PSÜHHOSOTSIAALNE KRIISIABI

Kohtumine kohalike omavalitsustega

29.03.2021

 

Sissejuhatus

Tegemist on esimese laiendatud kohtumisega KOVidega psühhosotsiaalse kriisiabi teemal. Psühhosotsiaalse kriisiabi arendamine on ka Sotsiaalministeeriumi ettepanek riigieelarve läbirääkimiste raames. KOV seda ettepanekut vastu ei võtnud. Leiti, et psühhosotsiaalse kriisiabi arendamine toob kaasa kulusid ja koormust, millega ei ole arvestatud. Lepiti kokku, et teema vajab arutamist ning lisati koostöökohtumiste 2021. aasta tööplaani.

Airi Mitendorf (ettekanne slaididel)

Ettepanek

Lisada psühhosotsiaalne kriisiabi vältimatu sotsiaalabi hulka (SHS §8)

Eesmärk on ennetada raskemaid tagajärgi, mida hiljem peab KOV lahendama hakkama.

Arutelu

Küsimused KOVidele:

1. Kuidas koostöös teha nii, et inimesed saaksid traumasündmuse järgselt neile vajalikku abi?
2. Kuidas teha nii, et abiandjad teaksid mida kriisisündmustel teha ja kuidas abi pakkuda?
3. Kuidas teha nii, et erinevate abistajate vahel info liiguks ja nad teeksid rohkem koostööd?

Kas kriisiabi organisatsioonid on ettevalmistustesse kaasatud? Eestis on pikaajalise kogemuse ja väga hea ettevalmistusega kriisiabi professionaale.

• Kriisispetsialistid on ettevalmistustesse kaasatud, samuti on nad kaasatud vaimse tervise strateegia ja vaimse tervise rohelise raamatu kaudu. Kaasatud on olnud VATEK, kuhu kuulub üle 30 organisatsiooni, kes muuhulgas kriisidega tegelevad. VATEK liikmed on ekspertidena kaasatud ka ohvriabi praktika väljatöötamisse.

Eestis on vähemalt üks ametkond, kes kriisijuhtimisega tegeleb. Kas nendelt on uuritud, kuidas nemad on saavutanud koostöö KOVidega? Kas Päästeametiga on konsulteeritud, kuidas kriise struktuurselt lahendada?

• Sotsiaalministeeriumi juurde moodustatud juhtrühma kuuluvad erinevate asutuste esindajad, et tugevdada horisontaalset koostööd. Kriisiplaanides on vaja kindlaid kokkuleppeid, sh keda kaasata, kes vastutab jne. Praegu kriisiplaanid pigem puuduvad, kirjeldavad liiga tehnilist lahendust või planeeritud abi on lühiajaline (kuni 4 kuud). Järelabi peab olema tagatud vähemalt 1,5 aastat, sest sellesse aega jäävad erinevad tähtpäevad jm, mis toovad kriisi mõjusid esile. Pinged kuhjuvad aja jooksul.

Rohkem selgitamist vajab innotiimi eesmärk ja tegevused.

• Innotiim otsib lahendusi probleemile, et inimestele ei ole abi kättesaadav. Innotiimi töö tulemusena soovime töötada välja kriisiplaani ja materjalid, et paremini olla toeks traumast väljumisel. Oluline on, et oleks olemas tegutsemise mudel, kui kriis juhtub. Samuti leitakse sobivad hindamisinstrumendid.

Kas KOV töötajad on valmis abi osutamiseks või on neile vaja pakkuda veel koolitust? Kes on siiani koolitusel osalenud?

• KOV sotsiaaltöötajad on valmis inimestele tuge pakkuma, aga sageli nad jäävad oma töös üksi ja neil puudub hea partneri või mentori tugi. Vaja on, et sotsiaaltöötajal oleks mentor ja toetav kriisimeeskond, kes aitaks kriisiplaane läbi mõelda ja plaanidega töötada. Oleks hea, kui KOV meeskonnas tekiks koostöö perearstiga, psühholoogiga, politseiga jne. Sageli jääb ka kommunikatsioon sotsiaaltöötaja õlgadele (nt peab andma intervjuusid meediale jt), aga vaja oleks koostööd kommunikatsioonispetsialistiga.
• Sotsiaaltöötajad saavad esmast ettevalmistust baasõppes, aga puudub kogemus ja praktika. SKA on korraldanud koolitusi psühholoogilise esmaabi mudeli teemal. Koolitustel on osalenud sotsiaaltöötajad, õpetajad, hoolekandeasutuste töötajad jt.

Kas Covid-19 küsimused on samuti psühhosotsiaalse kriisiabi teema?

