Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu vahelise eelarve läbirääkimiste töökord

Kinnitatud 26. veebruar 2021
läbirääkimiste koosolekul

I. Üldsätted
II. Läbirääkimiste korraldus ja ajakava
III. Läbirääkimiste sisu ja tulemuste kajastamine
IV. Läbirääkimiste üldkoosoleku töökorraldus
V. Läbirääkimiste töörühmade töökorraldus

I. ÜLDSÄTTED

1. Läbirääkimiste poolteks on Vabariigi Valitsus (edaspidi valitsus), keda esindab Vabariigi
Valitsuse seaduse § 21 lõigete 1-2 alusel ja kooskõlas riigieelarve seaduse § 46 lõikega 2
moodustatud valitsuskomisjon1 ning üleriigiline omavalitsusliit Eesti Linnade ja Valdade
Liit (edaspidi Liit) (edaspidi koos pooled).
 
2. Läbirääkimiste teemad on:
    2.1. edasiantavate maksude (tulumaks, maamaks, keskkonnatasud) osa suurus ja laekumise
põhimõtted;
    2.2. tasandusfondi, toetusfondi ning juhtumipõhiselt konkreetse tegevuse või investeeringu
toetamiseks eraldatava toetuse suuruse kujunemise põhimõtted ja suurused järgmiseks
eelarvestrateegia (edaspidi RES) perioodiks ja eelarveaastaks, jaotamise alused,
kasutamise tingimused, ning nende kajastamise tingimused eelarvestrateegias ja
riigieelarve (edaspidi RE) eelnõus;
    2.3. kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandud riiklike ülesannete kulude katmise
tingimused ja korraldus;
    2.4. finantsdistsipliini tagamise meetmed, nende arvväärtused ja kohaliku omavalitsuse
üksuste konsolideeritud eelarve puudujäägi või ülejäägi suurus eelarvestrateegia
perioodiks;
    2.5. valitsussektori struktuurse eelarvepuudujäägi ilmnemisel võimalike proportsionaalsete
meetmete rakendamine kohaliku omavalitsuse üksustele, mis parandavad
valitsussektori struktuurset eelarvepositsiooni. eelarvepositsiooni parandamise ja
finantsvõimekuse suurendamise meetme rakendamine;
    2.6. kohalike maksude küsimused;
    2.7. valdkondlike arengukavadega kavandatavad kohalike omavalitsuste ülesanded ja
nende rahastamine, kui neis kavandatakse muudatusi;
    2.8. muud kohalike omavalitsuste ülesandeid, finantseerimist ja finantsjuhtimist
puudutavad valdkondlikud küsimused.
    2.9. läbirääkimiste tulemusi kajastavate dokumentide sisu ja vorm.
 
3. Läbirääkimised toimuvad poolte läbirääkimiste üldkoosolekutena ja valdkondlike
töörühmade koosolekutena.

4. Läbirääkimistel üldkoosolekul lepitakse kokku läbirääkimiste tulemuste kajastamises RESis
ja vastava aasta RE eelnõus ning läbirääkimiste protokollis, samuti läbirääkimiste
tulemuste protokolli allkirjastamises ning selle ajas.
 
5. Läbirääkimiste korraldamise eest vastutab valdkonna eest vastutav minister
(valitsuskomisjoni juht).
 
6. Pooled juhinduvad oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, käesolevast töökorrast ja
läbirääkimiste käigus saavutatud kokkulepetest.
 

II. LÄBIRÄÄKIMISTE KORRALDUS JA AJAKAVA

7. Liit esitab Rahandusministeeriumile ettepanekud riigi eelarvestrateegia ja riigi eelarve
eelnõu ning valdkondlikes töörühmades arutatavate küsimuste kohta eelarvestrateegia ja
eelnõu koostamise aastale eelneva aasta 15. detsembriks (Lisa 1, joonis 1).

8. Rahandusministeerium esitab ettepanekud punktis 35 toodud töörühmade juhtidele.

9. Valdkondlike töörühmade kohtumised Liidu esitatud finantsettepanekute ja
valdkonnaministeeriumi, kavandatavate KOVide ülesannete ja finantseerimise küsimuste
muudatusteks eelarvestrateegia perioodil ja RE eelnõus toimuvad enne
valdkonnaministeeriumite RES taotluste esitamist Rahandusministeeriumile hiljemalt
20.veebruaril.

