Mis siis 21. jaanuaril 2026 juhtus?
KOKSi muudatused, mida valmistati suurema paketina ette juba alates 2019. aastast, said Riigikogus vastu võetud 21. jaanuaril 2026, avaldatud Riigi Teatajas 10. veebruaril ja jõustuvad kolmes etapis – 20. veebruarist 2026, 1. juulist 2026 ja 1. jaanuarist 2028.
Iseenesest pole KOKSi muutmine mingi liiga tähelepanuväärne sündmus. Seda on alates 1993. aastast tehtud varemgi, lausa 106 korral. Igal aastal, va 2022 ja vaid üks kord ilma riigikogu otsuseta – 2020. aastal Riigikohtu Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusega.
Seekordsete muudatuste suureks eripäraks on nende maht. KOKSis tehti 245 (!) muudatust. See oli senise praktika kohta eriti jõuline samm. Võib öelda, et isegi seadusandlik kangelastegu! Minul küll ei tule hetkel ette liiga palju riigi õigusakte, mida on niisuguses mahus muudetud.
Püüan tänases ja ka järgnevates infokirjades avada muudatuste sisu ja nende mõju linnade ja valdade tegevusele. Etteruttavalt märgin, et kõigil omavalitsusüksustel tuleb lähiajal kindlasti ka oma sisemised õigusaktid üle vaadata ja uute nõuetega kooskõlla viia. Teema on kavas läbi arutada muu hulgas ka 17.–18. märtsil toimuvatel linna- ja vallasekretäride koostööpäevadel.
Tänases loos avan natuke nende muudatuste ettevalmistamise ajaloolist tausta, et oleks selgem arusaam, miks just nii KOKSi muudeti. Käsitlen lühidalt olulisemaid muudatuste valdkondi ja seaduse jõustumisega seonduvat.
Aastatega oli KOKS muutunud „halvasti kokku õmmeldud lapitekiks“. Kust kärises, sinna pandi uus lapp peale. Kõlbas jälle peale tõmmata…, aga väga esteetiline see välja ei näinud. Pealegi hakkasid erinevad õmblused tasapisi eri kohtadest järele andma. Arusaadav ju ka, kui eri suurusega ja materjalist lapikesi koguneb üle saja!
Olime jõudnud hetke, kus vaatamata juristide tõsistele pingutustele hakkasid logisema sõnastus ja terminoloogia ning tekkisid tekstisisesed vastuolud ja vastuolud teiste seadustega.
Juba 2019. aastal alustati tööd KOKSi põhjalikuma revisjoni ettepanekute kogumisega. Oli kaks võimalust: teha uus KOKS/KOS (selle idee pakkusid välja nelja linna linnasekretärid) või hakata tegelema muudatustega kehtivas tekstis. Pärast arutelusid otsustati valida muudatuste tee. Moodustati eksperdikomisjon, telliti mitmeid ekspertiise ja toimusid erinevad arutelud. Asjast huvitatud leiavad need huvitavad materjalid SIIT.
2022. aastal valmis eelnõu, mis jõudis Riigikogus I lugemisele, kuid sealt edasi mitte. Riigikogu selle koosseisu liikmete volitused lõppesid enne, kui teema jõudis II lugemisele.
Uus eelnõu jõudis mõnevõrra uuendatud kujul Riigikogusse uuesti 2025. aastal.
Lühidalt muudatuste eesmärkidest
- KOV roll ja eesmärk sõnastati ümber
Täpsustati omavalitsuse tegevuse eesmärke: parandada elukeskkonna kvaliteeti, teenuste kättesaadavust, elanike heaolu ja piirkondlikku konkurentsivõimet. Teisisõnu on edasise arengu eesmärk oma linna või valla strateegiline arendamine, sh regionaalse, maakondliku ja piirkondliku koostöö kaudu. KOV-i tähelepanu peab edaspidi lisaks teenuste osutamisele rohkem keskenduma piirkonna arengule.
Püüti tõmmata selgem piir kohalike ja riiklike ülesannete vahele
Täpsustati, mis on kohaliku elu küsimus ja mis on riigi ülesanne, et vähendada võimalikke rahastamisvaidlusi.
