Austame erinevusi
See märgis on kvaliteedimärk, mis näitab, et organisatsioon ootab tööle talente sõltumata nende soost, vanusest või muust taustast. See tähendab, et organisatsioonis tehakse sisulist tööd mitmekesise ja kaasava töökeskkonna arendamiseks. Märgise taotlust tehes kaardistab organisatsioon olukorra ja seab tegevusplaani, kuhu tahetakse jõuda. „Mitmekesised kollektiivid on väärtuslikud, sest erineva taustaga inimesed ja nende kogemused ning vaated toovad uusi lähenemisi ja võimalusi," leiab Tiina Raun.
Viimsi vallavalituses viidi 2023. aasta läbi töötajate koolitus, kus mitmekesisuse saadikud tulid kohale ja rääkisid, mida igapäevases elus kolleegidega suheldes tähele panna. Tiina ütleb, et see oli väga hea, elust-enesest näidetega koolitus.
„Näiteks selline olukord, kus kõik söövad koos lõunat puhkeruumis ja keegi teeb mingi kohatu nalja, mis võib olla diskrimineeriv. Me ju kunagi ei tea, kuidas üks või teine kolleeg sellesse teemasse suhtub," toob personalijuht näite. Teiseks, inimestel võivad olla eripäradega haiguseid, mis ei paista küll välja, aga mis vajaksid muudatusi töökorralduses või suhtumises. „Neist asjust on vaja rääkida ja julgustada ka inimesi ise jagama infot oma eripärade kohta, et tekiks omavaheline mõistmine," lisab Tiina.
Viimsi valla töökuulutustel püütakse jääda sooneutraalseks ja mitte kasutada fotosid, mis võiksid mingil moel olla diskrimineerivad. „Püüame alati näidata kuulutustel ka palganumbrit, mida mitmekesisuse saadikud tunnustasid," nendib personalijuht.
Erinevuste austamine personalitöö vaatest tähendab ka seda, et erinevate rahvuste esindajad on teretulnud tööle. „Muidugi eeldab töö avalikus sektoris riigikeele oskust, aga kui inimene valdab keelt, ei ole rahvusel tähtsust. Meie kollektiivis on eri rahvusest inimesi, aga nad valdavad riigikeelt," ütleb Tiina.
Sel aastal on personaliosakonnal plaanis korraldada juhtidele kaasava juhtimise koolitus.
Ka paindlik töökorraldus kuulub mitmekesisuse väärtustamise juurde. Kui ikka on vaja viia hommikul last kooli ja lõuna ajal ära tuua, siis kokkuleppel juhiga on see võimalik, muidugi kui töö iseloom seda võimaldab. Tähtis on, et töö saaks tähtajaks tehtud.
Kaugtöö märgis
Kaugtöö Tegija märgis on tunnustuseks neile organisatsoonidele, kes kaugtöötamist oma ettevõttes rakendavad. Märgis on heaks võimaluseks näidata, et ettevõte panustab oma töötajate rahulolu suurendamisse ning aitab tööaega paindlikumalt korraldada. Täna on Eestis kaugtöömärgis 195-l organisatsioonil.
Kokkuleppel juhiga ja sõltuvalt töö iseloomust on seda võimaldatud. On inimesi, kes tahavad igapäevaselt kontoris töötada, aga on ka neid, kes näiteks teevad reedeti alati kaugtööd. Kui on kerge tõbi kallal, kuid tervis võimaldab tööülesandeid täita, siis saab kodukontoris tööasjad tehtud ja nii hoitakse ka kollektiivi tervist viiruste perioodil.
Tervislik töökoht
See märgis on alates 2023. aastast muutnud nime ja kandideerimistingimusi. Varasemalt oli see tervislik töökoht, edaspidi Tervist edendav töökoht. „Me peame ka minema seda pikendama uute tingimuste järgi," ütleb Tiina.
Just eelmise aasta lõpus sai valmis vallamajas väike jõusaal. „Selline väike ruum trenažööri, mattide ja võimlemisvahenditega," selgitab personalijuht. Need, kellele ei sobi treenimine spordiklubis, saavad töövälisel ajal ja tööruumidest lahkumata, oma kergema trenni siiski ära teha.
Kollektiiviga koos korraldatakse matkasid. Oma energiapäevade raames on käidud Kõrvemaal, Sakus ja viimati naabervallas Jõelähtmel matkamas. 2023. aasta kevadel ja sügisel toimus Rae ja Vimsi valla koostöös valla elanike vaheline käimisvõistlus, millest ka vallamaja töötajad osa võtsid. „Lisaks oli meil üksustevaheline väljakutse, mille raames iga osakond pidi käima läbi mõne RMK matkaraja ja esitama siis väljakutse järgmisele," toob Tiina näite.
„Jälgime meie inimeste heaolu ja vastavalt vajadustele ning võimalustele muudame meie töökeskkonda ergonoomilisemaks. Oleme osaliselt vahetanud välja tavalised kontorilauad reguleeritavate vastu ja sellega jätkame vastavalt võimalustele ja tervishoiuarsti soovitustele," täiendab personalijuht.
Tiina nendib, et see on pidev töö, mis ei saa kunagi otsa. „Pöörame ka väikestele asjadele tähelepanu, näiteks leiab graatsiakettad puhkenurkadest, istumispallid ja seljatoed kontoriruumidest jne," toob Tiina näiteid pisikestest sammudest.
Miks neid märgiseid vaja on?
„See võimaldab süsteemselt läbi mõelda, kuidas meil selles valdkonnas asjad päriselt on. Ja kas arendustegevused on ka tegevusplaanis sees, see aitab paremini ja süsteemsemalt tagada arengut just neis teemades," toob Tiina välja enda jaoks kõige suurema kasuteguri.
Talle ei meenu ühtegi uuringut, mis käsitleks seda, kas kandideerijad näiteks töökuulutustel märkavad neid märgiseid. „Personalitöötajad kindlasti vaatavad nende märgiste olemasolu," usub Tiina. „Aga mis tegevused nende märgiste taga sisuliselt on, seda teavad konkreetse organisatsiooni töötajad.
„Ehk oleks hea, kui märgiseomanikud oma veebilehtedel ka pisut valgustaksid, mida tehakse, saavad teisedki sellest õppida," mõtiskleb Tiina.
KASUTA TÖÖANDJA MÄRGIST
- Oma veebilehel
- Oma sotsiaalmeedia kontodel
- Töökuulutustel jm tööandja kuvandiga seotud materjalidel
- Organisatsiooni tutvustavatel esitlustel, turundusmaterjalides
- Konverentside ettekannetel
- Sisseelamisprogrammi materjalides, jm sisekommunikatsioonis
- Organisatsiooni väärtuste loomises ja sisustamises
- E-posti jalusel
