ASENDUSHOOLDUSE ARUTELU

28.05.2021

 

1. Asendushoolduse tegevused 2021-2022 ja rahastamine. Helen Jõks, Sotsiaalministeerium (ettekanne slaididel)

 

• Perepõhise hoolduse osakaal on põhimõtteliselt kasvanud, hooldusperedes kasvavate laste arv suureneb igal aastal. On suur edu, et trend on tõusule pööranud.
• ESF toel viib partner SOS Lasteküla ellu kriisihooldusperede projekti. Projektis osaleb hetkel 3 kriisihoolduspere (lisaks üks hindamisel). Järgmisel aastal soovime mahtu kasvatada. Projektiga on liitunud 11 KOVi, teenust on saanud 7 last. Mõju lastele on väga oluline. KOVidel on võimalus kutsuda peresid liituma.
• Läbi viidud analüüs (vt tulemusi slaididelt) on sisendiks asendushoolduse põhjalikumale analüüsile (hetkel hange avatud) ning otsusteks asendushoolduse rahastamise tulubaasi liikumise osas.
• Analüüs vaatas eraldi jääkide tekkimise problemaatikat. Intervjuudes toodi välja, et varasemalt oli ebaselgus vahendite kasutamises, kuid praegused juhised on rohkem toeks olnud. Laste liikumine aasta keskel ja ka pikem viibimine turvakodu teenusel võib tekitada jäägi. Jääk on vähenemas, praktikad on paranemas, aga üksikute päringute pinnalt võib järeldada, et jääki kasutati aasta lõpus ka mitte sihipäraselt selleks, et jäägi tekkimist vältida.
• SKA on märganud, et tihi käsitletakse seaduses sätestatud miinimumi normina ning puudus paindlikkus, samuti ei liigu info kõige paremini. Vajaduse analüüsimine, kohtade planeerimine ja koostöö on samuti ebaühtlane. Samuti ootavad KOVid mõnikord initsiatiivi SKA-lt.
• Väiksemates KOVides võib tänane rahastamise loogika viivitada lapse perest eraldamist, sest oodatakse rahastust. Intervjuude käigus tehti ettepanek laiendada rahaliste vahendite kasutamise võimalusi. KOVidele on probleem jääkide ümberjagamise võimaluste puudumine aasta lõpus.
• Tulubaasi viimise ettepaneku võtsid KOVid vastu pigem ettevaatlikult ning nägid ohtu, et sihtrühma huvid võivad jääda tahaplaanile. Samuti tegid KOVid ettepaneku kehtestada teenuse hinna maksimum.
• Laste kaasamise rolli ei tohi alahinnata. Kui lapsed on oma rahadest teadlikud, õpivad nad  eelarvega heaperemehelikult ümber käima. Nendes KOVides, kus lapsed oli varakult oma rahast teadlikud, ei olnud probleemi, et lapsed täisealisena ei oskaks raha kasutada.
• Tänane eelarve on vähenenud, ühekordseid vahendeid eelarves ei ole. Eelmise aasta jääk oli kokku 20,9 milj eurot. Tõenäoliselt 2021. aasta tegelik rahastus on väiksem kui 2020. aastal. SoM on taotlenud lisavahendeid ESF väljumiseks ja töötasude tõstmiseks. Rahastamist tuleb vaadata tervikuna.
• 2022. aastal tuleb Sotsiaalministeeriumil esitada Vabariigi Valitsusele seadusemuudatuste väljatöötamiskavatsus (VTK). Selles sõnastatakse ülesanded: hooldusperede värbamise ootused ja osapoolte rollid, hooldusperede tugisüsteemi reguleerimine, ühe perevanemaga teenus, toetusfondi kasutamise laiendamise või tulubaasi viimise osas, asutuspõhise teenuse kvaliteedi parandamine.
• Enne VTKd teeb Sotsiaalministeerium ideekorje kohalike omavalitsuste hulgas.

 

Arutelu:

1. Milliseid regulatiivseid muudatusi peavad kohalikud omavalitsused vajalikuks asendushoolduse kvaliteedi ja perepõhise asendushoolduse tõstmiseks?

