« Tagasi

Eesti Linnade ja Valdade Liidu 43. nädala kokkuvõte

 

Head kolleegid!

Oktoobrikuu eelviimane nädal on jõudmas lõpule ja aeg kokkuvõteteks.

Liidu asedirektor Jan Trei (kes on ühtlasi hindamiskomisjoni liige) ja mitmed meie kolleegid osalesid esmaspäeval TalTechi korraldatud targa linna inspiratsiooni webinaril, kus muuhulgas tõid oma näiteid targast linnast ka Viin ja Jelgava. Targa linna tippkeskusel on 15 miljonit, et teostada 10 parimat projekti, mis pakuvad lahendusi mobiilsuse, energeetika, ehituse, transpordi või avalike teenuste paremaks muutmisel. Tippkeskus otsib teaduspõhiseid ideid, et nende abil muuta tulevikulinnad uute ja nutikate tehnoloogiate abil inimsõbralikumaks, säästlikumaks ning mõnusamaks kõige laiemas mõttes. Konkurss on avatud ja ideid ootab Targa linna tippkeskus 6.novembriks. Rohkem informatsiooni SIIN

Osalesin koos asedirektor Jan Trei, finantsnõunik Toomas Johansoni ja sotsiaalnõunik Mailiis Kaljulaga Rahandusministeeriumis omavalitsustele ülesannete detsentraliseerimise viiendal koosolekul. Poliitikauuringute keskus Praxis esitles koosolekul vahearuannet. Vahearuanne analüüsis perearstiteenuse üleandmise võimalikkust kohalikule omavalitsusele ning erivajadustega inimeste abivajaduste hindamise suuremas mahus üleandmist kohalikele omavalitsustele.

Nädala esimesel päeval osales haridusnõunik Hille Ilves ka õpetaja kutsekomisjoni veebikoosolekul.

Teisipäeval võttis asedirektor Toivo Riimaa osa Euroopa Mereliste Äärealade Ühenduse (CPMR) Saartekomisjoni (IC) plenaaristungist, mille kohta saab rohkem lugeda SIIT. (.pdf) 

Liidu haridus- ja noorsootöövaldkonna nõunik osales ELVLi, HTMi ja Fontese „Õpetaja töö- ja palgakorralduse aluste kaasajastamine munitsipaalüldhariduskoolides" pilootprojekti meeskonna kohtumisel.

Kultuuri, spordi, lõimumise ja muinsuskaitse valdkonna nõunik Kädi Koppe osales teisipäeval Eesti Rahvakultuuri Keskuse poolt korraldatud koostööseminaril „Mis on rahvakultuur tänapäeval ja kas see vajab eestkõnelemist?". Seminaril arutati rahvakultuuri põhimõistete tähendusvälja rahvakultuuri valdkondades: rahva- ja pärimustants; rahva- ja pärimusmuusika; koori- ja puhkpillimuusika; rahvuslik käsitöö; harrastusteater; vaimne kultuuripärand ja pärimuskultuur; kultuurikorraldus. Arutati, millised on ootused rahvakultuuri valdkonna eestkõnelejatele, kes neid rolle täidab ja kuidas olla mõjus valdkonna eestkõneleja.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil osales veebi kaudu liidu töö-, sotsiaal- ja tervise töörühma liige.
Keskkonnanõunik Reigo Lehtla osales keskkonnaministeeriumi virtuaalsel partnerpäeval, kus iga soovija võis osa võtta endale meelepärasest töötoast (ringmajandus; metsandus- ja looduskaitse; kalandus; vesi ja meri; kliima ja välisõhu teemad; maa ja riigivara teemad). Reigo valis oma töötoaks kliima ja välisõhu teemad ning tõi märksõnadena välja kliimaeesmärgid aastaks 2030 ning kohalike omavalitsuste rolli ning võimalused nende eesmärkide täitmiseks.

