Head kolleegid,  

aeg kokku võtta selle aasta 13. töönädal.  

Esmaspäeval (27. märtsil) leidis aset transpordi riiklike energiasäästu meetmete arutelu. Tegu oli projekti „RenoWave - Energy Efficiency Pathways and Energy Saving Obligation in Estonia" transpordi riiklike energiasäästu meetmete analüüsi töötoaga. Projekti eesmärk on toetada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit Eesti energiatõhususe suurendamisel ja poliitikakujundamisel. Töötoa eesmärgiks oli koguda sisendit, et projekti meeskond saaks meetmete ettepanekuid modelleerida 2030-2035 perspektiivis ning ka võimalikke uusi ettepanekuid välja töötada. Modelleeritud meetmete (sh energia, maksumus, kaasnevad mõjud) põhjal on edaspidi võimalik koostada otstarbekohaseid meetmete pakette, et seatud energiasäästueesmärki kõige efektiivsemalt täita. Meetmetena vaadeldakse toetusi ja muid finantsmeetmeid, maksumeetmeid, õigusraamistiku, teavituse ja oskuste parandamise laadi meetmeid. Seniste meetmete osas võib välja tuua näiteks kergliiklusteede rajamise toetamise, elektrisõidukite ostutoetuse ja säästliku sõidu õppe juhi esmaõppe lõppastmes. Töötoas osales nõunik planeeringute, ehituse, energeetika, maaelu, transport ja teede valdkonnas Kalle Toomet.  

Liidu esindaja Brüsselis Tiiu Madal osales Euroopa kohalike omavalitsuste liitude võrgustiku ELAN koosolekul, kus esindajad tegid kokkuvõtte liitude jaoks prioriteetsetest valdkondadest Euroopa Komisjoni 2023. aasta tööprogrammis. Enim on liitude esindajate sõnul tähelepanu all digitaliseerimine, elektrituru reform, jäätmedirektiivi läbivaatamine, ELi kosmosestrateegia julgeoleku ja kaitsevaldkonnas, legaalne migratsioon ja ühtne Euroopa liikuvusandmeruum (liikuvussektori digitaliseerimine). 

Riigihalduse minister kohtus esmaspäeval kohalike omavalitsuste juhtidega, et vahetada päevakohast infot ning teha kokkuvõtteid lõppevast koostööperioodist. Kohtumisel tutvustas rahandusministeerium ka üleriikliku rahulolu uuringu tulemusi, mis puudutab elanike rahuolu KOV teenuste ja elukeskkonnaga. Kohtumise kohta saab rohkem lugeda SIIT. Kohtumist modereeris ELVLi asedirektor Jan Trei.   

Võtsin osa Muinsuskaitse Nõukogu koosolekust, kus tutvustati uut Muinsuskaitseameti peadirektorit Marilin Mihkelsoni, räägiti pädevustunnistustest (Muinsuskaitseameti nägemus ning ettepanekud), saime ülevaate kaitsekordade hetkeseisust ning arutasime ka mitmel teisel põneval teemal. 

Teisipäeval (28. märtsil) toimus kohtumine Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajatega. Arutati liikuvuse valdkonna teemasid ning kohtumise eesmärgiks oli saada detailsem ülevaade, mida kumbki osapool transpordi ja liikuvuse valdkonnas teeb ning otsida võimalikke koostöökohti, kuidas üksteise tegevusi võimendada. Kohtumisest võttis osa nõunik planeeringute, ehituse, energeetika, maaelu, transport ja teede valdkonnas. 

Sotsiaalkindlustusameti õiguse ja järelevalve osakonna KOV nõustamistalitus korraldas hooldereformi tutvustava infopäeva. Infopäeval räägiti reformist neljas teemaplokis: kohaliku omavalitsuse ülesanded, teenuseosutajate ülesanded, teenuse rahastamine, juriidilised küsimused. Ettekannetega osalesid Sotsiaalkindlustusameti õiguse ja järelevalve osakonna KOV nõustamistalituse spetsialistid ning järelevalve talituse ametnik, Sotsiaalministeeriumi esindajad, teenuseosutajate esindajad, Töötukassa esindaja. Infopäevast võttis osa sotsiaalvaldkonna nõunik Mailiis Kaljula.  

Nõunik Tiit Terik ja Liidu esindaja Brüsselis kohtusid Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) projekti "Local. Social. Digital"  koordinaatoriga läheneva konverentsi ettevalmistamisega seoses. 