10. Valitsuskomisjoni ja Liidu läbirääkimiste üldkoosolek toimub hiljemalt 25.veebruaril. .
 
11. Riigikogu korraliste valimiste aastal toimuvad töörühmade kohtumiseks ja läbirääkimiste
üldkoosolek valitsuskomisjoni ja Liidu vahel hiljemalt mais valitsuses RESi kinnitamise ja
RE eelnõu heakskiitmise eelselt (Lisa 1, joonis 2).
 
12. Kui valitsuse RES ja/või järgmise aasta riigieelarve eelnõu arutelude käigus tehakse
võrreldes läbirääkimiste üldkoosolekul arutletuga laiaulatuslike muudatusi, mis
puudutavad kohalike omavalitsuste rahastust, korraldatakse enne RESi valitsuses
kinnitamist ja/või riigieelarve eelnõu valitsuses heaks kiitmist valitsuskomisjoni ja Liidu
vahel täiendav läbirääkimiste üldkoosolek.
 
13. Läbirääkimiste tulemused liidetakse Riigikogule esitatava riigieelarve eelnõuga.
 
14. Rahandusministeerium informeerib Liitu RES-is ja RE eelnõus KOVidele kavandatavate
toetuste lõplike suuruse kohta ning korraldab osapoolte nõusolekul protokolli
allkirjastamise.
 
15. Valitsuskomisjoni juht tagab läbirääkimiste protokolli iga-aastase riigi eelarvestrateegia ja
riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjale lisamise.
 
16. Valitsuskomisjon ja ELVL võivad esitada ettepaneku omavaheliseks kohtumiseks punktis
2 toodud teemadel ja RES ja RE koostamise ajakava väliselt.
 
17. Rahandusministeerium tagab läbirääkimiste tehnilise teenindamise, sh läbirääkimiste
üldkoosolekute salvestamise ja protokollimise ning materjalide ja protokolli edastamise
läbirääkimiste pooltele. Vaidlused üldkoosoleku protokolli osas lahendatakse vastavalt
salvestusele.

18. Ministeeriumid korraldavad valdkondlikes töörühmades käsitlevate muude otseselt RES ja
RE eelnõuga mitteseotud ettepanekute läbivaatamise.
 

III. LÄBIRÄÄKIMISTE SISU JA TULEMUSTE KAJASTAMINE

19. Pooled esitavad läbirääkimisteks ettepanekud, taotlused ja seisukohad töörühmades
käsitletavate valdkondade kaupa, mis jagunevad olulise fiskaalse mõjuga ettepanekuteks ja
muudeks ettepanekuteks.
 
20. Olulise fiskaalse mõjuga on ettepanekud ja taotlused poliitika muudatusteks, omavalitsuste
ülesannete, tulude ja rahastamise muudatusteks või ettepanekud, mis tulenevad majanduses
toimuvatest muutustest.
 
21. Muud ettepanekud ja taotlused on:
    21.1. tulevikus plaanitavad tegevused, mille kontseptuaalsed alused pole valminud;
    21.2. kavandatavad tegevused, mille rahastamise põhimõtetes ja mahus pole veel kokku
lepitud;
    21.3. muud rahastamist mitte puudutavad ettepanekud;
    21.4. koostöö jätkamise planeerimine ja selle teemalised kavatsused.

22. Pooled lisavad olulise fiskaalse mõjuga ettepanekutele põhjendused, maksumuse ja
maksumuse arvutamise alused. Juhul kui maksumust ei ole võimalik arvutada tuleb seda
selgitada. Muudele ettepanekutele ja taotlustele esitatakse selle vajalikkuse põhjendused.
 
23. Läbirääkimiste tulemused, mis puudutavad RES-i ja RE eelnõud fikseeritakse
läbirääkimiste protokollis.
    23.1. Protokollis kajastatakse poolte esitatud fiskaalse mõjuga ettepanekud, mille osas
on läbirääkimiste koosolekul heakskiidetud kokkulepped või kokkuleppe
mittesaavutamise korral lahkarvamused koos teise poole seisukohtade ja
põhjendustega.
    23.2. Protokollis kajastatakse omavalitsustele suunatavad planeeritavad indikatiivsed
välisvahendite toetusmeetmete mahud.

24. Muud valdkondlikud ettepanekud ja läbirääkimiste seis nende osas kajastatakse
läbirääkimiste protokolli lisas ja töörühmade materjalides.
 