Teisipäeval toimus ka liidu juhatuse koosolek. Päevakorda on võimalik näha SIIT
Tooksin ehk eraldi välja punkti "Muudatused raske ja sügava puudega lastele ESF vahendite toel teenuste korralduses", mida tutvustas juhatusele Sotsiaalkindlustusameti puudega laste tugiteenuste juht Ebeli Berkman (tema juhatse koosolekul esitatud slaidikava vaata siit (.pdf)), samuti vastas ta juhatuse liikmete tekkinud küsimustele. Kuna teema on leidnud ka meedias kajastust, pidas juhatus oluliseks saada ülevaade hetkeolukorrast. Omavalitsuste põhiliseks murekohaks on tähtajad. Nimelt, SKA annab 1. jaanuarist 2021 raske ja sügava puudega laste tugiteenuste korraldamise ESF vahenditest kohalikele omavalitsustele. Taotlused toetuse saamiseks peavad kohalikud omavalitsused esitama Sotsiaalkindlustusametile juba 6. detsembriks. SKA esindaja kinnitas liidu juhatusele, et iga omavalitsusega ollakse kontaktis, aidatakse nõu ja jõuga ning hätta ei jäeta kedagi. Liidu asedirektor Jan Trei sõnas juhatuse koosolekul, et selle teenuse rahastamine võetakse arvesse ka riigieelarve läbirääkimiste ettepanekute tegemisel. Jan kohtub samal teemal veel novembrikuu alguses sotsiaalministeeriumi asekantsleri Rait Kuuse ja Sotsiaalkindlustusameti peadirektori Egon Veermäega.
Juhatusele tegi järgmise aasta Linnade ja Valdade Päevadest ettekande ka kolleeg Sirje Ludvig. Juhatus nõustus kolleegi ettepanekuga korraldada järgmine suursündmus 10-11. märtsil 2021.

21.oktoobril toimus Euroopa Mereliste Äärealade Ühenduse (CPMR) Läänemere komisjoni (BSC) Peaassamblee, kus olid liidu poolt esindatud asedirektor Toivo Riimaa ning arendusjuht Ott Kasuri. Peaassambleel taasvaliti presidendiks Oulu regiooni esindaja Jari Nahkanen, kes sai 55% häältest. President esitas tegevusaruande 2019-2020, mis on leitav ka SIIT.

Kolmapäeval osales liidu Brüsseli esindaja Tiiu Madal Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) LRG As Employers ekspertgrupi virtuaalsel koosolekul.
Koosolekul kooskõlastati ekspertgrupi liikmetega  CEMRi vastus Euroopa Komisjoni sotsiaalsete õiguste samba tegevuskava avalikule arutelule.
CEMR kiidab heaks Euroopa sotsiaalõiguste samba põhitõed ja nõustub vajadusega kiirendada majanduse elavdamist ja täiendada majanduse arengut sotsiaalteenustega.
Ekspertgrupi liikmete  arvates ei tohiks samba 20 põhiprintsiibist inspireeritud meetmed olla õiguslikult siduvad: on oluline, et komisjon austaks riiklikke ja piirkondlikke pädevusi. Vajalik on suurendada sotsiaalpartnerite kaasatust Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil ning võtta meetmeid sotsiaalse dialoogi tugevdamiseks.
Ekspertgrupp määratlenud kolm peamist poliitilist prioriteeti, millega tuleks tegeleda Euroopa tasandil:
1) Esmatähtis on investeerimine haridusse ja koolitusse. On vajadus uue oskuste järele, seoses tehnoloogiliste muutuste, demograafilise olukorra ja sisserändajate integreerimisega tööturule. COVID-19 kriisi tõttu on noorte praktika- ja koolitusvõimalused järsult vähenenud.
2) Meetmed praegustele demograafilistele suundumustele reageerimiseks: muutused Euroopa ühiskonna koosseisus on Euroopa tööturul tõsine probleem. Eakate, pikaajaliste töötute või terviseprobleemidega inimeste integreerimiseks tööturule on vaja sihipäraseid jõupingutusi.
3) Naiste suurem tööturul osalemise määr. COVID-19 pandeemia mõjutas  naisi mitmes mõttes negatiivselt. Pikaajalisse töötusse sattumise oht on praegu eriti kõrge naistel.
Kokkuvõtteks, samba põhimõtete rakendamiskava edasisel ettevalmistamisel tuleks tunnustada ühelt poolt sotsiaalpartnerite ja sotsiaaldialoogi ning teiselt poolt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähtsust.

