Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste vaheprotokoll 2012. aasta riigieelarve osas.

Läbirääkimiste poolteks on Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjon ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsioon. Valitsuskomisjoni juhib regionaalminister, Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni juhivad Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees.

 

Pooled juhinduvad oma tegevuses Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetest, Põhiseaduse paragrahvidest  154  ja  157, Eesti Vabariigi seadustest, poolte poolt kinnitatud läbirääkimiste töökorrast, Valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni 2011. aasta riigieelarve osas läbirääkimiste lõpp- protokollis kokkulepitust ja käesolevate läbirääkimiste käigus vastu võetud otsustest.

 

 

LÄBIRÄÄKIMISTE EESMÄRK JA LÄHTEALUSED

 

Omavalitsusliitude  Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni  läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu.

 

Läbirääkimiste lähtealused on:

 

  1. Kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine;
  2. Riigikohtu üldkogu 2010. aasta 16. märtsi otsuse 2009. aasta lisaeelarve kohta (kohtuasi nr 3-4-1-8-09) seisukohad ning  OECD ja  CLRAE ettepanekud omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks,  partnerluse arendamiseks ja omavalitsuste  koostöö  suurendamiseks.
  3. Kohalike omavalitsuste tegevustingimuste kujundamisel, reformide kavandamisel ja läbiviimisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest lähtumine
  4. Võimaluse korral  riigieelarvest eraldatavate toetuste integreerimine kohalike omavalitsuste tulubaasiga, mis jaotatakse maksutulude ja tasandusfondi kaudu.
  5. Kohalike omavalitsuste poolt täidetavate riiklike ülesannete eristamine õigusaktides ja rahastamise kulupõhiselt riigieelarvest.
  6. Kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks, haldussuutlikkuse tõstmiseks ning teenuste efektiivsemaks osutamiseks analüüsida seadusandlust ja täpsustada seda valdkondades kus omavalitsuste koostöö on otstarbekam, kindlustades koostöö võimalikkuse erineva suurusega territooriumil ja erineva arvu omavalitsuste vahel.
  7. Omavalitsuspoliitika põhimõtete ja suundade avamine riigi strateegiadokumentides.

 

 

LÄBIRÄÄKIMISTE KÄIK

 

  1. ETTEPANEKUD 2012. AASTA RIIGIEELARVE OSAS

 

  1. OMAVALITSUSTE TULUBAAS

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

 

Kohalike omavalitsuste tulubaas on neile seadustega pandud ülesannete täitmiseks ebapiisav.

 

  1. Kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine majanduslanguse eelse perioodi tasemele:
    1. Taastada kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu määr kohalikele omavalitsustele laekuva osa erakorralise vähendamise eelsele tasemele 11,93 %.
    2.  Taastada  tasandusfondist kohalike eelarvete ühtlustamiseks eraldatavate vahendite maht kohalikele omavalitsustele eraldatava osa erakorralise vähendamise eelsele tasemele  91 393 657 eurot (1 430 000 000 krooni).
  2. Kohalike eelarvete autonoomia suurendamine ning planeerimise stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamine:
    1. Kajastada riigi eelarvestrateegias kohalike omavalitsuste tulubaasiga seonduv informatsioon ja tuua ministeeriumide haldusalade raames aastate lõikes välja riigieelarvest kohalikele eelarvetele kavandatavate vahendite mahud.
    2. Eraldada arvestuslikust mootorikütuse aktsiisi laekumisest  teehoiuks kavandatavatest vahenditest kohalikele omavalitsustele vähemalt 15%. Kavandada teehoiu vahendite järkjärguline suurendamine ning seadustada selleks kuni 30% nimetatud arvestuslikest vahenditest, planeerides vahendite kasvu vähemalt 5% ulatuses aastas. Hilisemalt planeerida teehoiu vahendid võimalusel omavalitsuste tulubaasi läbi maksude ja tasandusfondi eri osa.
    3. Mitte pikendada  01.01.2012 kehtivuse kaotavate kohalike omavalitsuste võõrvahendite kaasamise piiranguid.
    4. Kavandada tegevused ja käivitada koostöös üleriigiliste omavalitsusliitudega regulaarne valdkondlik monitooring Riigikohtu otsuse nr 3-4-1-8-09  täitmise ja CLRAE ja OECD raportites toodud ettepanekute rakendamise osas.
    5. Muuta ja täiendada kohalike maksude seadust. Vaadata üle ja korrastada kohalike maksude süsteem, et suurendada omavalitsuste õigust, võimet ja vastutust oma maksutulude kujundamisel, sealhulgas üksikisiku tulumaksu kohalikesse eelarvetesse laekuva osa kohalikuks maksuks üleviimist vähemalt aastaks 2013.
    6. Kohalike omavalitsuste initsiatiivi suurendamiseks ettevõtluse arendamisel, analüüsida ettevõtlusega seotud maksudest osa eraldamist omavalitsuste tulubaasi täiendamiseks.
    7. Analüüsida ning rääkida läbi omavalitsusüksuste avalike teenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri olemi tagamiseks, põhivara kulumi korvamiseks ja kohalikuks arenguks vajalike investeeringute katmiseks ühtse metoodika väljatöötamise ning nende kulude katteks vajalike vahendite omavalitsusüksuste tulubaasi lisamise küsimused.
    8. Uute riiklike funktsioonide üleandmisel omavalitsusüksustele määratleda miinimumnõuded ülesande täitmisel ning tagada ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamine riigieelarvest. Eraldatavad  vahendid peavad katma kohalikele omavalitsustele üleantavate funktsioonide täitmise kulud ning katma funktsiooni täitmisega kaasnevad administreerimis- ja kapitalikulud.
    9. Omavalitsusüksuste osutatavate teenuste kvaliteedinõuete muutmisel riiklikul tasemel, tagada nõuete täitmiseks vajalike vahendite eraldamine riigieelarvest.
    10. Kohalike omavalitsuste eelarvetele laekuvate riiklike maksude maksutulusid, sealhulgas maamaks, või kohalike maksude maksutulusid vähendavate otsuste kavandamisel tuleb ette näha samas rahalises mahus  muude maksutulude suurendamine või tulubaasi vähenemise kompenseerimine.
    11. Analüüsida riiklikult kehtestatud valdkondlike toetuste integreerimise võimalusi kohalike omavalitsuste tulubaasi, maksutulude ja tasandusfondi suurendamise kaudu.
    12. Kavandada tasandusfondi valemi põhjalik analüüs ja jaotuspõhimõtete kaasajastamine, arvestades majandusprotsessis toimuvaid muudatusi ning tasandusfondi funktsionaalse toimimise vajadust. Tasandusfondi valemi tulu- ja kulukomponentide väärtuste ning tasandusfondi mahu määramine peab toimuma läbirääkimiste kokkuleppe alusel.
    13. Lisada tasandusfondi rida  – "pealinna funktsiooni täitmiseks vajalike kulutuste katteks"  (traditsioonilised Vabariigi aastapäeva üritused, erakorralised kulud seoses kõrgete väliskülaliste vastuvõtuga, riiklikult tähtsate objektide korrashoiuga seotud kulud).  Näha ette selleks vähemalt  255 647  eurot (4 000 000 krooni).
    14. Muuta riigi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate rahaliste vahendite suunamise ja jaotamise protsess läbipaistvaks.
  3. Maksukorralduse muudatuste osas:
    1. Taastada tulumaksu ja maamaksu intressitulu laekumine kohalikele eelarvetele või suurendada vastavas mahus kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksuosa 0,03 protsendipunkti ja tasandusfondi kogusummat 1,66 miljonit eurot (26 077 650 krooni).
    2. Muuta tulumaksuseadust ning eraldada ka mitteresidentide tulumaks kohalikele omavalitsustele § 5 lg 1 kohaselt.
    3. Viia lõpule üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandusõiguse tasu ja kaevandamisega seotud vee-erikasutuse tasu riigi ja kohalike omavalitsuste vahelise jaotuse muutmise mõju analüüs ja vastavate muudatuste rakendamine tasandusfondi mahu suurendamise ja jaotuse osas.
    4. Kaotada riiklikud maamaksu vabastused ja kavandada maaomanikele maakasutuse piirangute eest hüvitiste maksmist erinevate riiklike toetusskeemide kaudu.
    5. Kodualuse maa maamaksust vabastamise korral (ka maksuteate mitteväljastamise korral) näha ette vahendid ja kompensatsioonimehhanism kohalikele omavalitsustele tulubaasi vähenemise kompenseerimiseks.
  4. Ettepanekud Euroopa Liidu toetusvahendite osas:
    1. Säilitada kohalikele omavalitsustele suunatud struktuurivahendite maht vastavalt 2007-2013 kinnitatud rakenduskavadele ja nõuda, et valdkondlike rakenduskavade muutmisel konsulteeritakse üleriigiliste omavalitsusliitude esindajatega.
    2. Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate avaliku sektori investeerimisprojektide rahastamisel lähtuda kõigile võrdsest 15% omafinantseeringu määrast.
    3. Jätkata läbirääkimisi Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamisega seotud avaliku sektori osaluse katmise küsimustes, sealhulgas kohalike omavalitsuste omafinantseeringu määrade küsimustes, ning taotleda jätkuvalt riigieelarves riigipoolse osaluse kavandamist kohalike omavalitsuste rahastatavates keskkonnakaitselistes ja veeprojektides, mille omafinantseerimise määr ületab 15%.
    4. Osaleda partnerina Euroopa Liidu järgmise finantsperspektiiviga seotud küsimuste läbivaatamisel ning riigipoolsete ettepanekute väljatöötamisel.
    5. Konkurentsivõime kava "Eesti 2020" meetmeplaani koostamisel ning rakendamisel kaastakse täieõiguslike partneritena kohalikke omavalitsusi ja neid esindavaid üleriigilisi organisatsioone. Rääkida läbi riigisisese territoriaalse pakti sõlmimise küsimused.

