Plenaaristungil käsitleti mitmeid teemasid: taskukohase energia tegevuskava (kuidas tagada kõigile EL linnadele ja piirkondadele taskukohane ja stabiilne ning puhas energia), säästev ja jätkusuutlik turism EL-is (tasakaalustatud, kohanemisvõimeline strateegia), EL-i kriisivalmiduse strateegia, Euroopa terase ja metallide tegevuskava, kliimamuutustega kohanemine linnades ja piirkondades, võitlus liikumisvaesusega, EL-i mitmeaastane finantsraamistik (MFF). Kuid just tehisintellekti arutelud kujunesid üheks kõige strateegilisemaks sõlmpunktiks ning selle tulemusel võeti vastu ka arvamus Euroopa tehisintellekti tegevuskava kohta.
Euroopa tehisintellekti tegevuskava
Euroopa Regioonide Komitee võttis 10. detsembril vastu arvamuse tehisintellekti Euroopa tegevuskava kohta, kutsudes üles tegema detsentraliseeritud algatusi, investeerima ja andma suuniseid, et tagada linnade ja piirkondade täielik osalemine tööstuse ja ühiskonna tehisintellektipõhises ümberkujundamises.
Kohalikud ja piirkondlikud juhid väitsid, et nende haldusasutustel on ainulaadsed võimalused tehisintellekti vastutustundlikuks kasutuselevõtuks sellistes sektorites nagu tervishoid, transport ja energeetika, ning rõhutasid vajadust vältida „tehisintellekti lõhet“ piirkondade vahel. Nad rõhutasid, kui oluline on luua ELi omandis olevad tehisintellektimudelid, mis on juurdepääsetavad, eetilised ja koostalitlusvõimelised, kaitstes samal ajal andmete privaatsust ja avalikku väärtust.
Lisaks rõhutasid nad tehisintellektivabrikute, gigatehaste ja andmekeskuste otsustavat rolli ning kutsusid liikmesriike ja Euroopa Komisjoni tungivalt üles kaasama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi alade valimisse, loamenetlustesse ja lubade andmisele eelnevatesse konsultatsioonidesse, et tagada taristu tõhus, kestlik ja kaasav kasutuselevõtt. Arvamuses nõuti ka energia kättesaadavuse, tööjõu oskuste, ühenduvuse, eluasemete, teadussidemete ja kübervastupidavusvõime hoolikat arvessevõtmist tehisintellekti rajatiste asukoha kindlaksmääramisel, et vältida ülekontsentreerumist ja digilõhesid.
Komitee liikmed kutsusid üles looma ka hankeraamistikke, mis soosivad Euroopas välja töötatud tehisintellekti, läbipaistvust, avatud standardeid ja auditeerimisõigusi. Kohalikud omavalitsused peaksid juhtima prognoosivaid tehisintellektirakendusi tervishoiu, liikuvuse, energia, linnade julgeoleku ja kliimamuutustele vastupanu võime valdkonnas. Tehisintellekti tavade ohutuks testimiseks, jälgimiseks ja vahetamiseks piirkondade vahel on vaja regulatsiooni testkeskkondi ja vaatluskeskusi. Olulisena rõhutati oskuste arendamist ja tehisintellektialast kirjaoskust, toetades kodanike kaasamist, avaliku ja erasektori partnerlusi ning koolitusprogramme.
Lisaks kordasid komitee liikmed detsentraliseeritud algatuste, nagu Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused ja „Living-in.EU“, mis on kohapealsetele inimestele kõige lähemal, keskset rolli vahetute praktiliste eksperditeadmiste pakkumisel ja seega üldsuse usalduse suurendamisel digilahenduste vastu. Seoses rahalise toetusega kutsusid kohalikud ja piirkondlikud juhid üles looma ühtse „tehisintellektifondi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks“ ning rõhutasid vajadust laiendada tehisintellekti projektide ELi ja riiklikku rahastamist. Avaliku ja erasektori partnerlusi ning uuenduslikke rahastamismudeleid peeti oluliseks vahendiks, mis täiendab avaliku sektori poolset rahastamist ja kiirendab investeerimist tehisintellektipõhistesse lahendustesse avaliku sektori jaoks.
EL Strateegia „Global Gateway“ peab hõlmama piirkondi ja linnu
Euroopa Regioonide Komitee nõuab ELi üldise investeerimisstrateegia lokaliseerimist, sealhulgas piirkondadevaheliste ja kohalike omavalitsuste partnerluste kaudu.
Euroopa Regioonide Komitee on nõudnud tungivalt, et Euroopa Liit tugevdaks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli oma strateegias „Global Gateway“, tagamaks, et ELi rahvusvahelised partnerlused realiseerivad oma täieliku potentsiaali ja et ELi investeeringud on kestlikud, kohandatud kohalikele vajadustele, ning tugevdamaks demokraatlikku valitsemistava.