KOVide tagasiside:

• Asendushoolduse teenusega koos võiks olla rohkem tugipersonali (nt psühholoog), kes saaks abivajaduse kiiresti rahuldada.
• Vaja on arendada ka peretoe teenust.
• Probleem on, et lapsi ei kirjutata hoolduspere juurde sisse, mistõttu ja lapsed jäävad ilma KOV soodustustest ning halvendab ka perekonda kuulumist.
• Vajadus on kriisihoolduspere ja kutselise hoolduspere teenuste järele. Teenusele võiksid olla kehtestatud piirhinnad. Teenuseid on hetkel raske planeerida, sest iga teenuseosutaja määrab oma hinna.
• Tuleks takistada (nt rahalise koefitsiendi rakendamisega) laste valimise võimalust.
• Koolitused peaksid olema kättesaadavad ja põhjalikumad.
• Probleeme tekitab säte, mis kohustab säilitada lapse sideme oma päritoluperekonnaga, mistõttu sätet on vaja täpsustada.

 

Regulatsioonid ei ole takistuseks, pigem on küsimus selles, kas KOVidel on jaksu teenust arendada. Eelarvestamine ja tegelik elu ei lähe kokku. Piirmäärad on petlikud, sest asenduskodusse jõuavad kõige raskemad lapsed, kuid nende kulud on kõrgemad, mis võib tähendada, et laps ei saa sellist abi nagu ta oma erivajadusest tulenevalt vajab. Praegune piirmäär on alla tegelikke kulusid.

• Pakkuda tuleb head teenust, sest kui seda ei paku, siis laps ei saa korralikku abi ja kulud suurenevad veelgi.

 

Perest eraldamise praktika ei ole selgelt rakendatav. Valveaja nõuded ei ole kooskõlas töö- ja puhkeaja seadusega. Küsitav on, kas valveaeg on mõistlik kui mõnikord ei eraldata aasta jooksul perest ühtki last. Kui ikkagi peetakse vajalikuks valveaega reguleerida, siis tuleb see viia kooskõlla töö- ja puhkeaja seadusega ja leida võimalused tasustamiseks.

• Plaanis on viia läbi analüüs, kuidas teenust edaspidi korraldada.

 

Akuutne on küsimus, kuhu perest eraldatud lapsed panna, sest turvakoduteenuse osutajaid ei ole piisavalt, ka mitte teiste omavalitsustega koostöös., Arvestades, et teenust kasutab vähe lapsi, on turvakodude nõuded liiga keerulised. Nõuded on aegunud ja oleks vaja üle vaadata.

• Turvakodu tagamine on KOV ülesanne. Lahendus on KOV koostöö ja arendatav kriisihooldus. Sellest on abi nii kulude kokkuhoiu kui laste heaolu vaates.

• Uuest rahvatervise seadusest tulenevalt vaadatakse teenuse nõuded üle.

 

Eelarvet peaks saama paindlikumalt kasutada. Enim probleeme tekib vanema nõusolekul asendushooldusteenuse osutamisega. Seaduses ettenähtud eristused, et vanema nõusolekul teenusel olevad lapsed peavad olema teistest eraldi, on liigselt kulukas, sest selliseid juhtumeid esineb pigem harva. Regulatsiooniga on loodud olukord, kus laps peaks olema eraldatud kohtu kaudu. Samas asendushooldus vanema nõusolekul on hea praktika.

• Vahendeid võib kasutada, aga riik ei anna selleks eraldi vahendeid.

 

Peretöötajast on suur abi ennetustegevustel ja raskete aegade üleelamisel.

• Kindlasti arendame peretöötaja teenust edasi.
• Vaja on veel koguda häid praktikaid, mida Eestis kasutada. Ka KOVid on oodatud oma lahendusi pakkuma ja paindlikud olema.

 

Kõik KOVid seisavad probleemi ees, et sõltumata asendushoolduse vormist on keerulistele lastele keeruline leida koole, tugipersonali jne. Kui kõige raskemad lapsed (teismelised) paigutatakse lapsed kodu lähedal perekodusse, toob see kaasa näiteks ära jooksmise jms. KOVid ei ole alati valmis toetama raskete lastega peresid. Kui suund on perekeskse teenuse suunas, siis peaksid toetusmehhanismid olema üle vaadatud, sh on vaja suurendada toetusi nendele peredele, kus kasvavad rasked lapsed. Küsimus on, kuidas toetada paremini eestkosteperesid.

• Tegemist on laia teemaga, mida peame edaspidi arutama.
• Keerulisi lapsi ei peaks eestkostele suunama kui hoolduspere on olemas.

