Omavalitsused on suutnud riigi abita kultuuritöötajate palku tõsta

Eesti Linnade ja Valdade Liidu analüütik Piret Zahkna märkis, et kui 2020. aastal jäi 45 omavalitsuses kultuuritöötajate palk alla 75% riiklikust alammäärast, siis 2024. aastaks oli selliseid omavalitsusi 23 – osakaal vähenes 57 protsendilt 29 protsendini.

Samal ajal on kasvanud nende omavalitsuste arv, kus töötasu jääb 75–100% vahemikku riiklikust alammäärast: 2020. aasta 27 omavalitsuselt 2024. aastaks 44-le (ehk 34%-lt 56%-le). Samuti on suurenenud nende omavalitsuste hulk, kus kultuuritöötajate palk ulatub vähemalt riikliku alammäärani – 7-lt 12-le (9%-lt 15%-le).

Tabel 1. Kultuuritöötajate töötasu (Allikas: minuomavalitsus.ee)        

Kuigi 2023. aastal toimus ajutine tagasilöök – alla 75% palgatasemega omavalitsuste arv kasvas korraks 40-ni –, ol selle põhjuseks õpetajate riikliku alampalga järsk tõus, mis tekitas omavalitsuste eelarvetele tugeva surve kogu haridusvaldkonna palgatõusu katmiseks. 2024. aastaks suutsid omavalitsused palgasurvega paremini toime tulla ning raamatukogutöötajate tasustamine liikus taas lähemale riiklikule alammäärale.

Kultuurivaldkond moodustab kümnendiku omavalitsuste eelarvest

Kohalikud omavalitsused panustavad kultuuri ja vaba aja valdkonda märkimisväärselt. Aastatel 2024–2025 moodustab vaba aja, kultuuri ja religiooni valdkond keskmiselt 10% omavalitsuste eelarvekuludest. See näitab, et hoolimata eelarvesurvest ja kasvavatest ülesannetest pole kultuur kohalike omavalitsuste prioriteetide hulgast kadunud.

Kõige suurema osa omavalitsuste kuludest moodustab 2024–2025 endiselt haridus – ligikaudu 47%. Sellele järgnevad majandus (13%) ning vaba aja, kultuuri ja religiooni valdkond (10%), mis on samal tasemel sotsiaalkaitse valdkonnaga (10%). See näitab, et hoolimata eelarvesurvest ja kasvavatest ülesannetest pole kultuur kohalike omavalitsuste prioriteetide hulgast kadunud.

Joonis 1. Vaba aja, kultuuri ja religiooni valdkonna kulude osakaal. Allikas: Riigiraha.fin.ee

Kuigi valdkonna osakaal on statistiliselt veidi vähenenud, tuleneb see peamiselt metoodikamuudatusest – huviharidus kajastub nüüd hariduse, mitte kultuuri kuludes. Tegelik panus kultuurielu arendamisse pole seega vähenenud, vaid pigem kasvanud.

Veelgi enam. Aastate 2025–2028 eelarvestrateegiad näitavad, et keskmiselt 14% kõigist omavalitsuste investeeringutest suunatakse kultuuri ja vaba aja valdkonda. Nendest investeeringutest 41% pärineb toetustest ja 59% omavalitsuste enda vahenditest (Allikas: KOVide eelarvestrateegiad 2025–2028 – kokkuvõte, aprill 2025, www.agri.ee).

Omavalitsuste osakaal 2024. a väljaminekutest

Kohalikud omavalitsused kujundavad kultuurile kestvat tulevikku

Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid tõdes, et viimastel aastatel on omavalitsused kultuurivaldkonnas teinud märkimisväärseid edusamme.

„Kultuuritaristu on uuenemas ning töötajate motiveerimiseks tehakse sihipäraseid samme. Kohalik kultuurielu ei püsi üksnes palganumbritel, vaid eelkõige pühendunud inimestel ja heal töökeskkonnal, mida omavalitsused kujundavad järjepidevate investeeringute ja läbimõeldud planeerimise kaudu,“ rõhutas Luhalaid.

Aastateks 2025–2028 on kavandatud rida olulisi investeeringuid: Kärdlasse rajatakse kultuurikeskus (9,3 miljonit eurot), Jõhvi saab kaasaegse raamatukogu ja kogukonnakeskuse (7,5 miljonit eurot), Rakverre kerkis A. Pärdi Muusikamaja (12 miljonit eurot) ning Tartusse kavandatav Siuru, mis on kultuuriinvesteering kogu Eestile, mitte ainult Tartu elanikele (67,5 miljonit eurot).

Samal ajal rekonstrueeritakse ja uuendatakse ka väiksemaid kogukondadele olulisi hooneid. Näiteks Orissaare kultuurimaja siseruumid (3 miljonit eurot), Laimjala mõisahoone (2,2 miljonit eurot), Luunja valla kultuurimaja (1,3 miljonit eurot) ning Tõrva Kõrtsihoone, mis arendatakse kaasaegseks meelelahutus- ja vabaajakeskuseks (2,1 miljonit eurot).

Omavalitsused lubavad kultuuritöötajatele palgatõusu, kuid eelarvesurve kasvab

Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar kinnitas, et 2026. aastal tõusevad valla kultuuritöötajate palgad. „Kultuuritöötajate palgatase ei ole väga palju tõusnud, mistõttu on kindel plaan järgmisel aastal palku tõsta,“ sõnas Võhmar.

Tema sõnul loob riiklik palgatõus töötajates ootuse, et ka kohaliku omavalitsuse tasandil palgad suurenevad, ent iga juhtumit tuleb hinnata eraldi. „Oluline on vaadata, kuidas muutub töö sisu ja vastutus,“ lisas vallavanem.

Võhmar tõi esile, et vald on seni suutnud hoida kultuuriasutused töös ning pakkuda töötajatele mugavaid töötingimusi, mis omakorda aitab hoida kultuuritöötajate töörände madalal.

Rõuge vallavanem Britt Vahter rõhutas, et vald väärtustab oma kultuuritöötajate panust kogukonna elujõulisuse hoidmisel nii palju, kui eelarvelised võimalused seda lubavad. Viimastel aastatel on tema sõnul tehtud teadlikke samme, et tagada kultuurivaldkonna töötajatele, eriti erialase haridusega spetsialistidele, vääriline töötasu.

„Oleme suutnud tagada riikliku miinimumpalga rahvamajade töötajatele, kellel on erialane haridus, kuid kahjuks pole me seda veel suutnud raamatukogutöötajatele,“ nentis Vahter. „Lähiaastatel tuleks kindlasti üle vaadata ka raamatukogutöötajate palgatasemed. Kuigi meie vallas ei ole nende töötasu võrreldes teiste omavalitsustega madal, väärib see töö suuremat väärtustamist ka palganumbri kaudu.“

Vallavanema sõnul seab riiklik palgatõus kohalikele omavalitsustele taas kõrgema lati, mis paratamatult suurendab survet eelarvetele. „Meie eesmärk on hoida motiveeritud ja professionaalset meeskonda. Selleks peame leidma võimalusi, et ka omavalitsuse palgatasemed ei jääks riiklikest standarditest liiga kaugele maha,“ rõhutas ta.