Maa- ja Ruumiameti 30. oktoobril tutvustatud korralise hindamise tulemuste järgi on Eesti maa koguväärtus kasvanud 2022. aasta 33,2 miljardilt eurolt 44,1 miljardi euroni. Kokku hinnati ligi 780 000 katastriüksust ning maa väärtus suurenes 96 protsendil maaüksustest.
Kõige kiiremini on maa väärtus kasvanud Tallinna ja Tartu mõjualades. Omavalitsustest paistab silma Tartu vald, kus maa väärtus suurenes keskmiselt 59 protsenti. Kiire kasvuga on ka Raasiku, Lääne-Harju, Kose, Kiili, Anija ja Kohila vald.
Maakondadest kasvas maa koguväärtus enim Raplamaal (43,2%), Läänemaal (42,1%) ja Võrumaal (41,7%). Harjumaal paikneb aga ligikaudu 57 protsenti kogu Eesti maa väärtusest ehk 25,2 miljardit eurot.
Maa- ja Ruumiameti maa hindamise osakonna juhataja Marje Kolmar-Grüneri sõnul peegeldavad tulemused piirkondade erinevat arengut. Maa väärtust mõjutavad eelkõige asukoht ja kasutusvõimalused. Näiteks Rae vallas Järvekülas on mõne maaüksuse hinnatud väärtus enam kui kahekordistunud.
Zahkna: omavalitsuste maksuotsuseid tuleb vaadata laiemas pildis
Eesti Linnade ja Valdade Liidu finantsjuht-analüütik Piret Zahkna juhtis hindamistulemuste tutvustamisel tähelepanu sellele, et maa väärtuse muutuse kõrval on oluline mõista, kuidas ja millistes rahalistes tingimustes omavalitsused maamaksu kujundavad.
Maamaks on üks väheseid tulusid, mille suurust saavad linnad ja vallad ise mõjutada. Arenguseire Keskuse andmetel moodustasid omavalitsuste enda mõjutatavad tulud 2023. aastal Eestis keskmiselt 12 protsenti kogutuludest, Euroopa Liidus aga 43 protsenti.
Samas moodustab maamaks omavalitsuste tuludest ligikaudu kaks protsenti. Kui linnade ja valdade tulud ning kulud on alates 2004. aastast kasvanud umbes neli korda, siis maamaksutulu on suurenenud 2,7 korda.
2025. aastal laekus omavalitsustele maamaksust 81 miljonit eurot, tänavuseks aastaks prognoositakse ligikaudu 90 miljonit eurot.
Maamaks laekub täies ulatuses maa asukohajärgse omavalitsuse eelarvesse. Selle suurust saavad omavalitsused seadusega etteantud piirides kujundada maksumäärade, aastase tõusupiiri ja soodustuste kaudu.
Enamik omavalitsusi piirab maamaksu aastast kasvu kümne protsendiga
Linnade ja Valdade Liidu ülevaade näitab, et omavalitsused ei kasuta maamaksu suurendamiseks kõiki seadusega lubatud võimalusi.
2027. aastaks on 48 omavalitsust 78 omavalitsusest kehtestanud maamaksu aastaseks tõusupiiriks 10 protsenti ehk madalaima lubatud taseme. Võrreldes 2026. aastaga muutis tõusupiiri vaid kaheksa omavalitsust, neist kuus tõstis ja kaks langetas seda.
Ka maksumäärade puhul on omavalitsuste valikud erinevad. Kõige enam kasutatakse seadusega lubatud maksimummäära maatulundusmaal, kus selle on kehtestanud 62 omavalitsust. Elamumaa puhul rakendab 2027. aastal maksimummäära 22 ja muu maa puhul 19 omavalitsust.
Olulist rolli mängivad ka maksusoodustused. 2027. aastal rakendab koduomaniku maamaksusoodustust 77 omavalitsust 78 omavalitsusest, neist 28 on kehtestanud maksimaalse, 1000 euro suuruse soodustuse.
Soodustuste mõju näitavad 2026. aasta andmed: koduomanike ligi 34 miljoni euro suurusest arvestuslikust maamaksust kaetakse soodustustega peaaegu 96 protsenti. Pärast soodustuste rakendamist jääb tasuda ligikaudu 1,5 miljonit eurot. Liidu esitatud andmete kohaselt ei jää 43 omavalitsuses koduomanikel pärast soodustuste rakendamist maamaksu tasuda.
Need andmed puudutavad koduomanikke, mitte kõiki maaomanikke.
Maa väärtus võib tõusta 60 protsenti, kuid maamaks suureneda vaid 20 euro võrra
Zahkna selgitas näitliku arvutusega, miks maa väärtuse tõus ei tähenda automaatselt samas suurusjärgus maksutõusu.
Kui maatüki maksustamishind suureneb 40 000 eurolt 64 000 eurole ehk 60 protsenti ja maksumäär jääb 0,5 protsendi juurde, kasvaks arvestuslik maamaks 200 eurolt 320 eurole.
Kui omavalitsus on aga kehtestanud aastaseks tõusupiiriks 10 protsenti, saab maamaks enne soodustusi suureneda vaid 220 euroni.
250-eurose koduomaniku soodustuse korral ei tuleks maaomanikul kummalgi aastal maamaksu tasuda. 100-eurose soodustuse puhul suureneks tasumisele kuuluv summa 100 eurolt 120 eurole.
Seega määravad maaomaniku tegeliku maksukohustuse kolm tegurit: omavalitsuse kehtestatud maksumäär, aastane tõusupiir ja rakendatavad soodustused.
Omavalitsustel on aasta aega uute maa väärtuste mõju hinnata
Tänavused korralise hindamise tulemused võetakse maamaksu arvutamisel kasutusele 1. jaanuarist 2028. See tähendab, et 2026. ja 2027. aasta maamaksu need ei mõjuta.
Omavalitsustel on 2027. aasta jooksul võimalik hinnata, kuidas muutunud maa väärtused mõjutavad kohalikke elanikke, ettevõtteid ja omavalitsuse maksutulu. Seejuures tuleb leida tasakaal kohalike teenuste rahastamise ja maaomanike maksukoormuse vahel.
2027. aastaks tehtud maksuotsused näitavad omavalitsuste seniseid valikuid, kuid 2028. aasta tegelik maamaks sõltub selleks aastaks kehtestatavatest maksumääradest, tõusupiiridest ja soodustustest.
Maa- ja Ruumiamet avalikustas 2026. aasta korralise hindamise tulemused 31. oktoobril veebikeskkonnas minu.kataster.ee, kus maaomanikud saavad vaadata oma maatüki hinnatud väärtust ning võrrelda seda 2022. aasta tulemusega.
Interaktiivne tulemuste visualiseering Maa väärtused_2026.html | 140.9 KB | html
