Ühte konkreetsesse omavalitsusse praktikale minek ei tundunud talle piisav. Ta otsis laiemat pilti, võimalust mõista Eesti linnade ja valdade ühist häält ning seda, kuidas kohalike omavalitsuste huvid jõuavad riigi tasandi otsusteni. Nii jõudiski ta ELVLi.
Praktika lõppedes ütleb Kürsa, et huvi kohalike omavalitsuste vastu mitte ainult ei kinnitunud, vaid ka kasvas märgatavalt. „Tänu praktikale ELVLis mõistan kohalike omavalitsuste tööd ja hetkeolukorda märgatavalt paremini,“ võtab ta kogemuse kokku.
Esimene päev viis otse sündmuste keskele
Kürsa esimene kokkupuude liidu igapäevatööga oli kiire ja vahetu. Praktika algus langes ajale, mil ettevalmistamisel olid Linnade ja Valdade Päevad – ELVLi jaoks oluline sündmus, mille korraldamine nõudis kogu büroo tähelepanu.
Juba esimestel päevadel sai selgeks, kui palju toimub liidu töös rööpselt: sündmuste ettevalmistus, probleemide lahendamine, sisuline töö ja pidev suhtlus eri osapooltega. Üllatusena tuli talle ka see, kui tavapärane on büroos kaugtöö. Paindlik töökorraldus tundus ühelt poolt tänapäevane ja mõistlik, teisalt tähendas see praktikandi jaoks vähem võimalusi kõigi kolleegidega vahetult tuttavaks saada.
Ometi jäi esimesest muljest kõlama sõbralikkus. Isegi suure sündmuse eel valitsenud pingelises õhkkonnas olid büroo inimesed valmis praktikanti vastu võtma ja oma töösse kaasama.
Eelnõud, haridus ja omavalitsuste autonoomia
Praktika jooksul puutus Kürsa kokku mitme valdkonnaga, mille vastu ta oli huvi tundnud juba kandideerides: üldkoosoleku ja volikogu töökorraldus, õigusloome, lõimumine ning haridus. Kõige eredamalt jäi talle meelde koostöö haridus- ja noorsootöö ning siseturvalisuse valdkonna nõuniku Robert Lippiniga.
Üks sisukamaid ülesandeid oli põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu analüüsimine. Tegemist oli eelnõuga, mis puudutas riigipoolsete sihtotstarbeliste toetuste viimist kohalike omavalitsuste tulubaasi. Kürsa sõnul oleks selline samm oluline omavalitsuste autonoomia suurendamisel.
Tema ülesanne oli eelnõu läbi töötada, tuua välja arutelu vajavad aspektid ja esitada tähelepanekud nõunikule. Just sellistes ülesannetes nägi ta ka võimalikku seost oma tulevase tööga: sisuline analüüs, poliitikakujundamine ja kohaliku tasandi vajaduste mõtestamine.
Kuidas huvide esindamine tegelikult käib
Üks olulisemaid taipamisi tekkis Kürsal siis, kui ELVLi õigusnõunik Toomas Sepp tutvustas talle kohalike omavalitsuste kooskõlastamise metoodikat riigi seaduseelnõude puhul. See aitas tal paremini mõista, kuidas ELVL omavalitsuste huve tegelikult esindab.
Väljastpoolt võib huvide esindamine tunduda lihtsa seisukoha kujundamisena, kuid praktika näitas, et selle taga on mahukas töö: eelnõude analüüs, liikmete tagasiside koondamine, seisukohtade sõnastamine ja riigiga suhtlemine. Kürsa jaoks sai selgeks, et ELVLi roll ei piirdu vaid vahendamisega. Liit aitab kujundada kohalike omavalitsuste ühist positsiooni ja tuua selle riigi otsustusprotsessidesse.
Teooria ja päriselu kohtumine
Tallinna Ülikoolis õpitud teadmised Eesti riigitasanditest ja nende omavahelistest suhetest said ELVLis olulise mõõtme. Kürsa nägi, kuidas riigi ja kohaliku tasandi suhe päriselus toimib, alates kommunikatsioonist kuni õigusloomes osalemiseni.
Tema sõnul kinnitas praktika arusaama, et teooria ja praktika peavad käima käsikäes. Ülikool annab raamid ja mõisted, kuid alles päris tööprotsessides selgub, kui palju sõltub inimestest, koostööst, ajastusest ja poliitilisest tahtest.
