Head kolleegid,  

aeg kokku võtta selle aasta 19. töönädal.  

Osalesin esmaspäeval (8. mail) asedirektor Jan Treiga ja finantsnõunik Toomas Johansoniga perioodilisel ELVLi ja Rahandusministeeriumi infovahetuskoosolekul, kus arutame aktuaalsetel omavalitsusi puudutavatel teemadel.  

Haridus- ja noorsoonõunik Hille Ilves võttis osa Heateo Sihtasutuse korraldatud töötoast, kus arutatu haridusjuhtide värbamise käsiraamatu teemadel. Eesti haridusvaldkonna strateegilistes dokumentides on ühe prioriteetse tegevusena kirjeldatud haridusjuhtimise kvaliteedi tõstmist, mis tagaks haridusuuenduste leviku ja rakendumise ning õpetajate järelkasvu. Selleks, et haridusasutustes töötaksid tippjuhi kompetentsidega juhid, on ühe strateegilise tegevussuunana välja toodud haridusjuhi kui tippjuhi värbamise põhimõtete väljatöötamine ning koolipidaja võimekuse tõstmine õppeasutuse juhtide värbamisel. Soovides toetada õppeasutuste pidajaid haridusjuhi värbamisel ja valikul, koostas Heateo Haridusfond "Haridusjuhi värbamise käsiraamatu". Käsiraamat valmis koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning sellesse on kaasatud talendijuhtimise ettevõtte Fontes pikaaegset tippjuhtide värbamise kogemust ja teadmisi. Haridusjuhi värbamise käsiraamat on kasutamiseks kättesaadav SIIN.  
 

Samal päeval leidis aset ka Harjumaa Omavalitsuspäeva 2023 (HOP2023) koolivõrgu töötoa ettevalmistus. Töögruppi kuulub samuti haridus- ja noorsoonõunik. HOP 2023 korraldab Harku vald, kus üldteemaks on „Paindlikud lahendused hariduses – võtmeks õpetaja ja haridusvõrk". 

Teisipäeva (9.mai) hommikul leidis aset kohtumine regionaalminister Madis Kallasega. Arutasime selle nädala teisipäevase tähtajaga tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu teemadel, kus väljendasime oma selget rahulolematust eelnõu menetluskäigu osas. Samuti arutasime ka laiemalt omavalitsusi ja üldisi koostööd puudutavatel teemadel. Kohtumisel osalesin koos asedirektorite Jan Trei ja Rait Pihelgasega.  

Arendusnõunik Ott Kasuri osales Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi kutsel Euroopa päeva seminaril ja tänavuse aasta eurooplase väljakuulutamisel Vabamus, kus Vabariigi President Alar Karis andis üle aasta eurooplase auhinna. Sellele järgnes arutelu Eesti saavutuste üle Euroopa Liidus, kus osalesid peaminister Kaja Kallas, uudisteportaali Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald ja Skeleton Technologies OÜ tegevjuht Taavi Madiberk. Arutelu juhtis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela. 

Haridus- ja noorsoonõunik võttis osa haridusvõrgu konverentsi „HaridusLood" ettevalmistuskoosolekust. Muuhulgas arutati eelarveteemadel. Konverentsi kohta leiab lisainfot SIIT. Eesti Linnade ja Valdade Liit koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Ida-Viru Ettevõtluskeskusega korraldavad haridusvõrgu arengukonverentsi "HaridusLood". Konverents toimub 24. novembril 2023 Jõhvi kontserdimajas. Ootame omavalitsuste juhte, poliitikakujundajaid, haridusjuhte ja haridusvaldkonda panustavaid ettevõtjaid ning partnereid meiega kaasa mõtlema, kuidas saame koos kujundada jätkusuutliku haridusvõrgu üle Eesti, mille keskmes oleks hariduse kvaliteet.

Esmaspäeval ja teisipäeval korraldas Keskkonnaministeerium kohalike omavalitsuste keskkonnaspetsialistidele seminari, et nad saaksid omavahel kogemusi vahetada ning näha teiste kohalike omavalitsuste parimaid praktikaid looduspõhiste lahenduste kasutamisel, kliimamuutustega kohanemisel ja -leevendamisel, samuti ringmajanduse põhimõtete kasutamisel. ELVLi poolt osales keskkonnanõunik Reigo Lehtla, ettekannete failid leiab KeMi veebilehelt. 

 
Kolmapäeval (10. mail) leidis aset taaskordne kantslerite juhtrühma koordinatsioonikohtumine, millest võttis osa asedirektor Jan Trei. Päevakorras oli ülevaade UA sõjapõgenike olukorrast riigis: 
a.Ülevaade piiri ja turvalisusega seotud teemadest (PPA) 
b.Tööhõive, esmane vastuvõtt, toetused (SoM, SKA) 
c.Detailsem ülevaade kohanemisprogrammist (KuM) 
d.Haridus (HTM) 
e.Rahvusvaheline koostöö (SiM) 
2. Eestis töötavate UA sõjapõgenike panus (kulud vs tulud) (RaM) 
3. Prognoos ja jätkutegevuskava mõõdikud (SiM).