Riiklike ülesannete puhul rõhutati, et nende sisu tuleneb seadusest ning nende täitmisega seotud kulud peab katma riik. - Volikogu, valitsuse ja ametiasutuste rollid sõnastati selgemaks
Volikogu pädevus loetleti ümber ja korrastati. Täpsustati otsustusõiguse volikogult valitsusele delegeerimise reegleid.
Ametiasutuste ja hallatavate asutuste regulatsioon muudeti selgemaks. - Normitehnika ühtlustati
Õigusselguse huvides tehti palju normitehnilisi parandusi, et seaduse tekst muutuks terviklikumaks ja arusaadavamaks. - Täpsustati õigusaktide jõustumise, allkirjastamise ja avalikustamise korda.
- Laiendati elanike osalemisõigust rahvaalgatuse ja rahvaküsitluse vormis.
Rahvaalgatus ja rahvaküsitlus said uue, senisest oluliselt põhjalikuma regulatsiooni. Eeldatakse, et elanike kaasamine kohaliku elu küsimustesse muutub uute võimaluste kaudu reaalsemaks. - Isikuandmete kasutamine sai eraldi regulatsiooni
Omavalitsustele anti selge õiguslik alus küsitluste ja analüüside tegemiseks ning täpsustati Andmekaitse Inspektsiooni rolli. - KOVidele kuuluva vara ja äriühingute regulatsioone täpsustati
Eesmärk on säästlikum ja põhjendatum varakasutus ning suurem õigusselgus KOVide äriühingutes osalemise regulatsioonis. - KOKSi toodi sisse omavalitsusliitude regulatsioon, mida senini reguleeris eraldi seadus.
- Lisaks KOKSile muudeti mitut seotud seadust, sh:
– kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadust;
– halduskoostöö seadust;
– püsiasustusega väikesaarte seadust;
– nimeseadust.
Muudatused jõustuvad mitmes etapis
Mittejuristil on ilmselt keeruline eri sätete jõustumise ajast ülevaadet saada. Üks soovitus: Riigi Teatajas KOKSi teksti avades on võimalik võrrelda erinevaid redaktsioone. Usun, et see on hea tahte ja võimalike abiliste kaasabil jõukohane.
-
20. veebruaril 2026
Jõustusid pigem tehnilist laadi muudatused, mis on valdavalt seotud seaduse avaldamisega, kuid täpsustati ka mitmeid sõnastusi, sh volikogu liikme volituste lõppemise ja peatumise sätteid. Sisse viidi korrastatud isikuandmete töötlemise regulatsioon ning rahvaalgatuse ja kohaliku rahvaküsitluse sätted. Jõustusid ka KOFSi muudatused. -
1. juulil 2026
Jõustub põhiosa sätetest. See aeg on antud selleks, et KOVid jõuaksid üle vaadata oma sisemised õigusaktid ja töökorralduse ning võtta vastu sellekohased regulatsioonid. Ühelt poolt aega nagu oleks, aga tegevust on vaja alustada juba homme. -
1. jaanuaril 2027
Jõustuvad elanike osalemise ja rahvaküsitluste ning isikuandmete töötlemisega seonduvad detailsemad sätted. -
1. jaanuaril 2028
Jõustuvad täies mahus linna- ja vallasekretäri uued kvalifikatsiooninõuded.
Järgmistes uudiskirjades vaatame koos, mida muudatused konkreetsemalt käsitlevad ja missuguseid tegevusi need meilt kõigilt nõuavad.
Kokkuvõtteks
Uus lapitekk on meil nüüd olemas – ilusate ja värskete sini-must-valgete paikadega. Mõned varasemadki paigad on välja vahetatud ning uute niitidega korralikult kokku õmmeldud. Tekk näeb oluliselt parem välja ja selle saab nüüd jälle mõneks ajaks rahulikult peale tõmmata – sõltumata sellest, kas elad Tallinnas, Setumaal, Saaremaal või Virumaal.
Loodan, et meie linnad ja vallad leiavad ka aega, et viia need muudatused oma volikogu ja valitsuse liikmeteni, aga laiemalt ka kõigi oma töötajateni. Usun, et selleks leitakse nii aeg kui ka sobilikud koolitajad. Eriti vajalikuks pean seda nendele, kes alustavad uues ametis.