Praktika jooksul arendas ta suhtlemisoskust, poliitika analüüsimise oskust ning andmete kogumise ja mõtestamise võimet. Samuti sai ta ELVLi töötajatelt juurde teadmisi kohalike omavalitsuste ajaloost ja töökorraldusest.
Üllatused ja kainestavad tähelepanekud
Kõige enam üllatas Kürsat see, et kõik kohalikud omavalitsused ei pruugi ELVLi koostöövõimalusi ühtemoodi väärtustada. Ta tõdeb, et mõnes kohas nähakse liitu pigem kuluna, mitte vajaliku esindus- ja koostööorganisatsioonina.
Tema hinnangul on selline suhtumine ekslik ning tuleneb sageli vähesest teadlikkusest ELVLi töö ja rolli kohta. Kürsa loodab, et järjepidev kommunikatsioon aitab paremini näidata, miks ühine esindatus on omavalitsuste endi huvides.
Praktika oli ka kainestav. Ta märkas, kui tugev mõju on erakondadel ja poliitikutel avaliku sektori organisatsioonide töökorraldusele. See kogemus oli tema sõnul mõneti hirmutav, kuid samas oluline osa avaliku sektori tegelikkuse mõistmisel.
„ELVL on nagu hea kohv hommikuti“
Kui Kürsa peaks ELVLi rolli lihtsas keeles kirjeldama, teeb ta seda värvika võrdlusega: ELVL on nagu hea kohv hommikul – ilma selleta saab päeva küll üle elada, kuid see päev oleks märksa raskem.
Tema sõnul tagab liit, et kohalike omavalitsuste koondatud tagasiside jõuaks riigi tasandi tööprotsessidesse. Samuti loob ELVL võimalusi omavalitsuste arenguks ja omavaheliseks koostööks. Just koostööd peab ta Eesti eri piirkondade jaoks ellujäämise seisukohalt oluliseks.
Meeskonnast jäi talle meelde avatus ja valmisolek praktikanti kaasata. Samas nägi ta ka, et meeskonnatööd saab alati edasi arendada ning tema hinnangul selles suunas liidus juba tegutsetakse.
Tuleviku väetis
Ühe mõttena võtab Kürsa praktikalt kaasa Lennart Meri kuulsa lause: „Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis.“ See mõte iseloomustab tema jaoks hästi Eesti kohaliku tasandi praegust olukorda: keeruline, kohati pingeline, kuid mitte lootusetu.
Tema hinnangul on kohalike omavalitsuste ja riigi suhetes palju parandamist vajavat. Samas usub ta, et tarkade ja pühendunud inimeste panusega on võimalik olukorda paremaks muuta.
Praktika kinnitas Kürsa soovi siduda oma tulevik avaliku sektori ja poliitikakujundamisega. ELVLis veedetud aeg andis talle uusi mõtteid võimalike spetsialiseerumissuundade kohta, nende seas õigusloome, siseturvalisus ja lõimumine.
Noortele, kes kaaluvad praktikat ELVLis või mõnes omavalitsuses, soovitab ta tulla avatud meelega. Akadeemilised teadmised on olulised, kuid päriselu võib olla teistsugune kui õpikus. Just selles peitubki praktika väärtus. See aitab mõista, kuidas avalik sektor tegelikult töötab ja millist rolli võiks selles tulevikus ise kanda.
Praegune elu on mitmel põhjusel raske. Kohalike omavalitsuste olukord ja nende suhe riigiga ei ole lihtsad. Kasper näeb selles siiski võimalust. Tarkade ja taibukate inimeste panusega saab olukorda paremaks muuta, kasutades olemasolevaid kogemusi.
Praktika kinnitas tema huvi töötada tulevikus avalikus sektoris ja poliitikakujundamise valdkonnas. See andis talle mõtteid, millistele teemadele võiks edaspidi spetsialiseeruda, näiteks õigusloome, siseturvalisus või lõimumine.
Kohalik tasand tundub talle noorele alustajale hea karjääri alguspunkt. See on lähedal inimestele ja piisavalt keeruline, et seal õppida.
Tudengile, kes kaalub ELVL-i või mõnda omavalitsusse praktikale kandideerimist, soovitab Kasper tulla avatud meelega. Mitte minna kohale oma seniseid teadmisi peale suruma, vaid olla valmis nägema, et elu võib erineda sellest, mida on seni õpitud.
Praktika väärtus ongi selles.
See näitab, kuidas riigitöö väiksemas mahus välja näeb, ja aitab aru saada, kas selles maailmas võiks olla ka sinu enda tulevane koht.
