Eesti Omavalitsusliitude Vanematekogu (edaspidi Vanematekogu) on 28. veebruaril 1997. aastal seltsinguna asutatud Eesti Linnade Liidu Vanematekogu õigusjärglane. Vanematekogu on asutatud kohaliku omavalitsuse üksuste liitude (edaspidi Liitude) ja kogu kohaliku omavalitsuse arengu huvides, aitamaks kaasa Liitude ja kohaliku omavalitsuse traditsioonide ning järjepidevuse kujundamisele, samuti loomaks paremaid sidemeid erinevatel aegadel Liitudes ja kohalikus omavalitsuses osalenute vahel. Vanematekogu asub Eesti Linnade Liidu juures ning juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, Liitude põhikirjadest ning käesolevast statuudist. Eesti Omavalitsusliitude Vanematekogu statuut on kinnitatud Üldkoosolekul 12. detsembril 2003. aastal.

 

Vanematekogu kõrgeim organ on Üldkoosolek, mis koguneb vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Üldkoosoleku kokkutulemise korra, aja ja päevakorra määrab Eestseisus, millest informeeritakse Vanematekogu liikmeid vähemalt üks kuu enne selle toimumist.

 

Üldkoosolek võtab vastu otsused lihthäälteenamusega. Vanematekogu tegevuse lõpetamiseks peab Üldkoosolekul osalema või oma nõusolekust olema eelnevalt kirjalikult teatanud vähemalt pool Vanematekogu liikmetest. Vanematekogu tegevuse lõpetamist, reorganiseerimist või statuudi muutmist puudutavad küsimused võetakse Eestseisuse ettepanekul vastu Üldkoosolekust osavõtjate 2/3 häälteenamusega. Vanematekogu likvideerimise korral moodustatakse Eestseisuse poolt vastav toimkond, kes annab Vanematekogu materjalid üle Eesti Linnade Liidu arhiivi. Vanematekogu rahaliste vahendite edasise kasutamise otsustab Eestseisuse ettepanekul likvideerimisotsuse teinud Üldkoosolek.

 

Üldkoosoleku vahelisel perioodil juhib Vanematekogu tegevust kaheks aastaks valitud vähemalt 6-liikmeline Eestseisus. Üleriigiliste Liitude juhatuste esimehed ja büroode direktorid kuuluvad Eestseisusesse ex officio. Eestseisus korraldab Vanematekogu praktilist tegevust ja tema pädevusse kuulub Vanematekogu liikmete arvestuse pidamine. Eestseisus esitab Üldkoosolekule aruande Vanematekogu tegevusest.

 

Eestseisus võib 12. detsembrist 2003. aastast kuni järgmise Üldkoosolekuni teha käesolevasse statuuti vajalikke Vanematekogu töökorraldust soodustavaid muudatusi, esitades vastavad muudatusettepanekud heakskiitmiseks järgmisele Üldkoosolekule.

 

I Vanematekogu tegevuse eesmärgid on:

1) aidata kaasa Liitude ja kogu kohaliku omavalitsuse arengule;

2) arendada koostööd Liitude juhatuste ja büroodega ning teiste kohaliku omavalitsuse ja kohaliku omavalitsusega seotud institutsioonidega;

3) aidata kaasa Liitude ja kohaliku omavalitsuse traditsioonide kujundamisele ning nende järjepidevuse kindlustamisele;

4) luua tihedamad sidemed Liitude ja kohaliku omavalitsuse arendamises osalenute vahel;

5) ühendada eri aegadel tegutsenud kohaliku omavalitsuse poliitikuid ja ametnikke ning teisi kohalikku omavalitsust toetanud isikuid.

 

II Vanematekogu liige võib kirjaliku avalduse alusel olla üksikisik, kes on osalenud Liitude või kohaliku omavalitsuse taasloomises või hilisemas tegevuses järgnevalt:

1) on olnud või on Liidu juhatuse esimees või juhatuse liige;

2) on olnud vähemalt kolm aastat:

– Linnade Päeva või Maapäeva liige;

– linna, alevi, valla või maakonna volikogu liige;

– linnapea, alevi- või vallavanem, maakonna volikogu poolt valitud maavanem;

– linna, alevi, valla või maakonna kohaliku omavalitsuse ametnik;

– Liidu büroo ametnik.

3) osalenud Liitude või kohaliku omavalitsuse arendamises;

4) on muul viisil aidanud kaasa Liitude või kohaliku omavalitsuse taasloomisele või arendamisele – Vanematekogu või tema Eestseisuse kutsel.

– Vanematekogu võib kutsuda oma liikmeks ka Liitude või kohaliku omavalitsuse arendamisele kaasa aidanud välisriigi kodanikke;

Vanematekogu asutajaliikmeteks loetakse Eesti Linnade Liidu Vanematekogu asutajad ajavahemikust 28.02.1997 – 30.05.1997;

– Vanematekogu moodustab Eestseisuse ja vajadusel teisi institutsioone.

Vanematekogu liikmeks saadakse Eestseisusele esitatava kirjaliku avalduse alusel või Eestseisuse kutsel. Kutsutud liige loetakse Vanematekogusse vastuvõetuks tema nõusoleku andmise päevast.

– Vanematekogust lahkumiseks esitab liige Eestseisusele kirjaliku avalduse. Liige loetakse lahkunuks avalduse esitamise päevast.

 

III Vanematekogu liikme õigused:

1) osaleda Vanematekogu, tema Eestseisuse ja teiste institutsioonide tegevuses;

2) valida ja olla valitud Eestseisusse ja teistesse Vanematekogu institutsioonidesse;

3) teha ettepanekuid Vanematekogu tegevusega seonduvates küsimustes;

4) saada informatsiooni Vanematekogu, tema Eestseisuse ja teiste institutsioonide tegevuse kohta;

5) saada Eestseisuse ettepanekul soodustusi osalemiseks Vanematekogu poolt korraldatavatel või kaasosalusel läbiviidavatel üritustel ja projektides;

6) lahkuda omal soovil Vanematekogust.

 

IV Vanematekogu liikme kohustused:

1) toetada Liitude ja kohaliku omavalitsuse arengut;

2) järgida ja propageerida Vanematekogu tegevuse eesmärke ja põhimõtteid;

3) täita Eestseisuse ja teiste Vanematekogu institutsioonide ülesandeid ja neist vajadusel anda aru;

4) järgida Vanematekogu statuuti.

 

V Üldkoosoleku pädevusse kuulub Vanematekogu:

1) statuudi muutmine;

2) Eestseisuse ja teiste institutsioonide moodustamine;

3) kohaliku omavalitsuse arengu põhimõtteliste küsimuste arutamine;

4) tegevuse lõpetamine või reorganiseerimine.

 

VI Eestseisuse:

1) liikmed valivad oma volituste perioodiks endi hulgast Peavanema ja vähemalt ühe asetäitja ning vajadusel teisi Vanematekogu tegevuseks vajalikke isikuid;

2) koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda aastas;

3) koosoleku kutsub kokku Peavanem või tema asetäitja. Koosolek on otsustusvõimeline, kui seal osalevad lisaks Peavanemale või tema asetäitjale vähemalt pooled Eestseisuse liikmed;

4) Eestseisuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.

 

VII Vanematekogu rahalised ja materiaalsed vahendid moodustuvad Liitude eelarvetest, liikmete toetustest, sponsorsummadest ja teistest allikatest.

Vanematekogu kohtumiste kohta vaata infot arhiivist