

Lisaks anname üle nii matusetoetuse kui ka asendushoolduse ja ei ole võimalik väita, et mingi miinus tähendab vähem raha just nimelt asendushooldusele.

Varsemalt oleme kõikide toetuste tulubaasi andmisel tabelid üle vaadanud ja läbi arutanud Märt Molliga. Praegu teeme seda Toomasega, kellega täna Andrus seda teemat arutab.

Kui toetusfondi raha antakse üle tulubaasi, siis on see rahanduslik teema ja enam mitte nii palju sotsiaalvaldkonna teema. Rahanduse poole pealt peab olema teadmine kui mitu raha laekub ja sealt edasi on KOVi sisemine asi, kuidas asendushoolduse eelarve kujundatakse. Toetuste andmist tulubaasi arutame läbirääkimiste KOV rahanduse töörühmas 17. august. Võime Mailiisi juurde kutsuda."

Otsus:

• Koosoleku kokkuvõte saata nii SOMile kui ka ELVLi rahanduse töörühmale;
• Rahandusministeeriumil tuua välja arvestuse alused valemina KOVide põhisena;
• Põhimõte, kus KOVide autonoomia suurendamiseks antakse toetusfondi rahad tulubaasi, on õige, aga praeguses inflatsiooni tingimustes ja tänaseks KOVile jagatud info põhjal, ei ole võimalik ettepanekuga nõustuda;
• Rahade tulubaasi üleandmisel võtta täiendavalt arvesse ka neid lapsi, kellele KOV võib SHS § 45⁵ lg 3 punktide 2 ja 3 alusel soovituslikult teenust osutada, aga kelle eest hetkel riigi poolt raha ei eraldata.
• Sotsiaalministeeriumil anda ülevaade laste (sh eraldi erivajadustega laste) teenusel viibimise kohta ja teenuste hindade kohta vabariigis tervikuna.

 

2. Töötukassa ja ELVL heatahte kokkuleppe projekt (lisatud protokollile).

Töötukassa on andnud omavalitsustele teada, et nad sõlmivad ELVLiga heatahte kokkuleppe, kus sätestatakse ka teatud kohustused omavalitsustele. Seda saab ikka iga KOV ise otsustada. See ei ole mingi tuumateadus, et KOV ei saaks seda ise teha.

Otsus: kindlasti ei ole õiguspärane TK poolt esitatud kokkuleppe sõlmimine, millega võetakse KOVile kohustusi. Selliste kokkulepete sõlmimine peaks jääma ikka iga KOVi enda otsustada.

 

Mailiis Kaljula

Protokolli koostaja

Protokoll (.pdf)