• Muu tugi ja abi kogukonnas peab olema tagatud.

 

2. Milliseid riskide maandamise võimalusi näevad kohalikud omavalitsused, et tagada rahaliste vahendite tulubaasi andmisel haavatava sihtgrupi huvide kaitse ning vahendite jõudmine?

KOV tagasiside

• ei ole põhjust karta, et haavatavad sihtgrupid jääksid abita või raha kasutatakse mittesihtpäraselt. Lähtutakse lapse abivajadusest.
• Kui toetus lisatakse tulubaasi, siis kasvab sotsiaalvaldkonna töötajate vastutus eelarve saamisel. Abiks oleks, kui tulubaasi eralduse seletuskirjas oleks raha eraldamise valem, sest sellele oleks lihtsam tugineda.

 

2. Kohalike omavalitsuste roll asendushoolduse korraldamisel ning osapoolte koostöö hooldusperede leidmisel - Kaja Rattas ja Nadežda Leosk, Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna asendushoolduse talitus (ettekanne slaididel)

Videoklipp: https://www.youtube.com/watch?v=0RB6DkDZtt4

Infomaterjalid: www.hoolduspere.ee

 

Arutelu:

1. Milline on KOVide valmisolek tagada (sh luua) oma perekonnast eraldatud lapsele asendushooldusteenus kui piirkonnas lapsele sobivat peret või kohta ei leia?

• Kui sobivat kohta ei leita, siis tehakse koostööd teiste piirkondadega (nt ajutine elamine turvakodus). KOVid on valmis teenust sisse ostma, kui vajadus teenuse järele on väike. Samas on ka kohtasid puudu. Enamus KOVe tunnistas, et neil puudub valmisolek luua teenus kohapeal. Narvas on samas hea näitena turvakoduteenuse laiendamine arengukavas kirjas.
• Koostöö peaks olema kas maakonniti või piirkonniti.
• Vajalik on ESF ja riigi tugi, sest omavahendeid ei ole piisavalt.

 

2. Millised on KOV-de kogemused hooldusperede leidmisel?

• Hooldusperede leidmine on keeruline, mõnikord ei leita mitmete aastate jooksul. Mõnikord pered ka loobuvad.
• Kogukonna informeerimine on oluline. Hea, et on alustatud nähtavamat kampaaniat.

 

3. Kuidas näevad KOV-d oma rolli hooldusperede leidmisel ning millised on seejuures vajadused, ootused ja võimalikud riskid?

• Keskmine KOV on liiga väike, et ise toetavat süsteemi, koolitusi, hindamist üles ehitada ja pidada.

 

KLAT teenusel on 40% asendushooldusteenusel olevatest lastest. Surve lapsi KLATi saata on teenuseosutajate poolt suur, sest keeruline on raske lapsega toime tulla. KOV on sageli nõutu, sest mõistab, et KLAT peaks olema siiski viimane abinõu. Milline on SKA seisukoht?

• Seisukoht kindlasti on ühene - KLAT on viimane meede ning enne seda kindlasti tuleb väljaspool seda aru saada, mis last vaevab ja kuidas teda paremini toetada. Kindlasti saab ka KOV siis ise toeks olla, et mõnikord ka tuvastada need kohad, kus asutus ise saab üht või teist paremini või teisiti teha. Kuigi meil on päriselt väga keerulisi lapsi süsteemis, kelle puhul enam muud võimalust kui KLAT ei ole, siis eelkõige soovitan tõesti päriselt lastega suhelda ja neid kuulata. Kuigi tugiteenused nii lastele kui ka asutustele on väga olulised, siis eelkõige saab last ravida selle nö suhte kaudu, mis tal asendushooldusel on. Kui see suhe on halb, siis on asutuse kohustus, selle suhtega tööd teha. Sel juhul ei aita, kui kuhjata laps üle erinevate teenustega. Teine asi, millega asutustel tuleb arvestada on see, et KLAT on ajutine ja tööd tuleb teha, et võimaldada lapsele tagasi tulekut. Laps peab tundma, et ta on oodatud. Kui ta seda ei tunne, siis pole loota ka asjade paranemist.

 

Kas on ülevaade, millised asenduskodud kasutavad mentorlusteenust?

