« Tagasi

ELVL transpordi ja teede töörühma koosolek 30.10.2020

Eesti Linnade ja Valdade Liidu transpordi ja teede töörühm kogunes möödunud reedel (30. oktoobril) ning vaatas läbi teede ja transpordi valdkonnale laekunud ettepanekud 2022.aasta vajadusteks. 
Töörühma liikmed kinnitasid, et lähtudes Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist on 2022. aastal kohalike teede hoiuks ja tänavavalgustuse teenuse osutamiseks eraldavate vahendite vajadus 45,5 miljonit eurot teehoiuks ja juhtumipõhiseks toetuseks 10,2 miljonit eurot. 
Ettepanekut tehes leiti, et toetused peavad jääma vähemalt omavalitsusliitude läbirääkimiste delegatsiooni 2021.a taotluse tasemeni. Lisaks leidis töörühm, et uue käibemaksumäära kehtestamine ühistranspordi teenuste osutamisel toob kohalikule omavalitsusele kaasa täiendavat kulu ja sellises olukorras peaks riik toetuse andjana suurendama toetussummat ühistranspordile 20% võrra.
 
Jätkuvalt tekitab omavalitsustele muret andmete kättesaadavus riigi registritest, mis täna kahjuks KOVidele kättesaadavad ei ole. Andmeid vajavad KOVid planeerimistegevuse hõlbustamiseks (s.h inimeste töö ja elukohtade vahelistest seostest täpsemaks muutmist) ning muude kohalike arenguplaanide kavandamiseks. Kuigi tänaseks on Statistikaamet avaldanud valmisolekut täpsustatud töökohaandmete avaldamiseks, on siiski teemaks, millal on võimalik automaatpäringu kaudu andmetele ligi pääseda. Kuniks seda ei ole, ei saa ka küsimust päevakorrast maha võtta.
 
Leiti, et riigil tuleks CO2-kvootide müügitehingutest laekuvate vahendite suunamisel arvestada võimalustega omavalitsustele heakorra tagamiseks, rakendada täiendavaid vahendeid jalgrataste laenutussüsteemide loomiseks, integreerimaks rongiliine, maaliine ja linnasisest ühistransporti.
 
Töörüma üheks teemaarenduseks on juba mõnda aega olnud see, kuidas populariseerida lamellrehvide suuremat kasutusvõimalusi linnalistes keskkondades. See on teema, millele soovitakse koostõõs Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ning teadusasutustega head ja parimat lahendust leida. Lamellrehvide kasutamise eeskujusid ning kogemusi on leida meie põhjanaabritelt rootslastelt, norrakatelt ja soomlastelt.