 

Valitsuskomisjoni seisukohad:

 

  1. Koostame kohalike omavalitsuste tulubaasi kujundamise analüüsi, mida saab eelarvevõimaluste tekkimisel aluseks võtta kohalike omavalitsuste tulubaasi kujundamisel.
  2. Koostame analüüsi tulumaksu jaotuspõhimõtete võimaliku muutmise kohta, mis arvestab võimalust jaotada tulumaksu erinevate omavalitsuste vahel.
  3. Valmistame ette elamumaa maamaksust vabastamiseks maamaksu seaduse muutmise eelnõu ning koostame mõjude analüüsi.
  4. Analüüsime kohalike omavalitsuste koonddefitsiidi piiramise sidumist riigieelarve eraldiste kasvuga.
  5. Analüüsime tasandusfondi valemi edasiarendusi kulude arvestuspõhimõtete ning parameetrite osas (nt hooldatava parameetri asendamine ja infrastruktuuri parameetri edasiarendus).
  6. Analüüsime riigieelarvest kohalikele omavalitsustele investeeringutoetuste andmisel nende finantssuutlikkuse arvesse võtmist.
  7. Viime kohalike omavalitsuste tulubaasi pikaajalise planeerimise riigieelarve strateegiasse ja koostame selleks metoodika.

 

 

  1. HARIDUS- JA NOORSOOTÖÖ VALDKOND

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

 

Tulenevalt  kehtivatest põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustest, uutest riiklikest õppekavadest ning kindlustamaks seaduse ja selle rakendamiseks antavate õigusaktidega kinnitatavate tingimuste täitmine, taotleme:

  1. Jätkuvalt rakendatavate muudatuste mõjude analüüsimist ja vastavalt sellele, kulude arvestust ja katmiseks omavalitsustele täiendavate vahendite kavandamist;
  2. Haridustoetuse maht peab olema välja arvutatud vastavalt kehtivale valemile ja selleks on vajalik:
    1. läbirääkimiste esimeses etapis enne HTM ja RM poolt haridustoetuse mahu kavandamist riigieelarves, leppida kokku haridustoetuse mudeli erinevate komponentide suuruses, sealhulgas:
    2. näha ette investeeringukomponent vähemalt 2008. aasta tasemel, mis kindlustaks ka õpikeskkonna arendamise vastavalt uuenenud seaduse ja õppekava nõuetele;
    3. kavandada kõigi põhikooli õpilaste toitlustamise rahastamise toetamiseks  vahendid arvestusega vähemalt 1,3 eurot (20,3 krooni) põhikooli õpilase kohta koolipäeva arvestuses;
    4. suurendada ühisürituste ja ainesektsioonide toetust vähemalt 10%.
  3.  Väljaspool haridustoetust kavandada riigieelarvest vahendid:
    1. riikliku   üldhariduse   arengukavaga   kohalikule   omavalitsusüksustele alushariduse valdkonnas (sh koolieelse eelõpetuse võimaldamine) pandud ülesannete täitmiseks;
    2. uute riiklike õppekavade rakendamiseks, sh pedagoogide täiendkoolituseks, õpikute ja õppevahendite suurenenud kulude katteks ja riiklikus õppekavas sätestatud õpikeskkonna kaasajastamiseks, sh loodusainetes, matemaatikas, tehnoloogia-ja teadusõppes kooliastmete kaupa vähemalt 38,35 eurot (600 krooni) õpilase kohta esimeses kooliastmes, 71,58 eurot (1120 krooni)  õpilase kohta teises kooliastmes, 94,59 eurot (1480 krooni) õpilase kohta kolmandas kooliastmes ning 12,78 eurot (200 krooni) õpilase kohta neljandas kooliastmes;
    3. munitsipaalkooli riiklikult toetatava õpilaskodu kohatoetuse summaks ühe õpilase kohta vähemalt  190 eurot (2972 krooni);
    4. hariduse tugisüsteemide (logopeedide, ka venekeelsete, abiõpetajate, karjäärinõustajate jm spetsialistide) rakendamise toetamiseks;
    5. huvikooli seaduse § 21 lg 4 (Lähtudes valla või linna haldusterritooriumil    asuvates huvikoolides huviharidust omandavate õppurite arvust, huviala valdkondadest ja riiklikest prioriteetidest, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest toetus (edaspidi toetus) valla- ja linnaeelarvetele huvikoolidega seotud kulude osaliseks katmiseks) täitmiseks;
    6. Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2008 määruse nr. 30 (riiklik programm "Igale lapsele lasteaiakoht") taasrakendamiseks, vähemalt mahus  25,5 miljonit eurot (398,9 miljonit krooni);
  4. Toetada jätkuvalt riigieelarvest ning kavandada täiendavaid vahendeid:
    1. huvihariduse ja huvitegevuse projektipõhiseid ja Avatud Noortekeskuste programme;
    2. noorteühinguid vähemalt 2010. aasta tasemel.
  5. Töötada välja õpilastranspordi logistika ja kohalike omavalitsuste rahastamise süsteem riigieelarvest, seoses koolivõrgu korrastamise kava ja õpilaste kooliveo kulude katmisega.
  6. Arvestades  kohalike  omavalitsuste  jätkuvalt vähest eelarvevahendite  mahtu, teeme Sotsiaal- ning Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku analüüsida järgmiste õigusaktide mõju kohalikele eelarvetele, et kompenseerida lisakulutused omavalitsustele:
    1. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „ Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule" mõju;  
    2. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Tervisekaitsenõuded koolidele" mõju.