Konkursikutse sisaldub arvamuses „EListrateegia „Global Gateway“ lokaliseerimine“, mille Euroopa Regioonide Komitee võttis vastu 10. detsembril. Komitee arvamuses väidetakse, et partnerriikide piirkondade ja linnade lõimimine algusest peale investeeringute kavandamisse, rakendamisse ja järelevalvesse on otsustava tähtsusega strateegia „Global Gateway“ edu jaoks, mida komitee nimetab „geopoliitilisema Euroopa nurgakiviks“.
Arvamuses väidetakse, et detsentraliseeritud koostöö partnerlused annavad ELile ainulaadse vahendi, mis aitab tagada, et investeeringud on kestlikud, kohandatud territoriaalsetele eripäradele ja vastavad kohalikele vajadustele. Selles kutsutakse üles astuma mitmeid samme, et kasutada ära pikaajalisi otseseid partnerlusi ELi ning Aafrika, Aasia, Ladina-Ameerika ja ELi naaberriikide linnade ja piirkondade vahel, öeldes, et need võivad suurendada ka demokraatlikku vastutust, institutsioonilist vastupanuvõimet ja alt üles suunatud arengut.
Kataloonia valitsuse Euroopa Liidu ja välistegevuse ministri Jaume Duch Guilloti (ES/PES) koostatud aruanne toetab ELi püüdlust rakendada rahvusvahelistes arengupartnerlustes 360-kraadist lähenemisviisi, kuid juhib tähelepanu sellele, et strateegias viidatakse vähe kohalikele omavalitsustele. Komitee kutsub ELi üles ametlikult tunnustama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi nii ELis kui ka partnerriikides strateegiliste osalejatena strateegia „Global Gateway“ kujundamisel, rakendamisel, juhtimisel ja järelevalves, avaldades uue teatise kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli kohta rahvusvahelistes partnerlustes.
Arvamuses esitatakse rida muid konkreetseid meetmeid, mida võiks võtta, et muuta piirkonnad ja linnad strateegilisteks osalejateks, sealhulgas sihtotstarbeline toetus kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele – kohalike ja ELi partneritega koordineerimise, koolituse, tehnilise abi ja vastastikuse juhendamise vormis.
Strateegias „Global Gateway“ seatakse esikohale investeeringud transporti, tervishoidu, haridusse, energiasse, kliimasse ja digitaliseerimisse. Komitee arvamuses märgitakse, et eluase tuleks lisada prioriteetide nimekirja.
ELi peamine väliskoostöö- ja investeerimisstrateegia – strateegia „Global Gateway“ – seob taristuinvesteeringud, juhtimise, planeerimise ja kaasatuse parandamisega, et reageerida üleilmsetele vajadustele ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidele. EL püüab rakendada 360-kraadist lähenemisviisi, et tagada strateegia „Global Gateway“ muutumine integreeritud arengustrateegiaks, sealhulgas kaasates kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, mis on olulised kahe kolmandiku kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks. Komitee leiab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suurem roll tagab suurema läbipaistvuse, kohaliku isevastutuse, parema mõju ja kaasavama valitsemise. 2021. aastal käivitatud algatuse „Global Gateway“ eesmärk on võtta aastatel 2021–2027 kasutusele 300 miljardit eurot projektide ja programmide jaoks peamiselt digiteerimise, energeetika, transpordi, tervishoiu, hariduse ja teadusuuringute valdkonnas. Mõju maksimeerimiseks koordineeritakse ja võimendatakse strateegiaga „Global Gateway“ ELi vahendeid, ühendatakse ELi liikmesriikide ja finantseerimisasutuste ressursid ja suutlikkus osana Euroopa tiimi lähenemisviisist ning püütakse suurendada erasektori investeeringuid.
Euroopa peab kindlustama ravimid osana oma kaitsest, rõhutasid piirkonnad ja linnad
Euroopa Regioonide Komitee kutsub Euroopa Liitu üles tugevdama kavandatavat esmatähtsate ravimite õigusakti, et tegeleda suureneva raviminappusega ja tugevdada Euroopa ravimijulgeolekut.
Erika VonKalbeni (DE/Rohelised) juhitud arvamuses, mis võeti vastu 10. detsembril, kutsuvad piirkondlikud ja kohalikud juhid üles tagama, et terviseohutus oleks osa ELi uuest julgeolekuparadigmast ja et piirkondadel oleks ametlik roll uute eeskirjade rakendamisel.
Raviminappus on Euroopas viimase kümne aasta jooksul suurenenud, seades patsiendid ohtu ja koormates tervishoiusüsteeme. Komitee hoiatab, et Euroopa suur sõltuvus kolmandatest riikidest – eelkõige antibiootikumide ja oluliste koostisainete puhul – on kasvavate geopoliitiliste pingete tõttu muutunud strateegiliseks haavatavuseks. Kuna ravimid ei ole olulised mitte ainult tsiviiltervishoiu, vaid ka sõjaliste ja hädaolukorra stsenaariumide jaoks, kutsuvad komiteed üles selgelt tunnistama terviseohutuse tähtsust Euroopa kaitsetööstuse strateegias.