Euroopa Komisjoni Regionaal-ja linnapoliitika peadirektoraadi Eesti rakenduskava üksuse esindajad esindajad külastasid Eesti Linnade ja Valdade Liitu. Räägiti  ja arutati Uue Euroopa Bauhausi rahastusmeetme teemal. Kohtumise eesmärk oli arutleda Uue Euroopa Bauhausi rakendamise ja sellega seotud väljakutsete teemadel. Räägiti perioodi 2021-2027 poliitikaeesmärkidest ja erieesmärkidest, näiteks Euroopa Liidu struktuurifondide toetustest korterelamute rekonstrueerimiseks ning toetustest linnaruumi ning atraktiivse elukeskkonna arendamiseks. Kõigi nende tegevuste puhul on Eesti oma rakenduskavas lubanud arvestada ka „Uue Euroopa Bauhausi" väärtusi. Uue perioodi rakenduskava on olemas veebis.
Kohtumisest võtsid osa:  
Andreas von Busch, Euroopa Komisjoni Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi Eesti rakenduskava üksuse juht;  
Linda Sproge, Euroopa Komisjoni Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi Eesti rakenduskava üksuse asejuht;  
Renaldo Mändmets, Komisjoni Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi Eesti rakenduskava üksuse programmijuht;  
Edijs Ostrovskis, Euroopa Komisjoni Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi Eesti rakenduskava üksuse programmijuht;  
Triin Tomingas, Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talituse juhataja;  
Karin Reiska, Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talituse nõunik;  
Kaire Luht, Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse juhataja;  
Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori asetäitja, korraldusasutuse juht;  
Katri Targama, Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste arendamise osakonna toetuste korraldamise talituse peaekspert. 
Liidu poolt osalesid mitmetunnisel kohtumisel asedirektor Jan Trei, arendusnõunik ning keskkonnanõunik.

Keskkonnanõunik jälgis koosolekut, kus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium andis ülevaate aprillis valitsuse eelnõude infosüsteemis REKK 2030 ajakohastamise versiooni kavandi avaliku konsultatsiooni käigus laekuvatest ettepanekutest ja kommentaaridest. Laekuvate ettepanekute alusel täiendatav REKK 2030 ajakohastatud kavand tuleb seejärel edastada Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks eesmärgiga esitada REKK 2030 ajakohastamise kavand Euroopa Komisjonile juuni lõpuks. Ajakohastamise lõplik versioon tuleb esitada aasta pärast. 
17. märtsil toimunud REKK 2030 kaasamisseminari salvestus ja ettekanded on leitavad Riiklik energia- ja kliimakava | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee).

IKT projektijuht Katrin Rajamäe ja IKT spetsialist Kaimo Käärmann-Liive osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud andmete töögrupi seminaril, kus tutvustati Euroopa andmeruumide tegevusi ja tugikeskust ning andmehalduse juhiseid.  

Liidu esindaja Brüsselis Tiiu Madal jälgis Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni (ENVE) koosolekut, kus arutusel olid ELi elektrituru korralduse reform ja nullsaaste eesmärgi saavutamine. Tutvustati Regioonide Komitee uuringut ELi kliima- ja energiaalgatuste mõjust linnadele. 

Neljapäeva (11. mai) varahommikul kohtus ELVLi juhatus regionaalminister Madis Kallasega. Minister selgitas juhatusele, miks kiirustatakse omavalitsuste rahastusmudelit muutva seaduseelnõuga, ent liidu juhatus jäi siiski menetlusprotsessi osas eriarvamusele. Liidu büroo poolt võtsid juhatuse koosolekust osa lisaks minule asedirektorid Jan Trei ja Rait Pihelgas, finantsnõunik, õigusnõunik ja avalike suhete nõunik. Neljapäeva ennelõunal saatis Liit ka ametliku vastuse eelnõule, kus on välja toodud põhjused, miks omavalitsused ei ole valmis eelnõud kooskõlastama. Selleteemalist pressiteadet saab lugeda meie kodulehelt.  
 