• Avalikku ülevaadet ei ole. Mentorlusteenust kasutavad .... Mentorluses osalemine ei tähenda, et seal on suuremad probleemid kui mujal, vaid et asutus soovib oma kvaliteeti tõsta. Õigem otsida ühiselt lahendusi ja kasutada kõiki võimalusi, eriti probleemsete juhtumite puhul.  21. juunil toimub infopäev „Laps asendushooldusel."

 

Kas on võimalik teha ootustele vastavate ressursside analüüs? Nõuded näitavad ideaalpilti, aga reaalsuses ei pruugi nt ootustele vastata (nt psühholoogid puuduvad). Maksumusmudelid oleksid abiks.

• On ka positiivseid praktikaid nii hooldusperede kui asutuste osas.
• Koostööd ELVL ja KOVidega vajab ministeerium siis, kui koostame erinevaid mudeleid (nt kompetentsimudel). Sisuootuses soovime kirjeldada, miks on teemad olulised ja soovime teha juhendmaterjale. Teenus peab pakkuma rohkem kui perekond, mis last väärkohtles. Positiivne vanemlus peaks igal juhul olema keskmes ja see ei tohiks olla liigne ootus. Lähtepunkt tuleks ühtlustada. Kompetentsimudel peab tuginema ühtsetele väärtustele.
• Ettevalmistust, koolitust ja hindamist ei ole plaanis kohalikesse omavalitsustesse tagasi viia. Kohalike omavalitsustega koostöö on vajalik hooldusperede leidmisel ja värbamisel.

 

Võtmeküsimus on kuidas korraldada sotsiaalmeediat nii, et info jõuaks kogukonda.

Kampaaniaid, mida erinevad riigiasutused KOVidega koos tahavad teha, ent ka muid tegevusi, võiks tervikuna planeerida ette, et omavalitsused teaksid paremini arvestada.

Käimasoleva kampaania levitamiseks on KOVid kasutanud näiteks ajalehti, raadiosaateid, kavas on kohtumisi omavalitsuse elanikega.

 

3. Asendushoolduselt elluastuvatele noortele tugiisikuteenuse osutamine alates 2022. aastast peale Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse lõppemist. Maarja Kuldjärv Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna asendushoolduse talitus

(ettekanne slaididel)

Aruteluküsimused:

1. Milliseid riske ja nende maandamise võimalusi näevad KOV-d tugiisikuteenuse ESF-st rahastamise lõpetamisel?

KOV tagasiside:

• Kui SKA kaudu rahastamine lõppeb, siis on oht, et teenuse maht väheneb, sest KOVil puudub rahaline võimekus teenust osutada. ESF on olnud suurepärane tugi teenuse arendamisel.
• Tugiisiku teenus on ennetav ja seetõttu võib suureneda koormus lastekaitsetööle.
• Vaja on teha selgitustööd, miks teenus on vajalik – nii on ka lihtsam saada rahastus teenuse osutamiseks.

2. Millist tuge vajavad kohalikud omavalitsused asendushooldust elluastuvate noorte paremaks toetamiseks, sh tugiisikuteenuse osutamiseks?

KOV tagasiside:

• Suurim probleem on teenuseosutajate puudumine.
• Tugiisikud võiksid olla leitavad STARist.
• Kõige rohkem on probleeme asendushoolduselt lahkuvatele noortele asenduspindade leidmisel.

Hooldus- ja eestkosteperede puhul peaks samamoodi tugiisiku vajadust kaaluma. Hetkel on võimalust kasutanud 50 KOVi. Teenusel olnud 129 noort, teenuse pikkus kõige rohkem 90 tundi. Teenus lõppeb 2021. aasta lõpuga. KOV roll on siiani olnud oluline, nt on KOV leidnud sageli ka tugiisiku, sest tunneb kõige paremini noore suhtlusvõrgustikku. Tugiisiku koolitusi saab korraldada vajadusel ka vene keeles. Alates 2022. aastast peaksid KOV teenust ise pakkuma. Kui noor on järelhooldusteenusel, siis saab kasutada toetusfondi vahendeid. ELVL jaoks oluline, et teenust rahastataks ka järgmisel SF perioodil.

9. juunil kell 14.00 – 16.30 toimub veebipõhine infotund noorte toetamise ja tugiisikuteenuse kohta. Kutse on saadetud lastekaitsetöötajatele ja lastekaitse ning sotsiaalvaldkonna juhtidele.

 

Protokoll failina (.pdf)