PÄEVAKAVA 

­­­­­­­­­­­­­2. november 

10.00-10.30 Tervituskohv ja kogunemine

JUHTIMINE 10.30-13.00

10.30-11.00  Innovatsioonihoiakud avalikus sektoris ja kohalikus omavalitsuses: mis aitab muutusi ellu viia ja mis takistab? 
OECD avaliku sektori innovatsiooni üksuse projektijuht Piret Tõnurist

Ülevaade raportist, mis hindab Eesti avaliku sektori (sh omavalitsuste) innovatsioonivõimekust. Mis sunnib või motiveerib KOVe uuendama? Kust ideed tulevad? Millist kasu innovatsioonist saadakse?

11.00-11.30 Inimesed, struktuur ja juhtimine kohaliku omavalitsuse arengus
Kambja vallavanem Kajar Lember ja kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse ekspert Ave Viks

Kas Kambja vallamaja töökorraldus vastab tänastele vajadustele? 45 töötajaga vallavalitsuses võeti struktuur luubi alla, et saada selgem pilt rollidest, vastutusest ja arenguvõimalustest. Analüüsi tulemustest ja järgmistest sammudest räägivad vallavanem ja analüüsi läbi viinud ekspert.

11.30-12.00 Praktilisi tähelepanekuid keskastmejuhi rollist omavalitsuses
Viljandi valla sotsiaalosakonna juhataja Marta Rohtla

Viljandi Vallavalitsus valiti kevadel 184 kandidaadi seast Eesti aasta sotsiaalvaldkonna asutuseks. Selle tunnustuse taga on ka tugev juhtimine. Sotsiaalosakonna juht Marta Rohtla jagab oma kogemust keskastme juhina ning räägib, mida vajavad keskjuhid selleks, et oma rollis hästi toime tulla ja kuidas organisatsioon saab neid toetada.

12.00-13.00 Vestlusring inimeste juhtimise teemal 
Viljandi valla sotsiaalosakonna juhataja Marta Rohtla, Kambja vallavanem Kajar Lember, osaleja täpsustamisel. 
Vestlusringi juhib Tartu linna personalijuht Külli Ojasaar.

13.00-14.00 Lõuna

TÖÖKORRALDUS 14.00 -17.00

14.00-14.30 Tehnoloogiast ei piisa, hübriidtöö vajab kokkuleppeid ja juhtimist
Tartu linna töötajakogemuse juht Kerttu Ahuna

Kuidas muuta hübriidtöö juhuslikust praktikast teadlikult juhitud töökorralduseks? Tartu linnavalitsus kaardistas töötajate vajadused, katsetas erinevaid lahendusi ning lõi nende põhjal hübriidtöö tegevuskava. Tartu kogemus näitab, et hübriidtöö edu ei sõltu ainult tehnoloogiast, vaid eelkõige juhtimisest, kokkulepetest ja organisatsioonikultuurist.

14.30-15.00 Protsessikaart paberilt praktikasse: õppetunnid protsesside kaardistamisest ja juhtimisest
ELVLi kvaliteedi- ja arendusjuht Piret Klooren

Avame Harku Vallavalitsuse ja ELVL-i näitel, kuidas protsesside kaardistamine aitab luua selgust, vähendada segadust ning toetada organisatsiooni arengut. 

15.00-15.20 Töötuba - disainime uue töötaja sisseelamisprotsessi
ELVLi kvaliteedi- ja arendusjuht Piret Klooren

Praktilises töötoas panevad osalejad ise kokku töötaja esimese päeva protsessikaardi ja kogevad, kuidas protsessijuhtimise põhimõtted päriselus toimivad.

15.20-15.35 kohvipaus

15.35-16.15 Disainitöötuba jätkub

16.15-17.15 Vestlusring offboardingu / töötajate väljajuhatamise teemal. 
Saku vallavanem Marti Rehemaa, Rapla vallavanem Rain Terras ja värske Tallinna ülikooli magistrant Kadri Kaldre (magistritöö „Väljajuhtimise praktikad ja lahkunud töötajate hinnangud endisele tööandjale“)
Vestlusringi juhib Viimsi valla kommunikatsioonijuht Kent Kerner.
 

3. november 

TÖÖHEAOLU 09.-13.00

09.00-09.30 ettekanne täpsustamisel 

09.30-10.15 Kas sinu organisatsioon sobib erinevatele ajudele?
Mari Ahnefer, IF Kindlustuse personalipartner, neuromitmekesisuse ja neurokaasamise ekspert

Inimesed mõtlevad, keskenduvad, suhtlevad ja töötlevad infot erinevalt. Neurokaasamine tähendab töökeskkonna ja juhtimise kujundamist nii, et erineva mõtlemis- ja tegutsemisviisiga inimesed saaksid oma tugevusi parimal moel kasutada. Ettekannde pakub praktilisi võtteid, mis aitavad kujundada kaasavamat töökultuuri.

10.15-11.00 Psühhosotsiaalsed ohutegurid riskianalüüsis
Henri Ige, Tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant

Ettekandes selgitame esmalt, mis on psühhosotsiaalsed ohutegurid ja kuidas kujuneb neist risk töötaja tervisele. Seejärel vaatame praktiliselt, mida peab tööandja hindama, kuidas riskihindamist läbi viia ning milliseid meetodeid selleks kasutada. Käsitleme, kuidas psühhosotsiaalseid ohutegureid riskianalüüsis iseloomustada ning kuidas riskihindamise tulemuste alusel kavandada sobivad ennetusmeetmed. Samuti räägime, miks on hästi dokumenteeritud tegevused tööandjale olulised siis, kui tekib töövaidlus, kaebus või järelevalvemenetlus.

11.00-11.15 kohvipaus

11.15-11.45 Tööheaolu algab töökorraldusest: mida ja kuidas saab personalivaldkond mõjutada?
Aleksandr Michelson, PhD, Happy by Science OÜ

Töötajate heaolu planeerimine kipub ettevõtetes sageli algama hüvede nimekirjast: koolitus, tervisepäev, sporditoetus, vaimse tervise tugi, mõni uus digilahendus. Need hüved võivad olla vajalikud ja kasulikud. Viimaste aastate uuringud on aga ühe küsimuse uuesti teravamalt esile toonud: millises tööpäevas inimene iga päev tegutseb?

11.45-12.45 Personalijuhtimise väljakutsed AI-vahendatud töökeskkonnas 
Andero Teras, psühholoog ja juhtimiskoolitaja 

Ettekandes on tähelepanu all on inimese ja organisatsiooni psühholoogiline valmisolek töötada koos tehisintellektiga. Olulisemad ideed praktilisteks juhtimis- ja personalilahendusteks, et kujundada AI-ajastul organisatsioon, milles tehnoloogiline võimekus toetab inimlikku mõtlemist, vastutust, motivatsiooni ja koostööd.

12.45-13.00 koostööpäevade kokkuvõte 

13-14.00 lõuna