Täna, 23. mail toimuvad Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Vabariigi Valitsuskomisjoni vahel läbirääkimised riigieelarve ning eelarve strateegia üle – kestliku regionaalarengu loomiseks ja tagamiseks ootavad kohalikud omavalitsused põhimõttelisi muudatusi.  

Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimehe Mihhail Kõlvarti sõnul ei toeta omavalitsused riigi kavandatavaid põhjalikke ja süsteemseid maksumuudatusi, mida ei ole suures plaanis analüüsitud ega kohalike omavalitsustega eelnevalt läbi räägitud. „Kahtlemata ei saa pidada adekvaatseks otsuseks muuta kiirustades maksusüsteemi selleks, et tõsta mingeid ressursse ühest omavalitsusest teise. Siin tuleb riigil leida võimalus täiendavate vahendite näol, et suurendada tasandusfondi ja misläbi toetada nõrgemaid omavalitsusi. Mitte ükski omavalitsus ei kahtlegi selles, et nõrgemaid omavalitsusi tuleb toetada ja neis omavalitsustes tekkinud olukord on problemaatiline, kuid valitud lähenemisviis ei ole konstruktiivne ega edasiviiv," tõdes Kõlvart. „Muudatuste tegemiseks tuleb võtta aega nende mõjude hindamiseks ja analüüsimiseks, tutvustamiseks, arutamiseks ja – läbirääkimisteks teiste osapooltega. Praegu aga juhitakse Eesti regionaalpoliitikat projektipõhiselt – Euroopa Liidu rakenduva meetme järel käivitame seda ka siin, kuid puudub tervikpilt. Siinkohal ootame riigilt suuremaid ja põhimõttelisi muudatusi."

Lisaks on kohalikele omavalitsustele akuutseks teemaks juulikuust jõustuv hooldusreform, millega tekivad omavalitsustele täiendavad kohustused. „Mitmete omavalitsuste seisukoht on, et riigi arvestused reformi mõju hindamisel on olnud ennatlikud ja olulises osas on mõjude hindamiseks vajalikud tingimused täitmata. Nii Tallinna linn, Tartu linn, Saaremaa vald, Pärnu linn, Põltsamaa vald, Lääneranna vald, Põhja-Sakala vald, Saue vald, Järva vald, Antsla vald, Rõuge vald kui ka Alutaguse vald on rõhutanud, et riigieelarvest planeeritud rahalised vahendid 2024. aastaks ei kata reformiga kaasnevaid tegelikke kulusid ning seepärast näevad omavalitsused juba hiljemalt tänavu sügisel vajadust reformi mõjuanalüüsiks, et selle tulemusi saaks arvestada 2024. aasta riigieelarve koostamisel ja teha vajalikke muudatusi," selgitas Kõlvart.  

Praegu prognoosivad suuremad omavalitsused, näiteks Tallinn ja Tartu – hetkel teadaolevate reformi tingimuste eelduste alusel järgmise aasta täiendavaks rahaliseks mõjuks Tallinnale ca 9 miljonit ja Tartule ca 2 miljonit eurot.

Kohalikud omavalitsused teevad riigile ka ettepaneku muuta senine jäätmeveo mudel kohaliku omavalitsuse keskseks, mida saaksid omavalitsused iseseisvalt reguleerida. „Riik on seadustega pannud kohalikele omavalitsustele pannud terve rea kohustusi, aga jäätmehoolduse korraldamiseks on neile jäetud väga piiratud õiguslikud võimalused. Jäätmekäitluse korraldus piirdub kohalike omavalitsuste jaoks üksnes jäätmekäitluse korralduse jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja kehtestamisega ning veohangete korraldamise ja järelevalvega," rääkis Kõlvart. „Meie ettepanek on muuta senist jäätmeveo mudel kohalike omavalitsuste keskseks, millega ei kaasne täiendavat ressurssi riigieelarvest, vaid tähendab põhimõttelist süsteemi ümberkorraldamist."

Enamikes ELi liikmesriikides toetub olmejäätmete kogumine ja ringlussevõtt omavalitsuskesksele mudelile, mis hõlmab jäätmevedajate üle arvestuse pidamist, arveldamist ja nõustamist. Muuhulgas võimaldab kõnealune mudel kohalikel omavalitsustel küsida jäätmevedajalt tasu, millega arendada jäätmehooldust ning teha vajalikke investeeringuid.

Vajadust täiendavaks lisarahastuseks näevad omavalitsusjuhid koolitoidule ning teede ehituseks.

ELVLi pressiteade
23.05.2023