IV. LÄBIRÄÄKIMISTE ÜLDKOOSOLEKU TÖÖKORRALDUS

25. Läbirääkimiste üldkoosolekut juhatab valitsuskomisjoni juht või tema poolt volitatud isik.

26. Koosolekud protokollitakse, koosoleku protokollis kajastatakse poolte seisukohad,
saavutatud kokkulepped ja erimeelsused. Protokolli eelnõu esitatakse pooltele märkuste
esitamiseks hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast läbirääkimiste üldkoosolekut. Pärast
valitsuskomisjoni ja Liidu liikmetega kooskõlastamist allkirjastab valitsuskomisjoni juht
läbirääkimiste koosoleku protokolli.

27. Läbirääkimiste koosolekul arutatakse eelnevalt töörühmades läbi töötatud seisukohti,
ettepanekuid, kokkuleppeid ja erimeelsusi ning muid materjale, mis edastatakse hiljemalt
kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist läbirääkimiste pooltele. Juhul, kui läbirääkimiste
koosoleku materjalid ei ole tähtaegselt esitatud, võib osapool teha ettepaneku koosoleku
toimumise aja edasi lükkamiseks.

28. Koosoleku päeval võib poolte nõusolekul erandjuhul lülitada päevakorda täiendavaid
küsimusi.

29. Läbirääkimiste koosolek võib muuta töörühmades saavutatud kokkuleppeid või muuta
kokkulepete ja lahkarvamuste sõnastust.

30. Rahandusministeerium koondab valdkondade töögruppide töö tulemused läbirääkimistel,
tehes vajadusel redaktsioonilisi muudatusi. Muudatused kokkulepete sõnastuse osas
kooskõlastatakse poolte vahel üldjuhul enne läbirääkimiste koosoleku toimumist.

31. Rahandusministeeriumil on dokumendi ühtsuse ja selguse tagamiseks õigus teha
sõnastuslikke muudatusi läbirääkimiste koosolekule esitatud materjalidesse (sh poolte
kokkulepete sõnastustesse, va teise poole ettepanekute, põhjenduste, arvamuste ja märkuste
sõnastusse), informeerides sellest töörühmade esimehi ja teha keelelisi parandusi.

32. Läbirääkimiste koosolekule esitatud materjalid lisatakse koosoleku protokollile.
Koosoleku protokollid säilitatakse elektrooniliselt Rahandusministeeriumi
regionaalhalduspoliitika osakonnas ja Liidu büroos.

33. Läbirääkimiste koosolekute protokollid koos lisatud materjalidega avalikustatakse Liidu
veebilehel.

34. Poolte kokkuleppel võib üldkoosoleku viia läbi kirjalikult (e-kirja teel) järgides samu
põhimõtteid. Kirjaliku koosoleku korral esitatakse materjalid kirjalikult
kommenteerimiseks vähemalt nädalase arvamuste esitamise tähtajaga.
 

V. LÄBIRÄÄKIMISTE TÖÖRÜHMADE TÖÖKORRALDUS

35. Läbirääkimiste seisukohtade ettevalmistamiseks moodustatakse asjaomaste
ministeeriumite ja Liidu poolt nimetatud esindajatest valdkondlikud töörühmad:
    35.1. rahanduse- ja maksupoliitika töörühm;
    35.2. hariduse ja noorsootöö valdkonna töörühm;
    35.3. töö-, sotsiaal- ja tervise töörühm;
    35.4. transpordi ja teede töörühm;
    35.5. IKT töörühm;
    35.6. kultuuri- ja spordivaldkonna töörühm;
    35.7. keskkonna töörühm;
    35.8. lõimumise töörühm;
    35.9. ruumi, elamumajanduse ja maade töörühm.

36. Poolte ettepanekul ja vastastikusel kokkuleppel võib moodustada täiendavaid valdkondlike
töörühmi.

37. Valdkondlike töörühmade kohtumised võivad toimuda aasta läbi.

38. Rahandusministeerium koostab enne töörühmade arutelusid üldise KOV finantsülevaate,
mis saadetakse töörühma juhtidele ja Liidule.

39. Lisaks Liidule esitavad ministeeriumid töörühma aruteluks oma ettepanekud, plaanid,
ootused omavalitsuste suunal.

40. Finantsettepanekute esitamisel toovad pooled välja põhjendused, maksumuse ja
maksumuse arvutamise alused (komponendid). Juhul kui maksumust ei ole võimalik
arvutada, tuleb seda selgitada.

41. Valdkondlike ettepanekute läbirääkimiste seisu töörühmades koondab
Rahandusministeerium läbirääkimiste koosoleku eelselt.

