Mõnikord tuleb ette olukordi, kus küsimusele, kas volikogu liige on ametiisik, vastatakse eitavalt. Tegelikult on volikogu liige korruptsioonivastase seaduse tähenduses ametiisik ning selle rolliga kaasnevad nii kohustused kui ka vastutus, mille eesmärk on tagada otsustusprotsessi erapooletus, läbipaistvus ja usaldusväärsus.
Toimingupiirang – mida see tähendab?
Korruptsiooniennetuse vaates on üks kesksemaid põhimõtteid toimingupiirangu järgimine.
Toimingupiirangu mõte on lihtne: ametiisik ehk volikogu liige ei tohi osaleda otsustusprotsessis, kui see puudutab tema enda või temaga seotud isikute huve. Sellisel juhul tuleb huvide konfliktist aegsasti teavitada, end taandada ning hoiduda ka otsustusprotsessi mõjutamisest.
Tegemist ei ole formaalsusega, vaid olulise ennetusmeetmega, mis aitab vältida olukordi, kus avalikkuses võib tekkida kahtlus otsuste kallutatuses.
Praktikas tekivad huvide konfliktid sagedamini, kui esmapilgul arvatakse. Näiteks:
• volikogu liige osaleb otsuses anda vallale kuuluv pind rendile äriühingule, mille osanik on ta ise või temaga seotud isik;
• arutatakse toetuse eraldamist MTÜ-le, mille juhatusse kuulub volikogu liikme pereliige.
Oluline on mõista, et toimingupiirangu rakendumine ei sõltu sellest, kas otsus on „õige” või kas keegi tegelikult kasu saab. Piisab sellest, et ametiisik osaleb otsuse tegemises olukorras, kus tal on seos otsuse objektiga. Ka juhul, kui tulemus oleks olnud sama ilma tema osaluseta, ei muuda see tema osalemist tagantjärele õiguspäraseks. Näiteks ei ole lubatud osaleda otsuses, mis puudutab temaga seotud isikut, isegi juhul, kui otsuse sisu ega tulemus tema osaluse tõttu ei muutuks.
Toimingupiirangu eesmärk ei ole üksnes vältida tegelikku korruptsiooni, vaid ka ennetada olukordi, kus otsuste erapooletuses võib tekkida kahtlus. Avaliku võimu teostamisel on sama oluline nii sisuline õiguspärasus kui ka usaldus selle vastu.
Kuidas riske ennetada?
Seetõttu ongi ennetuse võtmeroll teadlikkusel ja organisatsioonikultuuril. Volikogu liikmed peavad oskama ära tunda olukordi, kus nende huvid võivad otsustusprotsessi mõjutada või näida seda mõjutavat. Sama oluline on, et huvide konfliktidest räägitakse avatult ning taandamist nähakse tavapärase ja vastutustundliku käitumisena, mitte probleemina.
Kohalikes omavalitsustes aitab riske vähendada selgete juhiste olemasolu ning võimalus enne otsuste tegemist nõu küsida. Varajane arutelu aitab sageli vältida hilisemaid probleeme ja arusaamatusi. See ei tähenda usaldamatust volikogu liikmete suhtes, vaid loob tingimused, kus igaüks saab oma rolli täita kindlalt ja läbipaistvalt.
Parim praktika korruptsiooniennetuse juurutamisel kohalikes omavalitsustes hõlmab eelkõige süsteemset lähenemist. Näiteks on omavalitsustes:
• kehtestatud selged ja lihtsalt arusaadavad juhised huvide konflikti tuvastamiseks ja toimingupiirangu rakendamiseks;
• korraldatakse regulaarselt koolitusi, kus käsitletakse reaalseid olukordi, mitte ainult õigusnorme;
• loodud võimalus küsida nõu (nt valla- või linnasekretärilt või juristilt), ilma et seda tajutaks probleemina;
• komisjoni koosoleku ja volikogu istungi alguses küsitakse, kas kellelgi esineb päevakorra punktidega seoses potentsiaalne huvide konflikt;
• arutatakse keerukamaid juhtumeid kollektiivselt ja avatult, et kujundada ühist arusaama;
• kõik komisjonide koosolekud ja istungid protokollitakse ning need avalikustatakse dokumendiregistris;
• väärtustatakse organisatsioonikultuuri, kus otsusest taandamine on vastutustundlik käitumine.
Selline süsteemne lähenemine aitab vähendada nii eksimuste riski kui ka olukordi, kus otsuste erapooletus võib avalikkuse silmis kahtluse alla sattuda.
Korruptsiooniennetus on osa heast haldusest – see aitab tagada, et otsuseid tehakse õiglaselt, läbipaistvalt ja avalikkuse usaldust hoides. See toimib kõige paremini siis, kui ennetus on osa igapäevasest otsustusprotsessist, mitte ainult probleemide lahendamise tööriist.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo pakub kohalikele omavalitsustele ka vastavasisulist koolitust. Korruptsiooniennetuse koolituse vastu huvi korral palume pöörduda korruptsioonikuritegude büroo ennetusspetsialisti Kristel Rajatamme poole aadressil [email protected].
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ootab infot võimalikest korruptsioonijuhtumitest aadressil [email protected].