 

Valitsuskomisjoni seisukohad:

 

  1. Haridussüsteemi rahastamisel tuleb algatada erinevate sama taseme haridusliikide rahastamise proportsioonide üle vaatamine ja panna senisest suurem rõhuasetus üldharidussüsteemi efektiivsusele. Üldharidussüsteemi rahastamisel on oluline muuhulgas tagada ka haridustoetuste üksikute komponentide järjepidevus, stabiilne maht ning analüüsida nende toetuste mõju valdkonna sisuliste probleemide lahendamisel.
  2. Üldharidussüsteemi kvaliteedi säilimiseks ja arendamiseks on jätkuvalt oluline optimaalse koolivõrgu kujundamine ja kohalike omavalitsuste vaheline koostöö erinevate tasemete haridusteenuste arendamisel. Demograafilistest arengutest tulenev õpilaste arvu vähenemine mõjutab lähiaastatel kõige enam gümnaasiumivõrku. Tagamaks tasakaalu üldhariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse vahel peaks põhiharidus olema kättesaadav võimalikult kodu lähedal, gümnaasiumitaseme õpe aga pigem maakondlikes tõmbekeskustes. Koostöökogu ettepanekutega arvestamine sõltub vähemal või rohkemal määral vahendite kokkuhoiuvõimalustest üldharidussüsteemi sees.
  3. Haridustoetuste üksikute komponentide täpse rahastamise suuruse ja jaotuspõhimõtete üle 2012. aasta riigieelarves jätkatakse läbirääkimisi.
  4. Üldharidusvaldkonna olulisemad prioriteedid tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevuskavast 2011-2015 ja Haridus- ja Teadusministeeriumi arengukavast „Tark ja tegus rahvas" on:
    1. Põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava rakendamine sh  õppekeskkonna parandamine eelkõige loodusainetes, matemaatikas, tehnoloogia- ja teadusõppes;
    2. Maakondlike õpinõustamiskeskuste riikliku toetamise jätkamine;
    3. Rahvusvahelise üldhariduse (sh IBO õppekavade rakendamine) võimaluste ettevalmistamine ja laiendamine Tallinnas ja Tartus ning Euroopa kooli loomine;
    4. Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele 30% lisatasu maksmine alates 2012. aastast;
    5. Alushariduse omandamine koolieelsetes lasteasutustes ja koolide ettevalmistusklassides vähemalt 95% lastest;
    6. Koolivõrgu korrastamise eestvedamine;
  5. Valitsuse tegevuskava kohaselt jätkatakse:
    1. lasteaiakohtade loomist ja lastehoiuvõimaluste parandamist Euroopa Liidu struktuurifondide KOIT kava ning Kyoto saastekvootide müügist laekuvate vahendite toel;
    2. koolilõuna riiklikku toetamist põhikoolis samadel alustel, mis 2011.aastal.
  6. Noortevaldkonna olulisemad prioriteedid tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevuskavast 2011-2015  ja Haridus- ja Teadusministeeriumi arengukavast „Tark ja tegus rahvas":
    1. Noortevaldkonnas on aastatel 2012-2015 peamine ennetada noorte kihistumist ja ühiskonnast kõrvalejäämist. Erilist tähelepanu on vaja pöörata võrdsete võimaluste tagamisele noorte mitmekülgseks arenguks ja osaluseks ühiskonnaelus, asjakohase toe kättesaadavusele probleemide tekkimisel ning ettevalmistustele tööturul toimetulekuks.
    2. Selleks on vajalik on tagada:
      1. maakondlike karjäärikeskuste väljaarendamine, et tagada ja suurendada kättesaadavust nõustamisteenustele;
      2. avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ja huvikoolide infrastruktuuri arendamise toetamine;
      3. alaealiste komisjonide tegevuse tagamine ja mõjutusvahendite mitmekesisuse ning kättesaadavuse toetamine;
      4. noorteühingute aastatoetuste ja projektitoetuste eraldamine;
      5. noorsootöö seaduse muudatustest tulenevate noorte osaluskogude loomise ja arendamise toetamine;
      6. kvaliteedi mõõtmiseks ja hindamiseks väljatöötatud süsteemi alusel indikaatorite seire ning kvaliteedi hindamise riikliku programmi jätkuv rakendamine;
      7. huvihariduse õppekavade korrastamine ja uute väljatöötamine ning toetuste rakendamine huvihariduse- ja tegevuse kvaliteedi suurendamiseks;
      8. noorte elutingimusi, heaolu ja arenguvõimalusi kirjeldavate näitajate koondamine noorte seiresüsteemis www.noorteseire.ee ning iga-aastaste noorte seirearuannete koostamine.
  7. Valitsuse tegevuskava ja RES 2012-2015 kohaselt rakendatakse ringiraha alates 1. jaanuarist 2014 (so kuni 130 euro suurune iga-aastase pearaha igale kooliealisele (6-19 aastasele) lapsele, mida saab kasutada huvialaringis osalemise eest tasumiseks). Ringiraha rakendamise ettevalmistamine on Valitsuse tegevuskava kohaselt Kultuuriministeeriumi vastutusalas, kuid tõenäoliselt eeldab see tihedat koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning ka huvikooli seaduse muutmist.

 

 

  1. SOTSIAAL-, TÖÖ JA TERVISHOIU VALDKOND

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

 

  1. Arvestada toimetulekupiiri tõstmise vajadusega. Toimetulekutoetuse määramisel mitte arvestada sissetulekute hulka igakuiselt makstavat lapsehooldustasu. Mitte rakendada alates teisest pereliikmest koefitsienti 0,8.
  2. Tagada riigieelarvest:
    1. vahendid   ravikindlustuseta   isikutele perearstiteenuse   ja   eriarstiteenuse võimaldamiseks;
    2. toimetulekutoetuseks eraldatavate rahaliste vahendite vastavus tegelikele vajadustele sh näha ette toimetulekutoetusteks kavandatavate vahendite  üldmahust vähemalt 10 % toimetulekutoetuse väljamaksmise ja sotsiaalhoolekandeliste ülesannete   täitmise   administreerimisega   seotud   kulutuste, uute teenuste loomise ja olemasolevate arendamise kulude katmiseks (sh investeeringuteks).
  3. Arvestades  kohalike  omavalitsuste  jätkuvalt vähest eelarvevahendite  mahtu, teeme Sotsiaal- ning Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku analüüsida järgmiste õigusaktide mõju kohalikele eelarvetele, et kompenseerida lisakulutused omavalitsustele:
    1. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule" mõju;  
    2. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Tervisekaitsenõuded koolidele" mõju.

 

Valitsuskomisjoni seisukohad:

 

  1. Toetame  põhimõtteliselt vajadust toimetulekutoetuse piiri tõstmiseks. Saame seda kaaluda järgmistel aastatel vastavalt eelarvelistele võimalustele. Käesoleval hetkel peame oluliseks ennekõike tagada toimetulekutoetuse väljamaksmine inimestele. Ei toeta  toimetulekutoetuse arvutusaluste muutmist.
  2. Riigieelarveliste vahendite suurendamise osas:
    1. Toetame põhimõtteliselt vajadust laiendada ravikindlustamata isikutele tervishoiuteenuste osutamise ulatust, kuid ei näe võimalust katta vastavat kulu etteantud 2012. aasta eelarve piirsumma piires. Taotleme vahendeid lisataotlusena. Tegelikud võimalused selguvad peale riigieelarve läbirääkimisi.
    2. Ei toeta muudatust toodud kujul, kuna see tooks kaasa olulise eelarve kulude kasvu. Oleme valmis jätkama läbirääkimisi administreerimiskulude eraldamise aluste muutmise osas ja kaaluma maksmist vastavalt juhtumite arvule ja ühe juhtumi menetluse maksumusele.
  3. Toetame osaliselt lisakulude kompenseerimist, kuid selleks raha taotlemine eeldab selgemate andmete olemasolu ja koostööd koolide ja lasteaedade uute tervisekaitsenõuete mõjude hindamistel.