Liidu büroos toimus omavalitsuste Eesti infoturbestandardi (EITS) kasutusprofiili loomise avakoosolek. Kasutusprofiil koostatakse pilootprojektina koostöös kolme omavalitsusega – Alutaguse vald, Tori vald ja Võru linn. Kohtumisel osalesid IKT projektijuht Katrin Rajamäe, IKT spetsialistid Kaimo Käärmann-Liive, Nevel Paju, Kaupo Kase.  

Aset leidis esmatasandi arengukava jätkuarutelu, kus olid põhiteemaks integreeritud ravipiirkonnad ja piirkondlikud koostöövõrgustikud. Arutelul osales asedirektor Jan Trei.  

Kohtusin koos asedirektor Rait Pihelgasega Omanike Keskliidu esindajatega, teemaks elamute sundrenoveerimine. EOKL tutvustas meile oma seisukohti seoses teemaga. 

Kolmapäeval (29. märtsil) võttis sotsiaalvaldkonna nõunik osa iganädalasest isikukeskse ja komponendipõhise teenuseosutamise mudeli (ISTE) rakendamise töögrupi koosolekust. Mudeli katsetamisel ollakse faasis, kus soovitakse hakata ette valmistama mudeli rakendamist toetavate erihoolekandeteenuste asemel üle-eestiliselt. Muudatusteks vajalike sotsiaalhooleande seaduse täiendustega loodetakse valmis olla juba käesoleva aasta jaanipäevaks. 

Toimus teenustasemete nõukoja koosolek. Kohtumise päevakavas oli: 
- Ülevaade tehtud tegevustest ja veebilehe külastatavusest; 
- hindamiskriteeriumite arutelu:  
- arengukavade hindamiskriteeriumid üle valdkondade; 
- kinnisvara kriteeriumite ühtlustamine üle valdkondade; 
- sport; 
- joobes juhid; 
- teenistujad; 
Omavalitsuste teenustasemete hindamise nõukoda on laiapõhjaline nõu andev kogu, mis suunab "Minuomavalitsuse" hindamistööriista arengut. Nõukoja ülesanneteks on teha parendusettepanekuid ja anda soovitusi hindamistööriista arendamiseks; hindamismetoodika, kriteeriumite ja mõõdikute muudatuste kinnitamine; anda soovitusi hindamistööriista kommunikeerimiseks ja tutvustamiseks. Liitu esindab nõukojas asedirektor Jan Trei. 

Liidu esindaja Brüsselis osales CEMRI lõimumise ja kaasamise teemalise projekti "Inclusive Cities" lõppkonverentsil. Anti ülevaade projekti tulemustest ja tehti kokkuvõte. Sõnavõtjate seas oli sõjapõgeniku taustaga  Alina Noor, kes töötab Euroopa Komisjoni nõukojas nimega  "European Migrant Advisory Board" . Ta tõi välja, mida sisserändajad tegelikult soovivad.  Nad ootavad, et neisse suhtutaks kui partneritesse, mitte vaid kui abisaajatesse, et neid kuulataks ära ja et neil võimaldataks ka tagasisidet anda. 

Siseturvalisuse ja kriisisuutlikkuse riigieelarve läbirääkimiste töörühma koosolekul arutati põhjalikult tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõud ning ettepanekuid. Tegemist on väga mahuka, keerulise ja aeganõudva eelnõuga, mis vajab kahtlemata täpsemat mõjuanalüüsi. Koosolekust võtsid osa asedirektor Jan Trei, õigusnõunik Tiina Üksvärav, finantsnõunik Toomas Johanson ja sotsiaalvaldkonna nõunik.  Koosolekule olid kutsutud ka riigikantselei esindajad. 

Toimus KOV teenuste arendajate II kohtumine, mida võõrustas seekord Tallinna Linnavalitsus. Päevakavasse mahtus Tallinna teenuste andmebaasi tutvustus, ELVL KOV digipöörde plaani ja innovatsioonimeetme idee tutvustus ja arutelu ning ka aruteluring edasiste tegevuste osas. Kohtumisest võtsid osa Liidu IKT spetsialistid.  

Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumis toimus KOV digipöörde tegevuskava arutelu ja konsultatsioon. Liit soovib taotleda KOV digipöörde tegevuskava SF vahendeid. Osalesid asedirektor Jan Trei ning liidu IKT spetsialistid.  

