Kolm põhjust vana mudeli kokkuvarisemiseks
Lehtla sõnul on varasem „tooda ja müü võrku“ ärimudel kokku varisenud kolmel põhjusel.
Esiteks lõppesid riiklikud toetused uutele päikeseparkidele juba 2020. aastal, kui fikseeritud tariifid asendusid avatud turuga, kus tootjad peavad konkureerima reaalajas kujuneva hinnaga.
Teiseks on elektriturg päikeselistel tundidel üle ujutatud, mis viib hinnad nulli või isegi negatiivseks – tootjad maksavad, et oma elekter võrku suunata. Kasumi asemel tekib kahjum.
Kolmandaks on jaotus- ja põhivõrkude mahutavus piiratud. Uue tootmisüksuse ühendamine võrku võib tähendada väga kõrgeid liitumiskulusid, vahel ka uue alajaama ehitamist tootja enda kulul.
„Kui 2021. aastal projekte kavandati, lähtusime tollastest eeldustest. 2025. aastal ei kehti neist enamik enam – turuolukord, energiapoliitika ja julgeolekukeskkond on täielikult muutunud,“ nentis Lehtla.
Poliitiline ja strateegiline pööre
Alates 2023. aastast on riiklikud toetusmehhanismid teadlikult ümber suunatud. Võrku müüdava taastuvenergia soodustamise asemel toetatakse oma tarbimise lahendusi ja salvestuse integreerimist. See samm on olnud strateegiline vastus nii turu küllastumisele kui ka vajadusele tugevdada energiavarustuse kindlust kohalikul tasandil.
Suur pööre on toimunud ka poliitilises fookuses. Kui veel mõned aastad tagasi juhinduti „rohepöörde“ entusiasmist, siis Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas on viinud Eesti prioriteedid julgeolekule. Kaitsekulutused kasvavad 5% SKP-st ja avalikud ressursid suunatakse esmajärjekorras riigikaitse tugevdamiseks.
Lehtla sõnul tähendab see, et riiklik energiapoliitika ei keskendu enam toetuste jagamisele, vaid eelkõige energiajulgeoleku ja kogukondliku vastupanuvõime kasvatamisele.
Uued strateegiad päikeseenergia jaoks
Lehtla kirjeldas kolme suunda, mille kaudu saab taastuvenergia endiselt kasulikuks ja majanduslikult mõistlikuks teha.
- Akupangad on muutunud süsteemi keskseks osaks. Need võimaldavad salvestada elektrit odava või negatiivse hinnaga ja kasutada või müüa seda hiljem, kui hind on kõrge.
- Uue nähtusena on tekkinud kodu- ja väiketootjad, kelle eesmärk pole võrku müüa, vaid võrgust ostmist vältida. Arvesti suure osa moodustavad Eestis just võrgutasud ja maksud, mistõttu iga võrgu kaudu ostmata jäänud kilovatt-tund tähendab puhast säästu. Selleks on vaja kaasaegseid, asümmeetrilisi invertereid, mis võimaldavad energiat paindlikult suunata.
- Sagedusturg ja energiateenused. Akupangad sobivad ideaalselt elektrivõrgu sageduse stabiliseerimiseks. Kui mitu akupanka koondatakse ühtsesse juhtimissüsteemi, saab pakkuda võrgu stabiliseerimise teenuseid ja teenida selle eest tulu. See on kõrgete tehnoloogiliste nõudmistega, kuid tulus mudel.
Õiguslikud lüngad
Kuigi tehnoloogiline areng liigub kiiresti, pidurdavad kogukonnaenergia levikut Eestis õiguslikud lüngad. Puudub sobiv juriidiline vorm ja riiklikud toetusmeetmed energiatootmise kogukondadele. Seetõttu tuginevad omavalitsused ja ühendused peamiselt rahvusvaheliste programmide abile.
Ühe uuendusliku suunana on Eestis hakatud arendama kerksuskeskusi – omavalitsuste ja päästeasutuste koostöös loodavaid tugikeskusi, kus päikeseenergia ja salvestuse abil saab kriisiolukorras tagada esmavajalike teenuste toimimise. See viib taastuvenergia kasutuse majandusloogikast kogukondliku turvalisuse ja vastupidavuse paradigmasse.
Üle 120 eksperdi 20 riigist
Lehtla osales oma ettekandega Euroopa konverentsil „Maapiirkondade energiakogukonnad: sillad kohaliku tegevuse ja puhtale energiale ülemineku vahel“, kuhu kogunes üle 120 spetsialisti 20 riigist.
Ürituse korraldas EC4RURAL – LIFE Programme eesmärgiga tugevdada koostööd ja teadmistevahetust maapiirkondade kogukondlike energialahenduste arendamisel.
Aruteludes osalesid kogukondlike energiaühistute esindajad, teadlased, vabaühendused ja ametiasutused eri tasanditelt. Oma kogemusi jagasid rahvusvahelised organisatsioonid ja algatused, sh ÖkoEnergieland (Austria), Põhja-Horvaatia Energiaagentuur, CERCA (Hispaania) ja Efiduero. Kohal olid ka REScoop.eu, Ricardo Energy & Environment ning Euroopa Komisjoni Energia Peadirektoraadi (DG ENER) esindajad.
Sündmus jätkus EC4RURAL projekti aastakoosolekuga, kus osalesid partnerid Eestist, Hispaaniast ja Belgiast, sh Tartu Ülikool ja Eesti Linnade ja Valdade Liit.