 

 

  1. KULTUURI- JA SPORDI VALDKOND

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

 

Taotleme jätkuvalt riigieelarvest vahendite kavandamist:

  1. Investeeringute toetuseks kohalikele omavalitsustele kultuuri ja spordi infrastruktuuri        arendamiseks vähemalt 2008. aasta tasemel;
  2. Rahvaraamatukogudele teavikute soetamiseks ja veebipõhise raamatukogude infosüsteemi arendustegevuse toetamiseks ning tehnoloogiliste võimaluste laiendamist nägemispuudega inimestele;
  3. Ujumise algõpetuse programmi toetamiseks, suurendades selle vahendeid 479 337 euroni (7,5 milj, kroonini);
  4. Harrastusspordi toetamiseks riigieelarvet vähemalt 2008. eelarveaasta mahus ning selle jaotamiseks konkreetse mudeli väljatöötamiseks;
  5. Maakondlike tervisespordikeskuste programmidele vähemalt 2008. aasta mahus;
  6. Tegevustoetuseks kooridele, rahvatantsurühmadele ning orkestritele vähemalt 2008. aasta tasemel laulu-ja tantsupeotraditsiooni hoidmiseks ka pidudevahelisel ajal;
  7. Toetuseks noortespordile vähemalt 2008. aasta tasemel;
  8. Tegevustoetuseks 15 maakondliku ja viie suurema linna (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla  Järve) spordiliitudele;
  9. Kohalike omavalitsuste halduses olevate, kuid sisuliselt üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja spordiobjektidele (Tallinna Loomaed, Tallinna Lauluväljak, Kadrioru staadion);
  10. Toetuseks professionaalsetele munitsipaaletendusasutustele (näiteks Tallinna Linnateater, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester, Narva Linnaorkester, Kuressaare Linnateater jne);
  11. Väärtustades enam lastega töötavate kõrgema kutsekvalifikatsiooniga treenerite tööd, kavandada sh selleks riigipoolne toetus poole summa ulatuses noortespordi III, IV ja V kutsekvalifikatsiooniga treenerite töötasust;
  12. Liikumisharrastuse arengukavast tulenevalt suurendada liikumisharrastusele eraldatavaid vahendeid 639 116 euroni (10,0 milj. kroonini);
  13. Muinsuskaitseks ja muinsuskaitse halduslepingute professionaalsemaks täitmiseks suurendada muinsuskaitseks kavandatavaid vahendeid;

 

Valitsuskomisjoni seisukohad:

 

  1. Esitatud 2012. aasta riigieelarve taotluses on kulud samas suurusjärgus 2011. aasta eelarvega.

 

 

  1. MAAKASUTUSE JA KESKKONNAHOIU VALDKONNAD

 

V.I. MAAKASUTUS

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

 

  1. Taotleme Vabariigi Valitsuselt:
    1. viia maa korraline hindamine läbi hiljemalt 2012. aastal;
    2. katta riigieelarvest reformimata riigimaade hooldamise ja haljastamise kulud vähemalt 2009. aasta mahus.

 

Valitsuskomisjoni seisukohad:

 

  1. Maade korralist hindamist 2012 aastal läbi ei viida.
  2. Riigieelarvest kaetakse  Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate riigimaade hooldamise kulu vähemalt 2011 aasta mahus.

 

V.II. KESKKONNAHOID

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu on jätkuvalt seisukohal, et riigi poolt Euroopa Liiduga liitumisel võetud tähtajalised kohustused on riigi kohustused ning nende tähtajaline täitmine on võimalik ainult riigipoolse jätkuva kaasfinantseerimise olemasolul.

 

  1.  Taotleme Vabariigi Valitsuselt:
    1. läbirääkimiste jätkamist Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamise avaliku sektori poolse osaluse katmise küsimustes ja riigieelarves riigipoolse osaluse kavandamist kohalike omavalitsuste EL fondidest rahastatavates keskkonnakaitselistes ja veeprojektides 2012.  aastal ning jätkata seda kuni rahastamisperioodi lõpuni;
    2. toetust kohalike omavalitsuste eelarvetele, et tagada struktuuritoetuste 2007-2013 perioodil omaosalus veeprojektides, mille kaasfinantseerimise määr ületab 15%;
    3. jätkuvalt  vahendeid  omavalitsusüksustele alla 2000  IE  reovee-kogumisaladel investeeringute teostamiseks;
    4. kõigi  keskkonnatasude  osas  tasu  jaotumise  muutmist  riigieelarve  ja  kohalike omavalitsuste eelarvete vahel nii tavamäärade kui ka kõrgendatud maksumäärade korral, rakendades solidaarsuse ja regionaalsuse ehk kohalikku komponenti;
    5. Kyoto protokolli järgsete CO2  heitmekvootide (AAU) müümisest saadavate vahendite rakendamiseks kohalike omavalitsuste objektidest koosnevate pakettide moodustamise jätkamist.

 

Valitsuskomisjoni seisukohad:

 

  1. Vastavalt veebruaris 2011. a jõustunud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muudatusele (§ 34 lg 5 p1) on omavalitsustel võimalus võtta laenu Keskkonnainvesteeringute Keskuse omavahendite arvelt suuremas mahus, kui sama seadusega kehtestatud netovõlakoorma ülempiir, et ellu viia veeprojekte asulareovee puhastamise ja joogivee direktiivi nõuete täitmiseks. Seetõttu ei saa pidada põhjendatuks riigipoolse panuse suurendamine kohalike omavalitsuste eelarvetele, et tagada struktuuritoetuste 2007-2013 perioodil omaosalus veeprojektides.
  2. Peame oluliseks ja kavandame jätkuvalt vahendeid omavalitsusüksustele alla 2000 ie reovee-kogumisaladel investeeringute teostamiseks.
  3. Jätkame läbirääkimisi Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamise avaliku sektori poolse osaluse katmise küsimustes ja riigieelarves riigipoolse osaluse kavandamist kohalike omavalitsuste EL fondidest rahastatavates keskkonnakaitselistes ja veeprojektides 2012. aastal ning  kuni rahastamisperioodi lõpuni.

 

 

  1. TEEHOIU JA ÜHISTRANSPORDI VALDKOND

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

 

Teeme Vabariigi Valitsusele ettepanekud:

  1. Leppida kokku teeseaduse muudatustes, sätestades selles kütuseaktsiisist teehoiuks laekuvate vahendite arvel kohalike teede hoiuks eraldatava osa suuruseks 2012 aastal vähemalt 15% ja selle eraldamine omavalitsusüksustele tasandusfondi kaudu vastavalt läbirääkimiste käigus kokkulepitavale mudelile.

2. Jätkata läbirääkimisi teehoiu vahendite kulupõhiste jaotuspõhimõtete väljatöötamiseks, eesmärgiga tagada nimetatud vahendite õiglasem, sealhulgas ka erinevaid kulutingimusi arvestav jaotus kohalike maanteede ja tänavate vahel kindlustamaks eri liiki ja eri omandis olevate teede vastavus teeseadusest tulenevatele nõuetele.

