Uudised ja teated

« Tagasi

Kohustuslik siseaudit võiks vähendada kohaliku tasandi korruptsiooniriske

Foto: Pexels
PRESSITEADE
Justiitsministeerium

Justiitsministeerium arutas täna koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning kohalike omavalitsustega võimalusi, kuidas muuta valitsemine kohalikul tasandil läbipaistvamaks ning vähendada seeläbi korruptsiooniriske. Nii kohtumine kui sellele eelnev uuring on sisendiks uuele korruptsioonivastasele strateegiale. 

Ühe olulise päevakorrapunktina oli laual siseauditi roll kohalikes omavalitsustes, mille olulisusele juhtisid tähelepanu omavalitsuste volikogude ja valitsuste liikmed ise, kes võtsid osa justiitsministeeriumi maikuus läbiviidud vastavasisulisest uuringust. Uuringule vastas rohkem kui 360 kohaliku tasandi võimuesindajat.

Ministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Söödi sõnul uuriti arvamusi korruptsiooniennetuse ja siseauditi vajalikkuse kohta, et saada mõtteid uude valitsuse tegevuskavasse, mille eesmärgiks on suurendada kogu avaliku sektori läbipaistvust. „Täna on siseaudit kohustuslik näiteks ministeeriumides, avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes ja krediidiasutustes aga omavalitsustes vabatahtlik," selgitas Sööt. „Samas on professionaalne siseaudit abiks paremate juhtimisotsuste tegemiseks ning kus vaja, ka pettuste tuvastamiseks," lisas ta.

„Enamus meile vastanutest - 88% - peab perioodilist siseauditeerimist omavalitsustes oluliseks, samas 35% väidab, et nende omavalitsuses pole viimase paari aasta jooksul seda läbi viidud. 76% vastanutest leiab, et see kohustus võiks olla kirjutatud seadusesse ja see on meie jaoks kindlasti mõtte koht, mida koos rahandusministeeriumiga arutame," lisas Sööt tulemusi tutvustades. 

Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei sõnas, et  paremaks saab muuta ka revisjonikomisjonide tööd. „Revisjonikomisjonide kvaliteet sõltub täna paljuski omavalitsusest, aga sageli on neil vähe hoobasid omavalitsuste tegevuse kontrollimiseks," ütles Trei. „Seega võiks ühe mõttena kaaluda siseauditi tellimise õiguse andmist ka revisjonikomisjonile, aga kindlasti on meil liidu poolt uue tegevuskava tarbeks mõtteid veelgi."

Lisaks toodi uuringu vastustes välja lai ringi teisi teemasid, millele tuleks tegevuskavas tähelepanu juhtida. „Ennekõike soovitakse keskenduda ennetusele ning teadlikkuse tõstmisele, mis on olnud ka senine riiklik poliitika," selgitas Sööt. Muuhulgas leidsid vastanud, et vähem võiks olla dokumentide salastamist ning rohkem tähelepanu peaks saama omavalitsuse äriühingute tegevusega seonduv.

Korruptsioonivastase strateegia tegevused on aidanud tõsta inimeste, aga eelkõige avaliku sektori töötajate korruptsiooniteadlikkust, riigihangete ausamat korraldust läbi e-riigihangete, professionaalsemat korruptsioonikuritegude uurimist. Kui 2012. aastal oli Eesti rahvusvahelises korruptsiooni tajumise indeksi tabelis 32. kohal (64 punkti), siis 2020. aastaks on Eesti jõudnud tabeli 18. kohale (74 punktiga). Esimese korruptsioonivastase strateegia kiitis valitsus heaks 2004. aastal. Hetkel kehtiv strateegia lõppeb 2020. aastal.