• Psühhosotsiaalne kriisiabi sai sisukama tähenduse koroonakriisis. Oleme saanud selgitada, milline peaks olema abi inimestele kriisiolukordades. See töö, mida KOVides inimeste toetamisel tehakse on erinev. Näiteks põlengutes koostöö väga hea, liiklusõnnetuste puhul on kogemus väiksem.  Sageli kõigil ei ole teadmist ja väljaõpet trauma teemast, mistõttu seda suunda me arendame, et spetsialistid mõistaksid, millal nende endi kompetents lõppeb. Meil on kohti, kus spetsialiste ei ole piisavalt. Üle Eesti on psühholooge, kes saavad trauma teemades koolitust.

Kuidas pakkuda järelabi, kui Eesti üleselt on puudu kriisitöökogemusega psühholoogidest ja nõustajatest? Järelabi pakkumise KOV vastutusena peaks veel väga hoolega läbi mõtlema.  Kes on abiks kriisi puhul, kui sotsiaaltöötajad ise on kogukonnaliikmed. Kas kusagil on kirjas nõuded piirkondliku kriisiabi spetsialistile? Sotsiaaltöötajad ja lastekaitsetöötjad on õppinud ja tõenäosus, et nad kahju teevad, on imeväike.

• Psühhosotsiaalne kriisiabi ongi erinevate tasandite abi ning abi pakkuvate asutuste töötajate tugi. Tugi spetsialistidele mentorite ja kovisiooni näol on ääretult oluline. Kriisiplaan tähendabki tuge spetsialistidele. Oluline on ära tunda hetk, mil abi tuleb pakkuda.
• Spetsialistide kvalifikatsiooninõuded avatakse ohvriabi seaduses. Esmatasand ei tähenda psühhiaatri või kliinilise psühholoogi väljaõpet.
• Kui sotsiaaltöötaja ise on kogukonna liige – ühest lahendust olukorrale, kus sotsiaaltöötaja ise on kogukonna liige, ei olegi. Hea lahendus oleks, kui abi pakuks sellisel juhul kolleeg või partner väljastpoolt omavalitsust. Ka ohvriabi püüab sellistes olukordades appi tulla.
• Kui räägime, kus lõpeb ohvriabi roll ja algab KOV roll, siis iga kriisisündmus on erinev, mistõttu abisüsteem ei tohi olla jäik. Küll aga peab olema kokkulepe, kuidas üldjuhul tekkinud olukorras tuge pakutakse. Paindlikkus on äärmiselt oluline ja struktuur tuleb kokku leppida.
• KOVide praktika näitab, et kui KOV kogeb traumaatilist sündmust, siis kogemuse tulemusena jõutakse kriisiplaanini ja koostööni.
• Samaaegselt on vaja tõsta ka elanikkonna teadlikkust kriisi ja trauma mõjudest.

Kriisiplaanide kõrval on oluline ka KOV elanikkonna vaimse tervise alaste universaalsete ennetuskavade olemasolu (nt koolitulistamiste, tulekahjude, jms probleemide osas tulenevalt riskianalüüsist ja KOV iseloomulikust profiilist). Võimalusel peaks probleeme, mis võivad viia kriisideni, ennetama. Sh võiks ideaalis KOV tasandil teha riskihindamist, et tuvastada võimalikud kriitilised kohad, millele peaks tähelepanu pöörama, sealt edasi mõtlema, kuidas neid saaks ennetada ning seejärel - mida teha, kui midagi juhtub ehk selle põhjal peaks valmima kriisiplaan.

Kas Sotsiaalkindlustusametil ja ministeeriumil on plaan selles asjas edasi liikuda selliselt, et jõutakse üleriigilise tulemuseni?

• Ohvriabi on kättesaadav kõigis Eesti maakondades. Ohvriabi reageerib siis, kui kui Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet kaasavad. Vaja on kokkuleppeid tugevdada, et koostöö paremini toimiks. Suveks jõuab ohvriabi selleni, et pakutakse abi peredele, kus alaealised on lähedalt näinud suitsiidi (pereliige, lähedane). Vajadus suitsiididele reageerida on märgatav, pered vajavad tuge ja ohvriabil on selline kompetentsus olemas. Väljakutse on professionaalsuse hoidmine olukorras, kus sündmusi ei ole.
• Ohvriabi jaoks on kriitiline koht tööaeg. Esmane abivajadus tuleb tagada kohe. Vajadus on 24h valmidusega ja 1-2 tunniga kohal olla. Sellist tuge suudetakse pakkuda alaealiste suitsiidide korral, aga ohvriabi püüab laiendada neid valdkondi, kus jõuaks kiiresti reageerida.

Kui spetsiifilist koolitust või haridust abi osutamiseks vaja läheb, ehk kas sotsiaaltöötajate pädevuse tõstmiseks ikka koolitustest piisab või vajab see põhjalikumat täiendõpet? Kui vaja põhjalikumat õpet, siis kas väiksemate KOVide puhul on mõistlik spetsialiste välja koolitada, või ehk kaaluda eriarstiabile sarnanevalt SKA tasandil professionaalse abi meeskonna tekitamist? Väikese KOV sotsiaaltöötaja roll oleks siis pigem oskus abivajadus ära tunda, et SKA ekspertide abile suunata.