Kolmapäeval algas kandideerimine Euroopa Regioonide Komitee vabale põhiliikme kohale. Rohkem infot kandideerimise kohta leiab SIIT. Lisainfot võib küsida ka nõunik Komitee Eesti delegatsiooni koordinaatorilt Marliis Rettault.

Toimus ka keskkonnahariduse virtuaalkonverents „Hoia, mida armastad", mida kuulasid liidu keskkonnanõunik ja arendusjuht. Konverentsi saab ka järgi vaadata, lisainfo SIIN.

ELVL nõunik Kalle Toomet osales keskkonnaministeeriumi poolt korraldataval metsanduse arengukava (MAK) juhtkogu arutelus. Juhtkogu eesmärk on sõnastada arengukava üldeesmärgid koos alameesmärkidega. Kolmapäevasel koosolekul oli arutelu suunatud MAK arengukava üldeesmärgi „Metsade kasutamine on võimalikult mitmekülgne, vastab ühiskonna ootustele ja vajadustele, aitab leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda ning tagab sotsiaalselt tasakaalustatud elu- ja majanduskeskkonna ning metsaökosüsteemide soodsa seisundi" alameesmärkide läbivaatamisele ja sõnastuse kinnitamisele. Toimus väga põhjalik, sisuline ning  konstruktiivne arutelu, mille käigus kiita heaks alameesmärgid 1.1, 1.2 , 1.3. sõnastus. Arutelu jätkub 15. detsembril.

Haridus- ja noosootöönõunik võttis osa huvihariduse ja -tegevuse toetuse veebinarist omavalitsustele. Rohkem infot toetuste kohta leiab liidu kodulehelt.

Ajendatuna teisipäevasest juhatuse koosolekust, kus üheks päevakorrapunktiks oli „Rahvahääletuse korraldamisest valimispäeval", saatis liidu juhatuse esimees Tiit Terik kolmapäeva õhtul peaminister Jüri Ratasele pöördumise, millest selgub liidu arvamus, et sellise emotsionaalse ning ühiskonda polariseeriva küsimuse arutelu peab olema lahus kohalike omavalitsuste valimise perioodist. Neljapäeval selguski, et valitsus otsustas rahvahääletuse antud teemal tuua sügisest kevadesse. Pöördumine on täispikkuses leitav SIIT

Keskkonnanõunik võttis osa Arenguseire Keskuse ja Riigikogu suurest vesinikupäevast „Kas Eesti on vesinikurongist maha jäämas?". Muuhulgas otsiti vastuseid küsimustele: Kui fossiilsetest kütustest tulevikus loobutakse, siis kas alternatiivi pakub vesinik? Milliseid rolle saab vesinik energiasüsteemis täita? Millised on vesiniku kasutuselevõtuga kaasnevad plussid ja miinused? Kuidas viia vesinikutehnoloogiad masskasutusse?

Nädala lõpus ehk neljapäeval ning täna toimub ka kohalike omavalitsuste haridusjuhtide arenguprogramm 2020 2. lennu teine moodul. Moodulist võtab osa meie haridusvaldkonna nõunik.

Norra kolleegide palvel täitsid liidu büroo töötajad Ott Kasuri, Kaimo Käärmann-Liive ja Reigo Lehtla nädala jooksul ära küsimustiku teemal "Digital Green Transition".

Ilusat nädalavahetust!
Veikko Luhalaid
Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor