« Tagasi

Liidu delegatsioon käis ringreisil Raplamaal, Saaremaal ja Hiiumaal

Möödunud nädala neljapäeval ja reedel viibisid ELVLi juhatuse esimees Tiit Terik, tegevdirektor Veikko Luhalaid ning asedirektor Jan Trei kahepäevasel visiidil Raplamaal, Saaremaal ja Hiiumaal, kus kohtuti omavalitsusjuhtide ning Raplamaa omavalitsusliidu juhiga.
 
Neljapäev algas Raplamaal Kohilas, kus kohtuti volikogu esimehe Jüri Vallsalu ning vallavanem Uku Torjusega. Arutleti muuhulgas nii ühisveevärgi ja kanalisatsiooniprojektide teemal, kiiresti kasvavate külade arengu vajaduste teemal. Tõdeti, et puudust on lasteaiakohtadest. Räägiti ka piiriülesest koostööst Saku vallaga ning Rail Baltica teemadest.
 
Päev jätkus Raplas, kus arutati Raplamaa Omavalitususte Liidu juhi Heiki Hepneriga koostöö tõhustamisest maakonnaliidu ja ELVLi vahel. Arutleti ka kiire interneti ja KOV IKT parendamisvõimaluste teemadel. Rapla Vallavalitsuses kohtuti volikogu esimehe Margus Jaansoni ning vallavanem Meelis Mägiga. Rapla vallas on teemadena hetkel kõne all prügi temaatika ja avalikud prügi kogumise kohad; kaasav kooliharidus ja lastekaitse töötajate leidmine pärast haldusreformi. ELVLi delegatsiooniga arutati ka küberturvalisuse, VOLIS hanke ning maade hindamise ja looduskaitsealate teemadel.  
 
Päev viis edasi Kehtna valda, kus arutati volikogu esimehe Peeter Kustmanni ja vallavanem Indrek Kullamiga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, kutsehariduskeskuse, Järvakandi klaasitehase ning hariduslikult erivajadustega laste problemaatika teemadel. Samuti arutleti Rail Balticu teemal, sest Kehtna valda tuleb kaks kohalikku peatust. 
 
Harjumaa külastus lõpes Märjamaa vallas, kus liidu delegatsiooni võõrustasid Märjamaa vallavolikogu esimees Urmas Kristal ning vallavanem Meelis Välis, kes rõõmustasid, et haldusreformi järgne ühinemine on möödunud hästi. Omavalitsusjuhid tõid esile, et valla viimane suurinvesteering on olnud spordihoone. Muret tekitab juhtidele aga see, et vald on välja jäetud via Baltika trassist. Liidu delegatsioon pöördub küsimusega ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole. 
 
VIsiidi esimene päev viis edasi Muhu valda, kus ülivõrdes hindab oma kodukohta koguni 36,8% elanikest (loe rohkem SIIT ja SIIT). Vald näeb oma elukeskkonna hoidmiseks ka palju vaeva ning rõõmude ja muredega seistakse silmitsi iga päev. Kohtumisel volikogu esimehe Ain Saaremäeli ning vallavanema Raido Liitmäega tõdeti, et veehoidlate ja tuletõrje nõuded on liiga karmid, mis omakorda piirab ebamõistlikult ettevõtlust. Muhu vallajuhid tõid välja, et viimase miili arendused loovad head eeldused kaugtöökohtadeks. Samuti sai Muhu vald hästi hakkama koroonakriisi tingimustes, valla elanike arv on kasvanus, keskmine vanus on langenud ning vallajuhid sõnasid, et vallajuhtimises valitseb hea poliitiline kultuur ning tugev kogukondlik üksmeel.
 
Teine päev algas Kuressaare raekojas, kus delegatsiooni võtsid vastu Saaremaa Vallavolikogu esimees Jaanus Tamkivi, vallavanem Mikk Tuisk ja Saaremaa Arenduskeskuse juhataja Rainer Paenurk. Probleemse teemana toodi välja teedevõrk. Nimelt, täpsemalt peaks ära määratlema, millised teed kuuluvad kohalikule omavalitsusele ning millised riigile, samal ajal tuleks ära määratleda teede rahastuse küsimus. Räägiti ka IKT, Euroopa Liidu rahastuse ning jäätmemajanduse teemadel. 
 
Nii Muhu vallas kui Saaremaa vallas tõstatus olulisena üles ka kohaliku kasu temaatika. 
 
Reedene päev viis edasi praamiga Hiiumaale. Kassaris kohtuti volikogu esimehe Aivar Viidiku, lapsehoolduspuhkusel viibiva vallavanema Reili Randi ning Hiiumaa Arenduskeskuse juhataja Liis Remmelgiga. Hiiumaa vallas arutati kohaliku kasuga seonduvat, arutleti turismimaksu ja üldisemalt kohalike maksude kehtestamise teemadel. Leiti, et KOV vajab suuremaid õiguseid ja võimalusi kohaliku elu korraldamisel. Peatuti jäätmetega seonduval ning tõdeti, et tänane korraldus pole jätkusuutlik, avalikud kogumiskohad on väga kehvasti toimima asunud. Arutati ka võimalust kaasata SA Hiiumaa Arenduskeskus liidu tegevusse. Arutleti kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ekspertkomisjonis tõstatunud küsimusi ning omavalitsuste otsustusõiguste piiride teemal. Puudutati ka huvihariduse kärbete teemat, kus küll tauniti, et riik nii käitub, ent samas tõdeti, et tegu oligi ajutise toetusmeetmega riigilt. Hiiumaa on uhke ka selle üle, et esimesena Eestis on neil oma kliimakava. 
 
Tegu oli järjekorras teise maakondliku visiidiga. ELVLi delegatsiooni eesmärgiks on kohtuda kõigi maakondlike omavalitsusliitudega. Liidu juhatuse esimees Tiit Terik, tegevdirektor Veikko Luhalaid ja asedirektor Jan Trei julgustavad visiitidel omavalitsusi oma muredega aktiivselt ELVLi poole pöörduma.