Neljapäeval toimus Rahandusministeeriumis Euroopa Liidu EL struktuurimeetmete rakenduskava seirekomisjoni koosolek. Seirekomisjoni tööd koordineerib rahandusministeerium Seirekomisjon vaatab läbi EL ühtekuuluvuspoliitika programmi elluviimise ja edusammud eesmärkide saavutamisel, arvestades: finantsandmeid; ühiseid ja programmi eriomaseid näitajaid; muutusi tulemusnäitajate väärtustes; edusamme kvantifitseeritud sihtväärtuste saavutamisel; tulemusraamistikus määratletud vahe-eesmärke; kvalitatiivsete analüüside tulemusi. Uurib asjaolusid, mis mõjutavad programmi täitmist. Esitab vajadusel arvamuse programmi muutmise ettepaneku kohta. Võib esitada tähelepanekuid programmi täitmise ja hindamise kohta. 
Seirekomisjoni päevakorras oli:  
• Seirekomisjoni töökordade muudatuste kinnitamine: hääletus 
• 2014-2020 Ühtekuuluvuspoliitika vahendite rakenduskava edenemise ülevaade (s.h REACT-EU),  2022. a seirearuande kinnitamine: hääletus  
• Auditeeriva asutuse tähelepanekud  
• Teavituse ülevaade  
• Hindamiste ülevaade  
• Ülevaade Liikva projekti edenemisest – kirjalik materjal 
• Uue perioodi edenemine, toetuse andmise tingimused, taotlusvoorud. Projekti valikukriteeriumid.  
• Õiglase ülemineku protsessi staatus Ida-Virumaal  
• Perioodi 2021-2027 hindamiste kava kinnitamine: hääletus  
• Eeltingimuste täitmine, riigipõhised soovitused  
• Finantsinstrumentide eelhindamine: FI ex-ante  
• Teavitus ja strateegiliselt olulised tegevused  
• Partnerite kaasamine ja sotsiaalpartnerite suutlikkus: toetuse andmise põhimõtted ja hetkeseis  
• New European Bauhaus ettekanne 
Koosolekul osalesid asedirektor Jan Trei ja finantsnõunik.  

Toimus järjekordne R-Klubi initsiatiivgrupi koosolek, millel valmistati ette R-Klubi avaüritus 6. juunil. ELVL poolt osales keskkonnanõunik, kutse omavalitsustele saadetakse välja lähipäevil. 

ELVL korraldas koos Andmekaitse Inspektsiooni ja Riigi Infosüsteemi Ametiga infotunni KOVidele, et üle käia järgmised teemad: 
- mis on andmekogu? 
- mida peaks RIHA-s registreerima ja mida mitte? 
Koosolekul olid oodatud osalema KOVide linna- ja vallasekretärid, IT-juhid, arendusjuhid, andmekaitse spetsialistid ja kõik teised huvilised. Selgitusi jagasid Maarja Kirss, Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) koostöövaldkonna juht ning Eero Vegmann, Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) infoanalüütik. 
Koosolekul osalesid ka IKT projektijuht Katrin Rajamäe ning IKT spetsialistid Kaimo Käärmann-Liive ja Nevel Paju.  

Kolmapäeval ja neljapäeval viibis haridus- ja noorsoonõunik aga õppevisiidil Ida-Virumaal, kus tutvustati huvihariduse ja huvitegevuse riigipoolse täiendava toetuse kasutamise tugitegevusi kohalike omavalitsuste huvitoetuse eest vastutavatele ametnikele ja spetsialistidele. Õppevisiidil tutvustati huvitoetuse kasutamise parimate praktikatega Jõhvi ja Alutaguse vallas, saadi inspiratsiooni kolleegidelt ning loodi uusi koostöö kontakte edasiste tegevuste kavandamiseks. Peamiseks sihtgrupiks olid huvitoetuse eest vastutavad ametnikud, kuid oodatud olid ka noortevaldkonna töötajad, kes huvitoetusega seotud on. 
Haridus- ja Noorteamet on antud projekti raames kokku kavandanud 4 kohtumist:  
• Heade praktikate õppevisiit 10.–11. mail Ida-Virumaal. 
• Huvitoetuse sügiskool „Ettevaatust - madal lävepakk!" 19.–20. septembril Lõuna-Eestis. 
• Huvitoetuse veebinar 12. oktoobril MS Teamsis. 
• Huvitoetuse kava kirjutamise meistriklass 9. novembril Tallinnas. 
 

Arendusnõunik viibib nädala teises pooles aga Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi (CLRAE) raames Albaanias, kus vaadeldakse kohalikke valimisi. 

Lõimumisnõunik Einike Uri osales 10.-11.05 Vilniuses Balti regiooni lõimumisvaldkonna võrgustiku seminaril „Refugees from Ukraine and the state of inter-ethnic relations in the host countries: how governmental agencies could promote resilience, cohesion, and integration". Korraldaja oli Leedu Vabariigi Valitsuse halduses tegutsev rahvusvähemuste amet, kohal olid ka Ukraina ja Moldaavia esindajad. Seminaril arutleti ja tehti rühmatööd kohaliku tasandi kohanemise ja lõimumise väljakutsete teemadel. Jagati kogemusi uussisserädajate kohanemise tagamisest ning toimus ajurünnak lõimumise, sh kohanemise tegevuste kavandamiseks. 

Sellel nädalal saabus vastamise tähtaeg järgmistele eelnõudele: 
- tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (09.05); 
- perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (09.05.); 
- Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" muutmise eelnõu (09.05.); 
- kultuuriministri määruste „Muuseumide andmekogu põhimäärus" ja „Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord" eelnõud (11.05.).