Toetusfondi tulubaasi viimine tähendab, et osa seni toetustena jagatud rahast liigub omavalitsuste püsivasse tulubaasi ning selle võrra suureneb neile laekuv tulumaksu osa. Tänase valitsuse ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu vahelisele eelarve läbirääkimiste kohtumise aluseks olnud tabelis seda muudatust veel ei olnud. Riigi esindajad selgitasid, et reformi eelnõuga liigutakse siiski edasi.
Reformi juures on praegu keskne küsimus 3,4 miljonis euros, mida on vaja ülemineku tasandamiseks neis omavalitsustes, kus tulud võivad reformi esimestel aastatel väheneda. Reformi oluliseks osaks on täiendava 3,4 miljoni euro osas kokkuleppe saavutamine üleminekuperioodi finantseerimiseks, mis kogu üle antavast tulubaasist moodustab ca 3%. Täiendavat raha on vaja selleks, et tasandada reformi esimesel aastal tekkivaid erinevusi. Ilma selleta kaotaks osa omavalitsusi esimestel aastatel oma tulubaasis.
ELVL-i juhatuse esimehe, Tallinna linnavolikogu esimehe Mihhail Kõlvarti hinnangul ei tohiks reformi kokkulepitud kujul elluviimine jääda mõne miljoni euro taha.
„Riigieelarve mõõdus ei ole 3,4 miljonit eurot suur summa, kuid üksikute omavalitsuste jaoks võib selle mõju olla märkimisväärne. Kui see summa saab takistuseks kokkulepitud lahenduse elluviimisel, tekib küsimus, kas probleem on rahas või poliitilises tahtes,“ ütles Kõlvart.
Liidu rahanduse ja maksupoliitika töörühma juht, Saue vallavanem Andres Laisk ütles, et 3,4 miljonit eurot oli omavalitsuste vahel saavutatud kompromissi üks olulisi osi, mis võimaldas liidul läbirääkimistele välja tulla üsna üksmeelse seisukohaga.
„Läbirääkimised olid keerulised ja kõik omavalitsused ei olnud alguses ühel meelel. See oli kompromiss, millega lõpuks ühise seisukohani jõudsime. Need 3,4 miljonit eurot olid kogu reformi kontekstis kaalukeel,“ ütles Laisk.
Kohtumisel rõhutati ka, et ELVL vaatest on reformi terviklik elluviimine omavalitsuste jaoks põhimõtteline küsimus ning on oluline, et selle ellu viimisel ei kannataks ühtede omavalitsuste eelarve teiste arvelt.
Laisa sõnul on ELVL koostanud ka ülejäänud 2027. aasta riigieelarve ettepanekud eeldusel, et tulubaasi reform saab tehtud kokkulepitud kujul. Kui seda eeldust poleks olnud, oleksid omavalitsuste prioriteedid läbirääkimistel olnud teistsugused.
ELVL palus ministeeriumilt selget ülevaadet, millise lahendusega riik edasi liigub, kas vajalikud otsused on tehtud ja milline on otsuse projekt. Liit soovib sellele reageerida enne lõplike valikute tegemist.
Lisaks eelnevale käsitleti kohtumisel järgmiste perioodide läbirääkimiste prioriteete, milleks esmajärjekorras on siseturvalisuse ja elanikukaitse rahastamine muutunud keskkonnas. Omavalitsused on riigikaitse valdkonnas olulised rakendusüksused, kes seisavad oma elanike kaitse eesliinil, ning olukorras, kus riigi tasandil on tõstetud kaitsekulusid 5 %-ni eelarvest, on oluline, et ka omavalitsused suudaksid oma võimekust oluliselt tõsta. Teema leidis positiivset mõistmist ja suunati edasiseks aruteluks tagasi töörühma.
Kohtumisel arutati ka erihoolekande korralduse ja rahastamise küsimusi. ELVL rõhutas, et omavalitsustele pandavate ülesannetega peab kaasnema selge vastutuse jaotus ning ülesannete täitmiseks piisav rahastus.
