Saue vallavalitsuses on enam kui saja töötaja kohta kaks personaliinimest – Sju Nuuter ja Kelli Kaarmann. Mõlemad tunnistavad, et selles organisatsioonis on personalientusiasti töö puhas rõõm – juhtkonna poolt on mõistmine ja toetus, inimeste heaolu peetakse oluliseks, eraldatakse ka finantsvahendeid.
„Me tõesti mõistame, et meil on väga vedanud. Kui peaksin töötama organisatsioonis, kus inimesed ei ole prioriteet, siis ma ei teagi…" jääb Sju mõtlikuks. Kelli, kellel on olemas kogemus suhtumisega, et personalitöö ei ole oluline ja läbi tuli ajada väga kasinate tingimustega, naudib oma tööd Saue vallavalitsuses väga.
Vaimse tervise vaatest nad mõlemad just viimasel aastal tajunud kollektiivi liikmete seas tavapärasest enam probleeme. On rohkem kolleegide vahelisi arusaamatusi, keerulised olukorrad kodanikega, mis mõjutavad töötajate vaimset tervist, on sagedasemad. „Inimesed on väsinud. Kõik need kriisid, sõjad, maksud, info üleküllus. Ei jaksata enam kõikide probleemidega tegeleda," on Kelli täheldanud.
Saue vallas on töötajatele juba kaks aastat kättesaadav vaimse tervise toetus, mida Kelli hinnangul on just 2023. aastal päris palju kasutatud. Iga töötaja saab kasutada aastas kuni 350 eurot, 70% maksab tööandja, 30% on omafinantseering, kusjuures maksimaalselt makstakse ühe teraapiatunni eest 70 eurot.
Sju selgitab, et seda hüvitist välja töötades oli ka dilemma, kas ja kuidas tagada kasutajale anonüümsus. Oli võimalus teha ka leping konkreetse teenusepakkujaga, kelle poole kõik töötajad saavad nimesid nimetamata pöörduda. „Aga me leidsime, et see kitsendaks valikut, pealegi on omale sobiva terapeudi või nõustaja leidmine väga personaalne," selgitab Sju. Nii saabki iga inimene soovi korral pöörduda sellise nõuandja poole, nagu ise soovib, aga arvete esitamisel on tema isik personaliinimesele ja raamatupidajale siiski teada.
Kelli ja Sju on kindlad, et ka nende majas on inimesi, kelle jaoks vaimse tervise teema on ikka veel tabumärgiga ja ka neid, kellel sellist toetust kunagi vaja ei lähe. Aga neile, kellel on vaja, on see kättesaadav. „Mina näiteks uue töötaja puhul toon alati selle võimaluse välja ja julgustan inimesi seda kasutama," räägib Kelli.
Samas võivad ka tööst tulenevalt aset leida traumaatilised olukorrad, näiteks on olnud juhuseid, kus järelevalve valdkonna ametnikel tuleb lahendada olukord füüsiliselt vägivaldseks läinud kodanikuga või on pidanud sotsiaaltöötaja kokku puutuma kliendiga, kes on sooritanud enesetapukatse, siis sel juhul pakub tööandja võimaluse tasuta nõustamiseks.
Ka eraeluliste raskete sündmuste puhul püüab tööandja toeks olla. Kui näiteks sureb kellegi lähedane, siis suhtleb personaliinimene tema juhiga, et too ikka oleks töötaja jaoks olemas, püüaks selgitada, kas alluv üldse jaksab sel perioodil tööülesandeid täita, muidugi on olemas ka matusetoetus ja võimalik võtta vabu päevi.
Ka on Saue vallavalitsuses võimalik võtta 10 tasustatud tervisepäeva aastas. Seda on organisatsioonide tavapärasest praktikast kaks korda enam. Vajab siis inimene pikemat nädalalõppu, et puhata, saab tervisepäevi sellekski kasutada. Ei pea olema palavikuga voodis, ka pea tuulutamine on tööandja vaatest täitsa okei.