42. Poolte kokkuleppel võib spetsiifiliste küsimuste aruteluks ja ettepanekute väljatöötamiseks
moodustada ajutisi ja alatöörühmi, kuhu võidakse kaasata valdkonna spetsialiste.

43. Töörühma töö korralduse eest vastutab vastava valdkonna valitsuskomisjoni liige.

44. Rahandusministeeriumi esindajad kuuluvad kõikidesse töörühmadesse.
 
45. Vastava valdkonna minister nimetab töörühma esimehe ja vastavalt Liidu ettepanekule
aseesimehe.
 
46. Töörühma koosolekuid juhib töörühma esimees või aseesimees. Töörühmade koosolekud
protokollitakse, märkides ära arutatud küsimused, saavutatud kokkulepped ja
eriarvamused.
 
47. Töörühm võib korraldada ka video- või kirjalikke koosolekuid.
 
48. Vastavalt probleemide iseloomule kaasatakse töörühma koosolekutele vajadusel
valitsemisala korraldamise eest vastutav minister.
 
49. Töörühma koosolekul osalevad töörühma liikmed. Töörühma väliste isikute osalemine
koosolekul tuleb kooskõlastada töörühma juhiga.
 
50. Töörühma koosoleku kokkukutsumise ja tehnilise teenindamise tagab asjaomane
ministeerium.
 
51. Töörühma aseesimehe taotlusel on töörühma esimees kohustatud töörühma koosoleku
hiljemalt kümne tööpäeva jooksul kokku kutsuma.
 
52. Töörühma aseesimehel on õigus töörühm kokku kutsuda, kui tema taotlusel ei ole töörühma
esimees kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest töörühma koosolekut kokku
kutsunud.
 
53. Materjalid, mis tulevad koosolekul arutamisele (sh seisukohad Liidu esitatud
ettepanekutele), edastatakse töörühma liikmetele hiljemalt kolm tööpäeva enne koosoleku
toimumist. Juhul, kui töörühma koosoleku materjalid ei ole töörühma liikmetele tähtaegselt
esitatud, võib osapoole ettepanekul töörühma juht koosoleku toimumise aja edasi lükata.
 
54. Eelarvelist mõju omavatele või vahendite ümberjaotamist põhjustavatele ettepanekutele,
tuleb lisada nende mõju selgitus ja eelarve taotluse arvestuse alused.
 
55. Töörühmad töötavad läbi oma valdkonnas läbirääkimistele esitatud ettepanekud ja esitavad
töörühma liikmetele ja Rahandusministeeriumile töörühmas ettevalmistatud kokkulepete ja
eriarvamuste sõnastused vähemalt neli tööpäeva enne läbirääkimiste üldkoosolekut. Juhul kui
töörühma materjalid ei ole esitatud vähemalt 48 tundi enne läbirääkimiste koosoleku
toimumist, ei võta läbirääkimiste üldkoosolek selle töörühma materjalide põhjal vastu otsuseid.
 
56. Kui töörühmas ei saavutata üksmeelt kokkuleppe või eriarvamuse sõnastuse osas võib
töörühma juht, informeerides Rahandusministeeriumi, suunata küsimuse arutlusele
läbirääkimiste üldkoosolekule.
 
57. Rahanduse- ja maksupoliitika töörühmas räägitakse vajadusel läbi ka teistes valdkondlikes
töörühmades tekkinud fiskaalse mõjuga eriarvamused enne läbirääkimiste üldkoosoleku
arutlusele suunamist. Rahanduse- ja maksupoliitika töörühm võib kujundada omapoolse
seisukoha ja annab arvamuse teiste töörühmade eriarvamuste kohta, mis suunatakse
läbirääkimiste üldkoosoleku arutelule.

58. Töörühma koosoleku protokoll koostatakse viie tööpäeva jooksul pärast töörühma
koosoleku toimumist ja saadetakse elektrooniliselt töörühma liikmetele paranduste
tegemiseks. Koosoleku juhataja kirjutab protokollile alla üldjuhul viie tööpäeva jooksul
pärast koosoleku protokolli edastamist koosolekul osalejatele. Vaidlused protokolli osas
lahendatakse vastavalt salvestusele. Töörühma koosoleku protokoll edastatakse
elektrooniliselt töörühma liikmetele, Rahandusministeeriumile ja Liidu büroole.
 
59. Töörühmade koosolekute protokollid koos lisatud materjalidega avalikustatakse Liidu
veebilehel.

 

Joonis 1. Läbirääkimiste ajakava

 

Joonis 2. Läbirääkimiste ajakava Riigikogu korraliste valimiste aastal