Neljapäeval (30. märtsil) võtsid sotsiaalvaldkonna nõunik ja finantsnõunik osa riigieelarve läbirääkimiste töö-, sotsiaal- ja tervishoiu töörühma kohtumisest. Päevakorras olid Sotsiaalministeeriumi 2023. aasta prioriteetsed projektid (Hanna Vseviov, Sotsiaalministeerium); Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja Sotsiaalministeeriumi eelarveläbirääkimisteks ettepanekute tutvustus ning kokkulepped  (ELVL-i ja SOM-i esindajad, eelarveläbirääkimiste tabel); „Vältimatu sotsiaalabi plaan"  -  riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste rollid kriisiolukorras (Tea Varrak, SOM) ning ettepanekud ja kokkulepped järgmisteks töörühma kohtumisteks. Koosolekul kerkis teravalt esile probleem, et KOVi kaasamine keskvalitsuse poolt ei ole korrektne. Õigusaktide ettevalmistamisel ja muudatuste planeerimisel, mis otseselt puudutavad KOVe, pannakse keskvalitsuse poolt paika tegevuste tähtajad, mida eelnevalt KOVidega ei kooskõlastata. Tulemuseks on olukord, kus ühte kitsasse ajaperioodi (sealjuures suvisesse puhkuste aega) kuhjub väga palju olulisi teemasid, mis vajaksid analüüsi ja panustamist, aga KOVidel ei ole selleks lihtsalt jõudu.  

30. märtsil jälgis Liidu esindaja Brüsselis Euroopa Regioonide Komitee loodusvarade komisjoni NAT koosolekut, kus  aruteluteemadeks olid: Kriisideks valmistumine ja nende lahendamine; Piirkondade ja linnade olukorda käsitlev aruande koostamine; Kestlike toidusüsteemide õigusraamistik; Maapiirkondade taaselustamine – programmi „Horisont 2020" projekti „RURALIZATION" tulemused; Parem õigusloome ja aktiivne subsidiaarsus – Maapiirkondadele avalduva mõju hindamine. 

Liidu IKT projektijuht tutvustas volikogu istungite läbiviimise lihtsustamiseks ühe võimaliku infosüsteemi prototüüpi. Infoürituse käigus tutvustati  prototüüpi (tegemist ei ole valmis tootega) ning soov oli saada liidu liikmete esmast tagasisidet. Tegemist on Tallinnas kasutusel oleva süsteemi väga suure lihtsustusega ja selle pinnalt loodud prototüübiga. Tutvustust jälgisid lisaks ka ELVLi IKT spetsialistid, õigusnõunik, finantsnõunik ja asedirektor Jan Trei.  

Reedel (31. märtsil) toimus ELVLi IKT riigieelarve läbirääkimiste töörühma koosolek. Arutati ELVLi KOV digipöörde plaani ning tutvustati Linnade ja Valdade Päevade digiteemade töötuba. Osalesid IKT spetsialistid, finantsnõunik ja asedirektor Jan Trei.  Samuti toimus liidu KOV IKT valdkonna koosolek, kus arutati projektide hetkeseisu.  

Reedel külastas Liidu bürood Ukraina suursaadik Eestis Marjana Betsa. Rääkisime, mil viisil on Eesti omavalitsused Ukrainat toetanud, millised võiksid olla potentsiaalsed tulevikuplaanid Ukraina ja Eesti omavalitsuste koostöö ja sõprussuhete vallas. 

Planeerimisvaldkonna nõunik Kalle Toomet, olles konverentsi ettevalmistusmeeskonna liige, osales 30.-31. märtsil Tartu Planeeringute konverentsil. 2023. aasta konverentsi fookuses oli üleriigiline planeerimine – arutleti koos ülikoolidega ja omavalitsustega selle üle, millises suunas liigub uue üleriigilise planeeringu ettevalmistamine. Samal ajal vaadati tagasi, mis on saanud eelmisest üleriigilisest planeeringust "Eesti 2030+" ning millised on võimalused ruumivisioonide teostamiseks ja harupoliitikate tegevuste koondamiseks hea ruumi kujundamiseks kogu riigis. Kui senised planeerimiskonverentsid on mõnevõrra rohkem keskendunud suurematele asulatele ja linnadele, siis sel konverentsil räägiti planeerimise eripäradest Eesti eri piirkondades. Vaadeldi linna ja maa seoseid, näiteks seda, millist rolli mängivad maapiirkonnad Eesti energiataristu uuendamisel ja taastuvenergeetika kasutuselevõtul. Arutleti ka selle üle, kuidas planeerimine saab tagada kriisikindlama ruumi või on planeerimine ise kriisis, kui ei suuda kriisikindlust ruumis tagada.  

Sellel nädalal saabus vastamise tähtaeg järgmistele eelnõudele: 
• põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (27.03.); 
• Vabariigi Valitsuse 02.06.2006. a määruse nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord" muutmise eelnõu (30.03.); 
• haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord" muutmise eelnõu (30.03.); 
• tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (31.03.) – palusime pikendust eelnõule vastamiseks. 

Kaunist nädalavahetust kõigile! 
Veikko Luhalaid 
ELVL tegevdirektor