Dokument annab Euroopa linnadele, valdadele ja piirkondadele praktilise töövahendi korruptsiooniriskide hindamiseks, huvide konfliktide ennetamiseks ning otsuste läbipaistvuse suurendamiseks. Kosenkraniuse sõnul ei piisa korruptsiooni ennetamiseks üksnes reeglitest, vaid aus ja vastutustundlik juhtimine peab olema osa omavalitsuste igapäevatööst.
Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi 51. istungjärgul vastu võetud kontrollnimekiri on osa laiemast tööst Euroopa demokraatia tugevdamisel. Samal päeval kiitis kongress heaks ka kohaliku ja piirkondliku demokraatia varajase hoiatamise vahendi ning valimisvaatlejate õigusi käsitleva soovituse. Kõik kolm algatust toetavad Euroopa Nõukogu uut demokraatiapakti, mille eesmärk on aidata märgata demokraatia nõrgenemise ohumärke ja ennetada nende süvenemist.
Korruptsiooni ennetamise kontrollnimekirja tutvustasid kongressile selle kaasraportöörid Romek Kosenkranius Eestist ja Aisling Moran Iirimaalt. Arutelus osales ka Euroopa Nõukogu korruptsioonivastase riikide ühenduse (GRECO) president David Meyer.
Dokumendi koostamisel lähtuti Euroopa Nõukogu korruptsioonivastastest standarditest ning GRECO kuuendast hindamisvoorust, mis keskendub esimest korda just kohaliku ja piirkondliku tasandi korruptsiooni ennetamisele.
Raportis juhitakse tähelepanu sellele, et korruptsioon ei piirdu altkäemaksuga. See võib väljenduda ka onupojapoliitikas, avalike vahendite väärkasutamises, hangetega manipuleerimises või ametlike menetluste mõjutamises. Sellised tegevused vähendavad usaldust avaliku võimu vastu, kahjustavad inimeste õigusi ja halvendavad avalike teenuste kvaliteeti.
Kosenkraniuse sõnul on kontrollnimekirja peamine väärtus selle praktilisus. See aitab omavalitsustel muuta rahvusvahelised põhimõtted konkreetseteks tegevusteks, mille abil oma juhtimiskorraldust hinnata ja parandada.
Seitse valdkonda, millele omavalitsused peaksid tähelepanu pöörama
Vastu võetud kontrollnimekiri hõlmab seitset valdkonda: korruptsioonivastased strateegiad ja riskihindamine, käitumisstandardid, töötajate värbamine ja tasustamine, huvide konfliktide ennetamine, läbipaistvus ja elanike kaasamine, riigihanked ning avalike vahendite kasutamine valimiste ajal.
Iga valdkonna juurde kuuluvad küsimused, mille abil saavad omavalitsused hinnata oma seniseid tegevusi ja tuvastada võimalikke kitsaskohti.
Kosenkranius keskendus oma sõnavõtus eelkõige sellele, kuidas soovitusi igapäevatöös rakendada.
Tema sõnul peaks igal omavalitsusel olema selge arusaam sellest, millistes tegevustes on korruptsioonirisk kõige suurem. Erilist tähelepanu vajavad näiteks riigihanked, töötajate värbamine, finantsjuhtimine ning suhtlus ettevõtjate ja teiste huvirühmadega.
Riskide hindamine ei tohiks olla ühekordne tegevus, vaid korrapärane osa juhtimisest. Samuti vajavad ametnikud selgeid käitumisjuhendeid, koolitusi ja praktilist nõu keeruliste eetiliste olukordade lahendamiseks.
Kosenkranius rõhutas, et ükski näidisjuhend ei suuda ette näha kõiki olukordi, millega ametnikud oma töös kokku puutuvad.
Huvide konflikt ei ole alati korruptsioon, kuid võib selleni viia
Eraldi käsitles Kosenkranius huvide konfliktide ennetamist. Tema sõnul ei tähenda huvide konflikt automaatselt korruptsiooni, kuid sellega tegelemata jätmine võib luua võimaluse avaliku võimu kuritarvitamiseks.
Seetõttu peaksid avalikud teenistujad deklareerima oma kõrvaltegevused, ärihuvid ja saadud kingitused, eelkõige juhul, kui kingituste väärtus ületab tavapärase sümboolse väärtuse.
Kui ametnikul või otsustajal tekib isiklik huvi mõne lepingu, hanke, konkursi või planeeringu suhtes, tuleb tal end vastava otsuse tegemisest taandada.
Kosenkranius juhtis tähelepanu ka olukordadele, kus avalikust teenistusest lahkunud inimene asub tööle ettevõttesse, mille tegevuse või lepingutega ta varasemas ametis kokku puutus. Selliste huvide konfliktide vältimiseks tuleb vajaduse korral kehtestada selged piirangud ja ooteajad.
Kontrollnimekirja eesmärk ei ole üksnes võimalike rikkumiste tuvastamine, vaid sellise juhtimiskultuuri kujundamine, kus huvide konfliktide märkamine ja ennetamine on loomulik osa otsustusprotsessist.