3. Eraldada  maakonna ühistranspordiliinide täiendavaks finantseerimiseks vahendid vähemalt 2009. aasta tasemel 21 670 eurot (339 miljonit krooni).

4. Liita projekt „Tallinna tramm", kui keskkonnasõbralik ühistransport, olemasolevate ja perspektiivsete liinide osas, Vabariigi Valitsuse poolt toetatavate transpordi investeeringute kavasse.

 

Valitsuskomisjoni seisukohad:

 

  1. Iga-aastane kohalike teede toetuse suurus vaadatakse üle riigieelarve koostamise käigus ning võimalusel suurendatakse kohalike teede hoiu toetuse osakaalu üldises teehoiu kuludes. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on teede ja tänavate korrashoid kohaliku omavalitsuse kohustus ning riigieelarves teehoiuks ette nähtud vahenditest tehtud sihtotstarbelisi eraldisi kohalikele omavalitsustele tuleb endiselt käsitleda kui riigipoolset toetust kohalike teede hoiuks lisaks kohaliku omavalitsuse muudele eelarvevahenditele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium taotleb 2012. aastaks kohalike teede rahastamiseks 10% teede rahastamiseks ettenähtud vahenditest (25 829 275 €).
  2. Senine praktika kohalike teede hoiuraha vahendite jaotuspõhimõtete kohta on kokku lepitud omavalitsustega ja selle muutmiseks ootab Valitsuskomisjon konkreetseid ettepanekuid omavalitsusliitude poolt kõigi omavalitsustega kokkulepitud uue metoodika kohta, millele oleks lisatud analüüs uute jaotuspõhimõtete otstarbekusest.
  3. Maakonna ühistranspordiliinide finantseerimiseks taotleb MKM kokku 21,994 mln € (344 mln kr).
  4. Mitte toetada projekti „Tallinna tramm" (uute trammiliinide ehitus) lülitamist transpordi investeeringute kavasse järgmistel põhjustel:
    1. Transpordi investeeringute kava vahendid on projektide vahel ära jaotatud ning puuduvad vabad vahendid „Tallinna trammi" lisamiseks;
    2. Tallinna trammi" projekt pole piisavalt tehniliselt ette valmistatud, et seda oleks võimalik ellu viia käesoleva eelarveperioodi jooksul;
    3. Tallinn linnal puuduvad kaasfinantseerimiseks vajalikud vahendid vähemalt aastani 2014.
  5. Investeeringute kavasse lisatakse praeguse trammiliini nr. 4 taristu rekonstrueerimise projekt ning lisaks soetatakse AAU-de müügist laekuvatest rahadest 15 uut trammi antud liinile.

 

  1. INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA VALDKOND

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

 

  1. Tagada kohalikele omavalitsustele täiendavate rahaliste vahendite eraldamine avalike teenuste kättesaadavuse edasiseks  parendamiseks, eesmärgiga suurendada automatiseeritud e-teenuste osakaalu.
  1. Leida  täiendavaid finantseerimise vahendeid ISKE rakendamiseks lähiaastatel kohalikele omavalitsustele, kes ei ole senini liitunud ISKE projektiga
  2. Leida rahalisi vahendeid munitsipaalharidusasutuste XXI sajandi IT infrastruktuuri kontseptsiooni loomiseks ja vastava infrastruktuuri väljaehitamiseks, eesmärgiga tagada munitsipaalharidusasutuste IT valdkonna jätkusuutlik areng ja luua õpilastele võrdsed tingimused õppeprotsessis nüüdisaegsete IT võimaluste ärakasutamiseks.

 

Valitsuskomisjoni seisukohad:

 

  1. Toetame e-teenuste osakaalu suurendamist kohalikes omavalitsustes läbi kohaliku omavalitsuse infoühiskonna projektide (Kohaliku omavalitsuse menetluste keskkond, Ruumilise planeeringu Infosüsteem, Kohaliku omavalitsuste teenuseportaal).
  2. Toetame kohalikes omavalitsustes digitaalse asjaajamise rakendamise jätkamist, otsides võimalusi finantseerida  ühtse paberivaba dokumendihalduse juurutamist.
  3. Toetame osalusdemokraatia levikut kohalikes omavalitsustes otsides võimalusi finantseerida volikogude infosüsteemi kasutamist, selle tööks vajamineva esialgse riistvara hankimisel.
  4. Toetame „KOV ISKE" projekti jätkamist ning laiendamist pilootprojektist väljajäänud omavalitsustele, otsides täiendavaid finantseerimisvõimalusi „KOVISKE 2" projekti  rakendamiseks.

 

  1. MUUD ERALDISED

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

 

  1. Eraldada üleriigiliste omavalitsusliitude Euroopa Liidu suunalisele koostööle ja Eesti omavalitsuste esindamiseks Brüsselis toetust 160 tuh. eurot (2,503 miljonit krooni).

 

Valitsuskomisjoni seisukohad:

 

  1. Jätkame üleriigiliste omavalitsusliitude Brüsseli esinduse ja omavalitsuste Euroopa Liidu suunalise  koostöö toetamist 2011. aasta tasemel 116 294 eurot.

 

 

B .  MUUD KOHALIKE OMAVALITSUSTE TEGEVUSE JA

      SELLE RAHASTAMISEGA SEOTUD KÜSIMUSED

 

SOTSIAAL-, TÖÖ JA TERVISHOIU VALDKOND

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

 

  1. Kindlustada perearstiteenuse üleriigiline kättesaadavus.
  2. Jätkata läbirääkimisi:
    1. esmatasandi tervishoiuteenuste infrastruktuuri väljaarendamise rakendusplaani elluviimise ja hilisema ülalpidamiskulude katmise osas;
    2. kohalikele omavalitsustele tekkiva täiendava rahalise koormuse kompenseerimiseks seoses patsiendi 15% omaosalusega statsionaarsel  hooldusravil  viibimisel vähekindlustatud isikute osas;
    3. ambulatoorse hooldusravi (koduõendus) teenuse kättesaadavuse tagamiseks sõltumata isiku elukohast või majanduslikest võimalustest, eesmärgiga kindlustada kõigile inimestele oma terviseprobleemiga toimetulek;
    4. koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamiseks kõigis omavalitsuses elavatele lastele (sh ka eelkooliealistele) kavandada koostöös tervishoiuteenuste osutajatega lisaks koolitervishoiuteenuse rahastamisele ka koolieelsetes lasteasutustes tervishoiuteenuse rahastamine haigekassa vahenditest;
    5. võimaluste leidmiseks puuetega lastele lapsehoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks.
  3. Algatada ÜRO Puuetega inimeste konventsiooni rakendamisega seotud rahaliste kohustuste analüüs, et katta riigieelarvest omavalitsustele konventsiooni täitmiseks vajalikud vahendid.
  4. Kaasata üleriigiliste omavalitsusliitude esindajad EL 2013-2020 perioodi vahendite kasutamise tingimuste väljatöötamisse. 
  5. Sotsiaal-, töö ja tervishoiu ning rahanduse- ja maksupoliitika töörühmal täpsustada hooldajatoetuse parameetrit tasandusfondi valemis, tagamaks vastavad vahendid tasandusfondis vähemalt 2010. aasta tasemel.
  6. Teeme Sotsiaalministeeriumile ettepaneku:
    1. vaadata üle abivahendite eraldamise kord, et leida võimalusi suurendada vahendeid hooldus-, põetus- ja muude abivahendite soetamiseks ning rehabilitatsiooniteenuse eest tasumiseks (doteerimiseks riigieelarvest);
    2. algatada käibemaksu seaduse muudatus, tagamaks viipekeele teenuse käibemaksuvabana sätestamine käibemaksuseaduses analoogselt teiste sotsiaalteenustega.
  7. Arvestades kohalike omavalitsuste jätkuvalt vähest eelarvevahendite mahtu, teeme Sotsiaal- ning Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku analüüsida järgmiste õigusaktide mõju kohalikele eelarvetele, et kompenseerida lisakulutused omavalitsustele:
    1. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule" mõju;
    2. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Tervisekaitsenõuded koolidele" mõju.
  8. Taotleme STAR programmi tõrgeteta töö tagamist ning arenduste realiseerimist kohalike omavalitsuste sotsiaaltoetuste aruannete vormide loomisel ja STARi edasist arendamist koostöös kohalike omavalitsustega, et tagada sotsiaaltoetuste süsteemi tõhusam toimimine kohapeal.

