1. juulil peab omavalitsustel olema selge, kes nende elanikest vajab hooldekodukohta, kes koduhooldust või muud teenust, ning algab riigi toel selle eest maksmine. Palju suurema murega vaatavad omavalitsused aga järgmist aastat.

 

Praegu, mil reformi jõustumiseni on jäänud vähem kui kaks kuud, tegelevad omavalitsused peamiselt abivajajate kaardistamise ja hindamisega. Abivajaduse hindamine on aeganõudev, sest see käib rahvastikuregistri järgi.

 

„Kui [hooldekodu elaniku] elukoht on registreeritud näiteks Kose vallas ja ta asub teenusele Narvas, siis elukohaks jääb rahvastikuregistris ikka Kose vald ja seetõttu peab Kose valla spetsialist käima Narva hooldekodus inimest hindamas," tõi Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei näiteks.

 

„Seis on praegu nii, et sel poolaastal, kus meile antakse piisavad vahendid, saaksime selle kulu [562 eurot] ära katta, aga tuleval aastal annab riik märgatavalt vähem raha ja me ei suuda seda maksta," räägib Antsla abivallavanem Kurmet Müürsepp.

 

Tänavu teiseks poolaastaks on riik planeerinud omavalitsustele reformi jaoks 39 miljonit eurot, aga järgmisel aastal antakse terve aasta peale 58 miljonit. Sama mure on paljudel omavalitsustel, sõnab Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei.

 

„Keskvalitsuse seisukoht on, et raha on KOVidele eraldatud suure ülekattega, s.t rahast piisab üldhooldusreformi rakendamiseks ja ülejäänud raha saaks kasutada koduteenuste arendamiseks. Suur osa KOVe leiab, et sellest rahast kahjuks ei piisa," nendib Trei.

 

Loe artiklit Maalehest SIIT.

 

Foto: Pixabay
04.05.2023