Eesti kogemus näitab, kuidas läbipaistvus saab toimida praktikas
Kosenkranius tõi rahvusvahelisele kuulajaskonnale näiteks Eesti kohalike omavalitsuste digitaalsed lahendused, mis võimaldavad elanikel jälgida otsuste tegemist ning tutvuda avalike dokumentidega.
Ta osutas, et Eestis on omavalitsuste dokumendid ja menetlused avalike andmebaaside kaudu kättesaadavad. Samuti on võimalik jälgida volikogude ja komisjonide istungeid internetis ning tutvuda salvestustega.
Elektrooniliste riigihangete kasutamine ja menetluse iga etapi dokumenteerimine aitavad omakorda tagada ausamat ning kontrollitavamat otsustusprotsessi.
Kosenkraniuse sõnul ei tähenda läbipaistvus siiski ainult dokumentide avaldamist. Oluline on ka see, et inimestel oleks võimalik aru saada, kuidas otsused sünnivad, millised huvid neid mõjutavad ning kuidas saab avalikkus otsustusprotsessis kaasa rääkida.
Näiteks uue taristuprojekti kavandamisel peaks omavalitsus korraldama avaliku arutelu ja tegema projektiga seotud dokumendid elanikele tutvumiseks ning kommenteerimiseks kättesaadavaks.
Samuti peaks avalikkusel olema võimalik mõista, millised investorite või ettevõtjate huvid võivad olla seotud kohalike poliitiliste otsustega.
Kontrollnimekiri rõhutab, et eelarved, riigihangete andmed ning avalike teenuste kvaliteeti puudutav teave peavad olema avaldatud süsteemselt ja kasutajasõbralikult. Võimaluse korral peaksid andmed olema ka masinloetavad, et neid saaks hõlpsamini analüüsida ja võrrelda. Seejuures tuleb järgida isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatuse nõudeid.
Väiksemad omavalitsused vajavad riigi tuge
Kongressi raportis pööratakse eraldi tähelepanu väiksemate omavalitsuste võimalustele korruptsiooni ennetada.
Väiksemates omavalitsustes võib olla vähem töötajaid, piiratum rahaline võimekus ja nõrgemad järelevalvemehhanismid. Samuti võivad kogukonnasisesed tihedad suhted muuta huvide konfliktide märkamise ja lahendamise keerulisemaks.
Seetõttu rõhutas Kosenkranius, et kõigi omavalitsuste puhul ei saa kasutada ühesuguseid lahendusi. Korruptsiooni ennetamise meetmed peavad arvestama kohalike olude, võimaluste ja vajadustega.
Kontrollnimekiri on mõeldud enesehindamise töövahendina, mida omavalitsused saavad kasutada oma tegevuse analüüsimiseks ja juhtimiskorralduse parandamiseks. Dokumenti soovitatakse regulaarselt üle vaadata ja täiendada, arvestades muutuvat õigusruumi, uusi riske ning praktilisi kogemusi.
Oluline on ka riigi vastutus. Kongressi soovituse kohaselt tuleb liikmesriikidel tagada kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele kontrollnimekirja rakendamiseks vajalik õiguslik, rahaline ja tehniline tugi.
Lisaks kutsutakse riike üles kaasama omavalitsusi ja nende esindusorganisatsioone riiklike korruptsioonivastaste meetmete väljatöötamisse ja rakendamisse.
Korruptsiooni ennetamine on osa demokraatia kaitsmisest
Kosenkranius rõhutas kongressil, et korruptsiooni mõju ulatub kaugemale üksikutest rikkumistest või avaliku raha väärkasutamisest. Kui inimesed kaotavad usalduse kohaliku võimu vastu, kannatab ka demokraatia.
„Korruptsioon ei ole pelgalt haldusprobleem. See ohustab demokraatlikku valitsemist, võrdset kohtlemist ja üldsuse usaldust institutsioonide vastu,“ ütles Kosenkranius.
Tema sõnul aitab aus ja läbipaistev juhtimine parandada avalike teenuste kvaliteeti, kasutada raha tõhusamalt ning tagada, et otsuseid tehakse õiglastel alustel.
„Usaldus on üks kohaliku omavalitsuse väärtuslikumaid varasid ning see sõltub läbipaistvusest, õiglusest ja vastutustundlikkusest,“ rõhutas ta.
Kosenkranius kutsus omavalitsusi käsitlema kontrollnimekirja praktilise töövahendina, mida saab kasutada igapäevases juhtimises, mitte järjekordse formaalse dokumendina.
Kongressi otsus kuulub Euroopa uue demokraatiapakti raames tehtavate algatuste hulka. Samal istungil vastu võetud kohaliku ja piirkondliku demokraatia riskide varajase hoiatamise vahend aitab jälgida muu hulgas omavalitsuste otsustus- ja finantsautonoomiat, valimiste ausust, poliitilise opositsiooni õigusi, elanike kaasamist ning kohaliku meedia olukorda.
Nii korruptsiooni ennetamise kontrollnimekiri kui ka demokraatia ohumärkide jälgimise vahend lähtuvad ühisest põhimõttest: probleemide tagajärgedega tegelemise kõrval tuleb osata ohte varakult märgata ja ennetada.
Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress esindab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi organisatsiooni 46 liikmesriigis ning töötab kohaliku demokraatia, hea valitsemistava ja omavalitsuste õiguste tugevdamise nimel.