 

Valitsuskomisjoni seisukohad:

 

  1. Ettepanek ühtib ministeeriumi seisukohaga. Perearstiteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine on üks Sotsiaalministeeriumi hetkeprioriteetidest.
  2. Edasistel läbirääkimistel:
    1. Nõustume vajadusega toetada investeeringuid esmatasandi tervishoiuteenuste infrastruktuuri. Taotleme vahendeid 2012. riigieelarvest lisataotlusena, mille rahuldamine selgub riigieelarve läbirääkimiste käigus. Planeerime teha ettepaneku ka järgmise perioodi struktuuritoetuste rahastuse saamiseks. Hilisemad ülalpidamiskulud hüvitatakse täna toimiva süsteemi kohaselt ravikindlustuse eelarvest tervishoiuteenuste hindade kaudu.
    2. Oleme seisukohal, et omaosaluse kehtestamine on põhjendatud  ja vajalik      tagamaks ravikindlustuse süsteemi jätkusuutlikkust ning loomaks võimalust rahastada suuremat hulka ravijuhtumeid.[1]
    3. Sotsiaalministeerium on hetkel võtnud eesmärgiks (tervishoiuteenuste korralduse seaduse muutmine) võimaldada hooldusteenuste osutajatel sõltumata omandivormist taotleda õendusabiteenuste osutamise tegevusluba ning tegevusloa olemasolul taotleda haigekassast teenuste rahastamise lepingut. Seega rahastamise skeem jääb samaks, kui hooldekodudel tekib ametlik võimalus õendusabiteenuste osutamiseks ning ka finantseerimislepingu taotlemiseks.
    4. Eelkooliealistele lastele on tervishoiuteenuse osutamine tagatud läbi perearsti. Igal lapsel on olemas perearst, kelle tööülesannete hulka kuulub ka 0–18-aastaste lastele ennetavate tervisekontrollide teostamine.
    5. Soovime tõhustada KOVidega koostööd lapsehoiuteenuse kättesaadavuse parendamiseks, kuna hetkel jääb endiselt puuetega laste lapsehoiuteenusele eraldatud vahendeid üle. Meie huvi on ka arutada, kuidas parandada puudega lapse lapsehoiuteenuse kättesaadavust ja selle osas finantseerimisskeemi vajadusel täiendada.
  3. Puuetega inimeste konventsiooni ratifitseerimine ei too kaasa täiendavat õigust, mis tänases Eesti õigusruumis juba ei kehti. Sotsiaalministeerium on teinud täiendava analüüsi nende teemade suhtes, kust ei tule otseselt selget kohustust täna kehtivatest eriseadustest (nt olemasolevate hoonete juurdepääsetavaks tegemine ka juhul, kui ei ole plaanis hooneid rekonstrueerida). Samuti oleme analüüsinud teavitamise ja ühiskonna teadlikkuse tõstmisega seotud kulud. Täiendame vastavalt eelnõu seletuskirja, teeme ettepanekud arvestada antud vajadusega struktuuritoetuste suunamisel.
  4. Meil olemasolevatel andmetel valmistab Rahandusministeerium praegu ette struktuuritoetuste järgmise perioodi planeerimisprotsessi, sh kaasamise kava. Kohalikud omavalitsused on selles kindlasti oluline sihtgrupp ka meie jaoks.
  5. Haigekassa on seadnud eesmärgiks parandada ambulatoorse ja statsionaarse õendusabi kättesaadavust. Hooldusravi kättesaadavuse kohta vt punkti 2.2.
  6. Oleme omalt poolt teinud ettepanekud tasandusfondi valemi muutmiseks. Teemat     arutatakse juunis rahandus- ja maksupoliitika töörühmas.
    1. Sotsiaalministeerium rahastab nii abivahendite- kui rehabilitatsiooniteenust vastavalt eelarvelistele võimalustele. Oleme samaaegselt võtnud eesmärgiks rehabilitatsiooniteenuse tõhususe ja kvaliteedi parendamise ning abivahendite jaotamise süsteemi ülevaatamise, et sihitada olemasolevaid vahendeid paremini ja suurendada rahaliste vahendite kasutuse säästlikkust.
    2. Käibemaksu seaduse muudatuste osas on vastutav ministeerium Rahandusministeerium. Sellest tulenevalt ei saa Sotsiaalministeerium algatada antud seaduse muutmist.
  7. Toetame osaliselt lisakulude kompenseerimist, kuid selleks raha taotlemine eeldab selgemate andmete olemasolu ja koostööd koolide ja lasteaedade uute tervisekaitsenõuete mõjude hindamistel.
  8. STARi edasiarendused on planeeritud nii 2011. kui 2012. aastasse. Vajalike arenduste määratlemisel lähtutakse omavalitsustest laekunud tagasisidest ning ettepanekutest ning suuremad edasiarendused töötatakse välja ja testitakse koostöös sotsiaaltöötajate esindajatega. Statistilise väljundi saamiseks on käivitatud Sotsiaalvaldkonna andmeaida projekt (eelduslik realiseerimine 2013. aastaks). STAR keskkonda, kui suurde operatiivsüsteemi, aruannete moodulit planeeritud ei ole, kuna see ei ole tehniliselt ning majanduslikult otstarbekas. Samuti tagame STARi kasutajatele jätkuvalt kasutajatoe teenuse ning vajadusel täiendavad koolitused.
  9. Sotsiaalministeerium taotleb vahendeid nende isikute ööpäevaringse üldhoolduse kulude osaliseks tasumiseks, kes on enne 2001. aastat suunatud ööpäevaringsele erihooldusteenusele ja kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht muudeti seetõttu erihooldekodu järgse omavalitsuse aadressile, kuid kes vajavad nüüd üldhooldusteenust.
  10. Ettepanekud edasiseks koostööks omavalitsustega:
    1. Suurendada koostööd kohalike omavalitsustega rahvusvahelise kaitse saanute elukoha leidmise ning integratsiooni toetavate teenuste osutamisel kohalike omavalitsuste poolt. Luua omavalitsustes vastutulelikkust ning soovi koostööks rahvusvahelise kaitse saajate elu korraldamisel Eestis, pidades silmas et kohalike omavalitsuste poolt tehtud tegevused rahvusvahelise kaitse saaja toetamisel kaetakse riigieelarvelistest vahenditest.
    2. Suurendada koostööd sotsiaalteenuste nõuete seadustamiseks kujul, et nõuded aktsepteerivad inimeste õigust abile ning samal ajal on kohalikele omavalitsustele jõukohased. Jätkata dialoogi, et tänases Sotsiaalhoolekandeseaduses toodud teenuste nõuded pakkuda välja kujul, mis KTK hinnangul on omavalitsustele jõukohased (ei nõua täiendavaid rahalisi vahendeid, kuna lähtuvad juba täna jõukohasest tasandist) ning samal ajal jälgivad inimese õigust vajadustele vastavale abile ning sotsiaalteenustele esitavataid kvaliteedipõhimõtteid. Antud teema olulisust rõhutab ka Vabariigi Valitsuse  tegevusprogramm.[2] Ühtsete nõuete kehtestamine aitaks kohalikel omavalitsustel kujundada inimeste vajadustele vajalikele teenuseid, annaks teenuseosutajatele selged alused oma teenuste arendamiseks ja läbi selle tagaks inimestele ühtlasema tasemega teenuste kättesaadavuse sõltumata nende elukohast.
    3. Suurendada koostööd kujundamaks hoiakut, et eakad inimesed peaksid eelkõige saama elada oma koduses keskkonnas ja kasutada kodus elamist toetavaid meetmeid. Ootuseks on, et kohalikud omavalitsused analüüsivad teenuste arendamisel kohaliku piirkonna vajadusi ning peavad olulisemaks institutsioonide laiendamise (uute hooldekodude ehitamise taotlemine, planeerimine) asemel kujundada meetmeid eakate kodus elamise toetamiseks. Antud lähenemine lisarahasid ei nõua, pigem saab hooldekodude ehitamiseks taotletavad/kavandatavad vahendid suunata toetavate teenuste arendamiseks.
    4. Suurendada koostööd leidmaks võimalusi olemasolevate rahaliste vahendite juures tagada inimestele neile vajalikke teenuseid. Sotsiaalministeerium olles analüüsinud eakate teenuste vajadust ja selleks vajalikke rahastuse võimalusi näeb ühe võimalusena puudega eakate riikliku toetuse maksmise lõpetamist ja antud vahendite suunamist teenuste osutamiseks ja toetuste maksmiseks läbi kohalike omavalitsuste. Vastav tegevussuund on kinnitatud ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kontseptsiooniga.