• Psühhosotsiaalne esmaabi tähendab tegevusi inimeste heaolu normaliseerimiseks. -vaja on tagada turvatunne, anda infot, tagada baasvajadused, anda juhised esmase abi saamiseks. KOV sotsiaaltöötaja saab teha juhtumikorraldust, korraldada toetusrühmasid, koondada spetsialiste. Sotsiaaltöötajad on oma töös professionaalsed.
• Ettepanekut väiksemates KOVides abi teisiti korraldada või KOV suurusest lähtuvalt erinevaid nõudeid kehtestada, ei ole planeeritud.  KOV ülesanded kehtivad ühtviisi kõikidele KOVidele. Pigem on vaja rohkem koostööd ja üksteist aidata. KOV meetmeid (nt nõustamine, juhtumikorraldus jne) ei ole ohvriabi töötajatel praegu kehtivate õigusaktide kohaselt õigust korraldada.
• Psühholoogilise võimekuse ootus on KOVidele seatud ka turvakodu eesmärgi juures. Ootus kompetentsile tuleb sisse ka turvakoduteenuse nõuete kirjeldamisest.
• SKA valmistab ette e-koolitust.

Kas vastavad spetsialistid võiksid olla maakondlikes omavalitsusliitudes?

• Veel ei ole läbi räägitud ja otsustatud, millistel tasanditel spetsialistid võiksid paikneda. Abi pakkumisel tuleb kaasata spetsialiste erinevatest piirkondadest ja KOVidest. Maakondlike liitude kaasamine selleks ei pruugi olla parim lahendus, sest igas maakonnas ei ole maakondlikke KOV liite. Samas ei välista võimalust, et KOVid võiksid ülesande maakondlikele liitudele delegeerida, kui seda vajalikuks peavad. Mõned KOVid on lahendanud teema läbi laste ja perede keskuste. Toimivate lahenduste saamise võtmeküsimus on pakkuda spetsialistidele piisavat töökoormust (nt KOV koostöös).

Kahjuks pole Viljandimaal võimalik psühholoogilist abi saada muud moodi kui läbi psühhiaatri vastuvõtu. Isegi tasulist teenust ei ole. Ohvriabi ei jõua kogu abivajadust katta. Kokkuvõtvalt, ei ole teenuseid professionaalse nõustamise pakkumiseks.

Koostöö partnerite vahel toimib loomulikult, kuid KOV kriisikomisjoni ülesandeks Hädaolukorraseaduse järgi on kohalikud teed ning vabalt ei soovita täiendavaid ülesandeid kriisireguleerimise plaani sisse viia.

• Koostöö partnerite vahel toimib, aga õiguslik raamistik annaks sellele rohkem selgust. Õigusakt ei anna jäika raamistikku, vaid pigem on vaja seaduse tasandil mõisted kokku leppida.

Ootused kohalikele omavalitsustele:

• Soovime, et tekiksid üleriigiliselt koostöös ohvriabi ja KOVidega – psühholoogilise, emotsionaalse, sotsiaalse toe pakkumine.
• KOV kriisiplaanides oleksid kajastatud ka psühhosotsiaalse kriisiabi tegevused.
• KOVid mõtleksid kriisimeeskondade peale – kui sündmus juhtub, siis kes esimestena inimestele appi saavad minna.
• KOVides tekiks pikem vaade kriisidele.
• KOVides ja koolides töötaks psühhosotsiaalse kriisiabi ettevalmistusega töötaja.

Edasised tegevused

• 2021 – ohvriabi seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu 2021. Partneritele esitatakse seaduseelnõu tekst kommenteerimiseks selle aasta esimeses pooles. Lisaks koostatakse mõjuanalüüs.
• 2022 – töötatakse välja kriisijuhtimise mudel ja seda toetavad materjalid.
• KOVidel palume läbi mõelda, mis ettepanekutest on võimalik ellu viia ja mida kindlasti teha ei ole võimalik. Kui kohtumiselt jäi mõtteid ja tagasisidet, mida osalejad soovivad jagada, siis tagasiside võib saata Airile (airi.mitendorf@sm.ee).
• Samuti ootame tagasisidet innotiimi ettepanekutele kriisijuhtimise mudelile ja tööriistadele. Saadame need KOVidele arvamuse avaldamiseks kui nende ettevalmistus on selleks sobivas seisus.
• Kohtume uuesti, kui ministeerium on jõudnud oma tegevustes kaugemale ja valmis neid tutvustama.

 

Protokoll failina  (.pdf)