Paindlikkus töökorralduses on Saue vallavalitsuses hinnas. Tuleku-mineku kellaaegu uksel ei kontrollita, eesmärk on tulemus, mitte kindlad tööajad. „See võimaldab paremini ühildada oma töö- ja pereelu. On siis kodus kolimine või vaja lapsed konkreetsel kellaajal lasteaeda viia, paindlikkus on tähtis vaimse tervise vaates," leiab Sju.
Samamoodi saab sättida päeva peale näiteks oma hobid või kooliskäimise ja teha töö ära varahommikul või hiljem õhtul. Või kui organism vajab päeva keskel 20-minutilist energiauinakut, siis ei vaadata pahase pilguga, kui kolleeg korraks puhketoas diivanil tukastab. Isegi veerand tundi andvat olulise energialaksu.
Ka koolitused on tähtsal kohal, just vaimse tervise ja enese eest hoolitsemise mõttes. Rääkimas on käinud näiteks Ülli Kukumägi positiivsest mõtlemisest ja Ott Kiivikas spordi ja toitumise tähtsusest.
Tavapärane koolitusfond on jagatud osadeks, igal töötajal on oma personaalne koolitusfond, mida on võimalik omal vabal valikul kasutada ka koolitusteks, millel ei ole otseselt seost tööga. Sju ise käis IT- alaseid teadmisi täiendamas, aga näiteks lastekaitsespetsialist valis värviteraapia õpingud, mis kaude aitavad tal hõlpsamini murelaste usaldust saavutada. „See annab vaheldust oma tööle, hoiab meele ärksa ja silmaringi laia," usub Sju, et ka see võimalus toetab vaimset tervist.
Ka kollektiivi ühisüritusi peavad Kelli ja Sju osaks vaimse tervise hoidmisel. On välja kujunenud kolm suuremat ja kogu kollektiivi hõlmavat sündmust – suvepäevad, sügisene inspiratsioonipäev ja jõulu- või aastaalguse üritus. Sekka ka väiksemaid punte hõlmavaid – näiteks osaleti kevadel sammuvõistlusel, talvel käiakse suusatamas. „On hoopis teine tunne kolleegiga koos jõulukaarte nikerdades või ühiselt kokates koos olla," leiab Kelli. Sisesuhetele mõjuvad mitteformaalsed koosolemised hästi, iseäranis kui omavahel on osavalt põimitud tööalane ja meelelahutuslik vorm.
Kõikidel osakondadel on veel ka privaatne motivatsioonifond. Sel juhul ei korralda Sju ja Kelli midagi, vaid osakond ise. Võivad käia mitu korda aastas väiksemate kuludega või teha ühe suurema ürituse. Mõni osakond teeb rabamatka ja ööbib kuskil metsas, teine läheb teatrisse ja õhtusöögile.
Oluliseks peetakse töökoha vaimse tervise vaatest ka suhteid juhtide ja alluvate vahel. Nii näiteks on saanud kõik keskastme ja tippjuhid koolitusi heast tagasisidest coachiva juhtimiseni. Ikka selleks, et ülemus oskaks näha oma inimeste puhul nii läbipõlemisohte kui meeleolulanguseid.
Kui paluda Sjul ja Kellil panna end olukorda, kus vahendeid ja võimalusi on napimalt kui Saue vallas, ja küsida, et mida nad siis personaliinimesena teeksid, leiab Sju, et rahast tähtsam on suhtumine ja prioriteedid. Ta on kindel, et kui tahtmist on, saab koos asju teha ka vaid osalise tööandja rahalise toetusega. Kelligi sekundeerib kolleegile, et nii palju on olemas ka tasuta koolituste võimalusi, on vaja lihtsalt rohkem aega panustada ja vaeva näha.
Oma organisatsioonile saadud vaimse tervise märgise üle on personaliinimesed uhked küll. Esiteks kattub see nende isiklike väärtustega, vaimse tervise tähtsustamine on nii Kelli kui Sju jaoks olulised. Aga kindlasti on kavas seda kasutada ka näiteks tööandja turunduses, lisades märgise töökuulutustele ja kasutades veebilehel. Nii mõneski mõttes saab seda märgist võtta ka kui tunnustust personaliinimeste endi tööle.
Seega - palju õnne Sju ja Kelli ja Saue vallavalitsuse kollektiivile ka!
