Pöördumise ajendiks on rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE) muudatusettepanek, mida kultuurikomisjon arutab 19. oktoobril. Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) hinnangul ei tohiks menetluse lõppjärgus uuesti avada küsimusi, milles riik ja omavalitsused on pikkade läbirääkimiste tulemusel kokkuleppele jõudnud.
Rahvaraamatukogu seaduse uuendamisega on tegeletud alates 2020. aastast. Veel mullu jättis ELVL eelnõu kooskõlastamata, sest mitmed kavandatud lahendused ei arvestanud piisavalt omavalitsuste otsustusõiguse ja võimalustega. Järgnenud läbirääkimistel jõuti olulistes küsimustes kompromissini ning tänavu 24. märtsil otsustas liidu juhatus eelnõu edasist menetlemist toetada.
ELVLi kultuurinõuniku Agne Vaalmäe sõnul on oluline, et kuus aastat kestnud töö ei jääks nüüd pooleli.
„Oleme selle seaduse üle aastaid arutanud ja otsinud lahendusi, mis arvestaksid nii riigi kui ka omavalitsuste huve. Nüüd on kokkulepped saavutatud ja omavalitsused valmistuvad muudatusteks. Kui hakkame menetluse lõpus juba kokku lepitud küsimusi uuesti avama, lükkame vajalikud muudatused taas edasi,“ ütles Vaalmäe.
Kõiki Eesti 78 omavalitsust esindav ELVL peab oluliseks, et linnadele ja valdadele jääks õigus otsustada oma raamatukoguvõrgu ja teenuste korraldamise üle. Samal ajal peavad riiklikud tugiteenused olema kättesaadavad kõigile rahvaraamatukogudele, sõltumata nende asukohast.
Praeguse eelnõu järgi jääb kohaliku raamatukoguvõrgu korraldamine omavalitsuse vastutuseks, kuid riiklikud tugiteenused koondatakse Eesti Rahvusraamatukogu juurde. Senise kolme eraldi raamatukogusüsteemi asemele luuakse üks üle-eestiline andmekogu. Kesksemalt hakatakse korraldama ka nõustamist, koolitusi ja arendustegevust. See aitab vältida töö dubleerimist ning tagada raamatukogudele ühtlasemad võimalused tugiteenuste kasutamiseks.
Vaalmäe sõnul ei tähenda uus korraldus omavalitsuste rolli vähendamist. „Kohalik omavalitsus vastutab ka edaspidi oma raamatukogu eest. Riigi ülesanne on tagada, et vajalikud tugiteenused jõuaksid kõigi raamatukogudeni. Selleks ei pea iga omavalitsus samu lahendusi eraldi välja töötama,“ selgitas ta.
ELVL tunnustab maakonnaraamatukogude senist panust, kuid leiab, et riiklike tugiteenuste korraldus ei peaks sõltuma kohustuslikust maakondlikust mudelist. Liidu hinnangul loob menetluses olev eelnõu riigi ja omavalitsuste vastutuse vahel vajaliku tasakaalu.
Omavalitsused on juba alustanud muudatusteks valmistumist. Mõnes linnas ja vallas on kohalike õigusaktide uuendamine jäänud ootama riikliku regulatsiooni selginemist, samal ajal kavandatakse üleminekut uuele töökorraldusele.
Reformiga edasiliikumist on toetanud ka Keila linn ja Hiiumaa vald, kus mõlemas tegutseb maakonnaraamatukogu. Seega ootavad seaduse vastuvõtmist ka omavalitsused, keda maakonnaraamatukogude ülesannete ümberkorraldamine otseselt puudutab.
Reformiga on seotud ka kahe miljoni euro suurune Euroopa Liidu struktuurivahendite investeering ühtse raamatukogude andmekogu soetamiseks ja arendamiseks. ELVL juhib tähelepanu, et kui seadus kavandatud kujul vastu võtmata jääb, kaob võimalus seda rahastust kasutada. See seaks ohtu ühe reformi keskse arenduse ning sunniks lahendusi ja nende rahastamist uuesti kavandama.
ELVL kutsub Riigikogu kultuurikomisjoni üles hoidma läbirääkimistel saavutatud tasakaalu ja toetama rahvaraamatukogu seaduse vastuvõtmist. Liidu hinnangul on kuus aastat kestnud ettevalmistuste järel aeg kokkulepped ellu viia, et omavalitsused saaksid oma raamatukoguteenuseid kindlal alusel edasi arendada.