 

 

MAAKASUTUSE JA KESKKONNAHOIU VALDKONNAD

 

  1. MAAKASUTUS

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

 

  1. Teeme ettepaneku läbirääkimiste jätkamiseks:
    1. seadustamaks võimalust vaba- ja reformimata riigimaa tasuta munitsipaliseerimiseks kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete täitmiseks, sh ettevõtluse soodustamiseks, arendustegevuseks jne.
    2. maa munitsipaalomandisse võtmise seadustamiseks, sealjuures võimalike vahetusvariantide kaalumiseks või omanikele muude kompenseerimismehhanismide rakendamiseks maade osas,  mis on vajalikud kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks;
    3. lihtsustamaks sotsiaalmaana munitsipaalomandisse antud maa sihtotstarbe muutmist;
    4. lihtsustamaks kohaliku omavalitsuse omandis sotsiaalmaal oleva kinnisvara müüki lihtsustatud korras;
    5. seadustamaks võimalust saada munitsipaalomandisse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all olevate äriühingute kasutuses olev maa ja seada sellele maale hoonestusõigus;
    6. tunnistamaks kehtetuks kohustus kanda munitsipaalomandisse antud maa võõrandamisel 65 % maa turuväärtusest riigieelarvesse.

2. Teha Keskkonnaministeeriumile ettepanek esitada selgitused 2010. aastal ettevalmistatud maareformi seaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu edasise menetlemise käigu kohta ning ülevaade kuidas arvestatakse selles omavalitsuste poolt esitatud märkuste ja ettepanekutega.

 

 

Valitsuskomisjoni seisukohad:

 

  1. Kohalike omavalitsuste ebavõrdse seisu tõttu reformimata maa osas ei ole otstarbekas maareformi lõpp-etapis uusi maa munitsipaalomandisse andmise aluseid välja töötada.
  2. Otstarbekas on kaaluda võimalusi riigivaraseaduse alusel maa omandisse andmise osas, seda eriti ettevõtluse arendamiseks vajalike maade puhul.
  3. Jätkata läbirääkimisi kompensatsioonimehhanismide rakendamise osas koos Rahandusministeeriumiga.
  4. Sotsiaalmaa sihtotstarbe muutmise ja sotsiaalmaa sihtotstarbega maa võõrandamise  lihtsustamiseks on kavandatud muudatused maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõus, jätkata läbirääkimisi koostöös Siseministeeriumiga.
  5. Kohaliku omavalitsuse mõju all olevate äriühingute kasutuses oleva maa munitsipaalomandisse andmise ettepanekut kaalutakse maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu koostamisel.
  6. Jätkata läbirääkimisi munitsipaalomandisse antud maa võõrandamisel 65% maa turuväärtusest riigieelarvesse kandmise kohustuse üle koos Rahandusministeeriumiga, sest nimetatud kohustus tuleneb nii maareformi seadusest kui ka riigivaraseadusest.

 

  1. KESKKONNAHOID

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

 

  1. Taotleme Vabariigi Valitsuselt:
    1. strateegilise keskkonnamõju hindamise regulatsiooni korrastamist, muutes seda selgemaks ja täpsemaks, kaasates omavalitsusüksuste juriste;
    2. tiheasustusala läbivate ohtlike veoste ja ohtlike ettevõtete   vastutuskindlustuse kohustuse täpsustamist raudteeseaduses ja kemikaaliseaduses;
    3. kohaliku omavalitsuse poolt teostatava keskkonnajärelevalve/ üldisemalt KOV poolt  teostatava  järelevalve/    õigusliku  normistiku  korrastamist  nii,  et KOV keskkonnakaitse    inspektoril/ametnikul    oleks    kõigis    KOV    puudutavates valdkondades või vähemalt KOV volikogu poolt kehtestatud eeskirjade puhul õigus ettekirjutuse tegemiseks ning selle täitmata jätmisel asendustäitmise või sunniraha kohaldamiseks;
    4. regulatsiooni väljatöötamist  ja  tootjavastutuse   rakendamist   trükitoodetest tekkivatele jäätmetele;
    5. keskkonnatasude seaduse regulatsioonide muutmist selliselt, et  proportsiooni olmejäätmete prügilasse ladestamise saastetasu jaotumisel riigieelarve ja KOV eelarvete vahel ei muudetaks KOV eelarvete kahjuks ja selle tõttu väheneks saastetasu laekumine kohalike omavalitsuste eelarvetesse;
    6. arutelu algatamist üleriigilise jäätmemaksu kehtestamise võimalikkusest ning selle eeldatavast  jaotumisest  riigieelarve  ja  kohalike  omavalitsuste  eelarvete  vahel, eesmärgiga loobuda olmejäätmete ladestamise saastetasust alates sellest hetkest, kui kehtestatakse üleriigiline jäätmemaks;
    7. jäätmeseaduse § 1 lg 5 taasavamist ja ümbervaatamist;
    8. pakendiseaduse alusel teostatava järelevalve pädevuse jaotumise ülevaatamist ja ülesannete täpsustamist ning järelevalvega seotud ressursside vajaduse hindamist. Järelevalve pakendi taaskasutamise üle ei peaks olema kohaliku omavalitsuse kohustus;
    9. õigusliku regulatsiooni täiendamist, et kohalikul omavalitsusel oleks looduskaitseseaduse alusel antavate puude raielubade väljastamisel õigus nõuda puu raieloa taotlejalt rahalise kohustuse kandmist/tasu maksmist;
    10. üleujutusohuga seotud oluliste riskipiirkondade kriteeriumide rakendamise ülevaatamise kaalumist.