Vastupanuvõime suurendamiseks nõuab komitee sihtotstarbelist rahastamist, et laiendada tootmist ELis, toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning arendada uuenduslikke ja puhtamaid tootmistehnoloogiaid. Avaliku sektori rahalise toetusega peaksid kaasnema selged kohustused, sealhulgas tarnetagatised ja vahendite kasutamise läbipaistvus.
Kuna paljusid tervishoiusüsteeme hallatakse piirkondlikul tasandil, nõuab komitee, et piirkondlikud omavalitsused kaasataks täielikult strateegiliste projektide määratlemisse, rahastamiskavade väljatöötamisse ja selle tagamisse, et projektid vastaksid kohalikele keskkonna- ja maakasutuseeskirjadele. Piirkonnad nõuavad ka suuremat toetust oskuste täiendamiseks, erikoolituse arendamiseks ning vastupidava tööjõu loomiseks ravimitootmises ja raviminappuse ohjamisel.
Patsientide juurdepääsu ja taskukohasuse parandamiseks julgustab komitee liikmesriike kasutama rohkem ühishankeid ning kutsub üles lubama Euroopa Komisjonil pidada taotlusekorral läbirääkimisi ravimihindade üle. Samuti rõhutatakse vajadust tugevamate solidaarsusmehhanismide järele, et kõik liikmesriigid, sealhulgas väiksemad turud, saaksid tagada esmatähtsate ravimite nappuse korral.
Regioonide Komitee ja Quebeci valitsus allkirjastasid koostöölepe
Euroopa Regioonide Komitee ja Québeci valitsus allkirjastasid 11. detsembril koostöölepingu, et tugevdada koostööd ühiste prioriteetide, sealhulgas kliimameetmete ja majanduse valdkonnas ning tugevdada piirkondade ja linnade rolli üleilmsete probleemide lahendamisel.
Kokkulepe hõlmab selliseid valdkondi nagu kliimameetmed, energiasüsteemi ümberkujundamine ja demokraatlik osalemine.
Kokkuleppe vormistasid Brüsselis Euroopa Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul komitee president Kata Tüttő ning Québeci rahvusvaheliste suhete ja frankofoonia minister Christopher Skeete.
Kaasnevas arutelus minister Skeetega rõhutasid komitee liikmed – kõigi 27 ELi liikmesriigi kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi esindavad volikoguliikmed, linnapead ja kubernerid – kontaktide parandamise ja tihedama koostöö tähtsust Québeciga.
Kokkulepe kajastab ühist pühendumist demokraatlikule valitsemistavale, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja kestlikkusele. Sellega luuakse ametlik koostööraamistik, peamiselt mitmepoolse koostöö, ühisalgatuste ja parimate tavade vahetamise kaudu. Kindlaks on määratud seitse prioriteetset valdkonda: majandus; kultuur; haridus ja noored; naised poliitikas; demokraatia, mitmetasandiline valitsemine ja kodanike osalemine; keskkond, bioloogiline mitmekesisus ja võitlus kliimamuutuste vastu; ning energiasüsteemi ümberkujundamine.
Kokkulepe sõlmiti pärast kavatsusavalduse allkirjastamist 2024. aasta märtsis. Sellest ajast alates on kaks osapoolt intensiivistanud teabevahetust kõrgetasemeliste kohtumiste, komitee konverentsidel ja komisjonide koosolekutel osalemise ning suurte rahvusvaheliste ürituste, sealhulgas ÜRO kliimamuutuste konverentside (COP 29 ja 30) ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (CBD COP 16) raames toimuvate kohtumiste kaudu.
Arutelu ELi tulevase pikaajalise eelarve üle toob esile erimeelsused ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika ühendamisel
Täiskogu arutelul ELi tulevase pikaajalise eelarve teemal kordasid liikmed, et nõrgenenud ühtekuuluvuspoliitika, mis on ühendatud põllumajanduspoliitikaga üheks fondiks, võib suurendada territoriaalseid erinevusi ning lõhet kodanike ja Euroopa Liidu vahel.
Täiskogu arvamuste vahetus toimus mõned päevad enne Euroopa Ülemkogu 18.–19. detsembri kohtumist, kus ELi riigipead ja valitsusjuhid arutavad järgmist mitmeaastast finantsraamistikku ja võivad jõuda esialgsele kokkuleppele selle põhistruktuuris, sealhulgas ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitikat ühendava ühtse fondi loomises.
Euroopa Regioonide Komitee liikmed olid selle võimaluse vastu, kuna see tekitaks konkurentsi kohalike omavalitsuste ja põllumajandustootjate vahel olemasolevate ressursside pärast ning võiks jätta mõned piirkonnad ühtekuuluvusfondidest toetuse saajate hulgast välja, suurendades seeläbi majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust ELis.
Europarlamendi liige Hr Mureşan rõhutas, et Euroopa Parlament ja Regioonide Komitee on Euroopa Komisjoni ettepaneku vastu ning toetavad tulevikku suunatud ja nüüdisaegset ühtekuuluvuspoliitikat, mida ei saa kasutada „menù à la carte” põhimõttena, vaid mis peaks selle asemel rahastama pikaajalisi ja prognoositavaid investeeringuid kõigis Euroopa piirkondades.
