Riik ja omavalitsused leppisid reformi ettevalmistamises kokku 2025. aastal. Reformi käigus kavandati enam kui 120 miljoni euro ulatuses sihtotstarbeliste toetuste viimist omavalitsuste tulubaasi. Muudatus puudutaks põhikooli haridustoetust, välja arvatud õpetajate palgatoetus, ning huvihariduse, sotsiaalvaldkonna ja kohalike teede toetusi.
Seaduseelnõu läbis kolm kooskõlastusetappi ning esitati valitsusele 28. septembril. Vaatamata tehtud ettevalmistustele ja ametnike tasandil saavutatud kokkulepetele ei ole eelnõu jõudnud valitsuses arutamiseni.
ELVLi juhatuse esimehe Mihhail Kõlvarti sõnul on omavalitsuste jaoks oluline, et riigiga saavutatud kokkulepetest peetaks kinni. Juba septembris toimunud eelarveläbirääkimistel rõhutas Kõlvart, et omavalitsused ootavad reformi eelnõu jõudmist riigikokku ja kavandatud muudatuste elluviimist.
„Omavalitsused peavad praegu kavandama järgmise aasta eelarveid, kuid riik on jätnud varem kokku lepitud reformi seisma. See seab omavalitsused kohaliku elu ja avalike teenuste planeerimisel ebakindlasse olukorda. Me ei saa oma allkirjaga heaks kiita protokolli, mis ei kajasta omavalitsuste rahastamise reformi üle peetud läbirääkimisi ega meie seisukohti,“ sõnas Kõlvart.
ELVLi rahanduse ja maksupoliitika töörühma juht ning juhatuse liige Andres Laisk märkis, et tegemist oleks ühe olulisema positiivse muudatusega omavalitsuste jaoks pärast haldusreformi, märgilise sammuga, mis näitaks, et lisaks ohtrale jutule omavalitsuste autonoomiast liigutakse ka tegudeni.
„Kui riik tahab, et omavalitsused vastutaksid kohaliku elu korraldamise eest, peab neil olema ka tegelik võimalus oma tulude kasutamise üle otsustada. Samuti peab kogu tulubaas käima kaasas üldiste majandusarengutega. See ongi tulubaasireformi mõte. Paraku on reformi teemaks olevad toetusfondist eraldatavad rahad kohati üle kümne aasta seisnud samal tasemel või teinud vähikäiku,“ ütles Laisk.
Kavandatud reformiga oleks omavalitsustele laekuva füüsilise isiku tulumaksu osa suurenenud 10,23 protsendilt 10,58 protsendile ning ülejäänud vahendid oleks jaotatud tasandusfondi kaudu.
Reform oli kavandatud riigieelarveneutraalsena, kuid sellisel juhul oleks osa omavalitsuste tulubaas võrreldes reformita olukorraga vähenenud vahetult reformi järgselt kuni 0,1 protsenti. Selle vältimiseks taotles ELVL täiendavalt 3,4 miljonit eurot, et ükski omavalitsus ei kaotaks reformi tõttu tulusid.
Lisaks reformi seiskumisele peab liit probleemiks läbirääkimiste lõpp-protokolli sisu. Dokumendis on omavalitsustele laekuva tulumaksu osa jäetud senisele 10,23 protsendi tasemele ning tasandusfondi mahuks märgitud 138 miljonit eurot. Reformiga kavandatud muudatusi ega nende üle peetud läbirääkimiste tulemusi protokollis ei kajastata.
ELVL palus protokolli täiendada, et selles oleksid kirjas saavutatud kokkulepped ning kokkuleppe puudumisel poolte erimeelsused koos põhjendustega.
Liidu hinnangul on oluline, et riigieelarve läbirääkimised kajastaksid sisuliselt nii riigi kui ka omavalitsuste seisukohti. Tänavustel läbirääkimistel käsitleti lisaks rahastamise reformile mitmeid teisi omavalitsuste jaoks olulisi küsimusi, mille kohta koostati ettepanekud ELVLi töörühmades ja valdkondlikel läbirääkimistel.
ELVL jätkab lahendamata küsimustega tööd ka järgmistel eelarveläbirääkimistel. Liidu kümme töörühma, kuhu kuuluvad omavalitsuste esindajad üle Eesti, alustavad veel tänavu ettevalmistusi 2028–2031. aasta riigi eelarvestrateegia läbirääkimisteks. Uutel läbirääkimistel võetakse taas päevakorda ka tänavu lahenduseta jäänud küsimused.
Tulubaasireform pidi jõustuma 1. jaanuaril 2027, kuid eelnõu menetlemise seiskumise tõttu jäävad kavandatud muudatused esialgu ellu viimata.