 

Valitsuskomisjoni seisukohad:

 

  1. Kavandatakse strateegilise keskkonnamõju hindamise regulatsiooni korrastamist kaasates sellesse kohalike omavalitsuste esindajad.
  2. Valitsuskomisjon peab otstarbekaks täiendada looduskaitseseadust sätetega, mis võimaldavad kohaliku omavalitsuse üksusel rakendada raielubade kõrvaltingimuste täitmata jätmise korral asendustäitmise ja sunniraha seadusega kehtestatud sunnivahendeid, et tagada haldusaktide täitmine.

 

 

TEEHOIU JA ÜHISTRANSPORDI VALDKOND

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

 

Teeme Vabariigi Valitsusele ettepanekud:

  1. Vaadata koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Teede- ja sideministri 01.09.1999 määrusega nr 50 kinnitatud  „Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatuid kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljastamise kord" muutmise võimalused eemärgiga viia veoloa tasu vastavusse teekatendile tekitatud kahju suurusega.
  2. Lähtudes Riigikohtu üldkogu otsusest, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil  kavandada  ühistranspordiseaduse muutmine, pidades silmas vajadust kompenseerida ühistranspordiseadusest tulenevate riigipoolsete sõidusoodustuste tõttu saamata jäävad tulud kohalikele omavalitsustele.
  3. Teehoiuvahendite jaotuspõhimõtete väljatöötamisel lähtuda teeregistris teede pinnaarvestusest ning arvestada lisaks riigimaanteede paiknemist omavalitsuste territooriumil, sõiduteede osaks ja toimimiseks vajalike muude teerajatiste kuludega ning võimalike erakorraliste (lumeveo) kuludega.
  4. Läbi arutada võimalused kohalike teede seisukorra parandamiseks. Teha ettepanekud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile:
    1. Muuta Teede-ja sideministri 01.09.1999 määrusega nr 50 kinnitatud õigusakti „Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljastamise kord",  et kahekordistada olemasolevaid tariife, tagamaks eriveoste tulemusel tekitatud kahjude õiglane hüvitamine.
    2. Täiendada teeseadust, kehtestamaks võrguvaldajatele vastutuse mitte korrasolevate kommunikatsioonirajatiste tõttu tekkinud kahjude hüvitamiseks; reguleerimaks suhteid erateede projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks; kinnistuomanike eest kõnniteede hooldamise kohustuse reguleerimiseks asendustäitmise- ja sunniraha seaduse kaudu.
    3. Töötada välja riiklikud kaevetööde eeskirjad.
    4. Viia ülegabariidiliste veoste tariifid vastavusse teedele tekitatud kahjudega.
    5. Korraldada riiklikku seiret ülekaalulistele veokitele.

 

Valitsuskomisjoni seisukohad:

 

  1. Oleme valmis omavalitsusliitudega kõikidel antud valdkonna teemadel arutelu jätkama, oodates samas omavalitsusliitude poolt omavalitsuste põhjendatud konkreetseid ühisettepanekuid.

 

INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA VALDKOND

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

 

  1. Kindlustada riigi ja omavalitsuste poolt informatsiooni lihtne leitavus ja süstematiseeritud pakkumine IKT vahendite kaudu ning elanike kaasamine kohaliku elu korraldusse, järgides e- Riigi hartas toodud põhimõtteid.
  1. Teavitada elanikkonda infoühiskonna arenguga kaasnevatest riskidest ning tagada infosüsteemide turvaline käitlemine.
  1. Kohalike omavalitsuste andmete masinloetavateks muutmisel konsulteeritakse    omavalitsustega ning toetatakse omavalitsusi võimalike tekkivate kulude katmisel.
  2. Taotletakse elektroonsete algallikate arhiveerimise poliitika väljakujundamist riigi tasandil. 
  3. Tehakse ettepanek luua ja kehtestada ühtne õiguslik ning tehniline raamistik riigi ja kohalike omavalitsuste tegevust kajastavate ning ajaloolist väärtust omavate audio- ja videomaterjalide säilitamise ning kättesaadavuse tagamisel.

 

Valitsuskomisjoni seisukohad:

 

  1. Koostöös omavalitsuste- ning omavalitsusliitudega uuendame kohalike omavalitsuste infoühiskonna arengukava järgnevaks neljaks aastaks ning alustame tegevusi antud arengukava täitmiseks.
  2. Kohalike omavalitsuste e-teenuste arendamisel lähtume protsessipõhisest teenusemudelist. Riigikeskne infrastruktuur peab tagama andmete ühtse ning hõlpsa kättesaadavuse tuginedes ühtsetele infotehnoloogilistele standarditele.

 

 

MUUD KÜSIMUSED

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

 

Esitame Vabariigi Valitsusele ettepaneku:

 

  1. Sätestada riigieelarve seaduses Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu vaheliste eelarveläbirääkimiste ulatuse laienemine ning täpsustada eelarveläbirääkimiste protsessi kokkulepete saavutamiseks.
  2. Sätestada riigieelarve seaduses:
    1. kohaliku omavalitsuse tulubaasi olemus, sisu ja maht;
    2. tulubaasi mahu jätkuvuse tagatised;
    3. tulude tasandamise süsteem ja kasutatavad valemid, nende muutmise tingimused ja seosed regionaalpoliitiliste eesmärkidega.
  3. Esitame regionaalministrile ettepanekud:
    1. Vaadata koos üleriigiliste omavalitsusliitudega läbi omavalitsuste ülesanded kriisireguleerimise korraldamisel ja selleks valmisoleku tagamisel, hinnata nende maksumus ning lahendada nende rahastamise küsimused.
  4. Kavandada riigipoolse toetuse jätkumine turismiinfopunktidele.

 

 

Valitsuskomisjoni seisukohad:

 

  1. Täpsustame riigieelarve seaduses riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete vahelisi suhteid.

 

 

Lõppsätted

 

 

Jätkata 2012. aasta riigieelarve eelnõu koostamise käigus töörühmade ja delegatsioonide tasemel läbirääkimisi kohalike omavalitsuste tulubaasi ja riigieelarveliste eraldiste küsimustes.

 

Pooled kavandavad 2012. aasta eelarve läbirääkimiste lõpp-protokolli allkirjastamist enne riigieelarve projekti lõplikku esitamist Vabariigi Valitsusele.

 

 

Tallinnas 27. juuni 2011

 

 

Siim Valmar Kiisler

Mart Järvik

Jüri Landberg

 

 

 

Regionaalminister,

Valitsuskomisjoni esimees    

Eesti Linnade Liidu juhatuse ase-esimees  

Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees

(allkirjastatud  digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

 



[1] Uuringu „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2010" andmetel on inimeste valmidus kõige suurem maksta hooldusravi puhul -  53% vastanutest on nõus ise maksma. 2009. aastal oli see 50%. Eesti Haigekassa andmetel täideti statsionaarse ravi eelarvest 97 %, mis on sama kui 2009. aastal. 2010. aastal osteti kokku 14 753 hooldusravijuhtu, 2009. aastal 13 631 ja 2008.a 13 221 statsionaarset hooldusravijuhtu. Seega 2010. aasta Haigekassa aruande ja uuringu põhjal ei saa järeldada, et 15 % omaosalus oleks halvendanud statsionaarse hooldusravi teenuste kättesaadavust. Üksikutel juhtudel võib olla vajalik kohaliku omavalitsuse tugi, mida saab arvestada oma toetuste ja teenuste süsteemi välja töötamisel. 

 

[2]  VV tegevusprogramm 2011-2015: „Kehtestame riiklikult loetelu minimaalselt vajalikest sotsiaalteenustest ja nende kvaliteedinõuded (standardi), mida iga omavalitsus peab inimestele pakkuma."