Ruth Jürisalu, Harjumaa kuraator
Harjumaal oli meeldejäävamaid hetki Tule tulemine maakonda, kus saime pöörata tähelepanu meie kahele suurmehele Veljo Tormisele ja Arvo Pärdile. Veljo Tormise "Raua needmine" kõlas Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tõnu Kaljuste esituses koos pronksivaluga Seaküla Simsoni Stuudios. Tuli saadeti magama Arvo Pärdi keskuse torni koos tema eesti hällilauluga "Kuss-kuss, kallike".
Teine emotsionaalne hetk oli seista laulukaare ees ja võtta vastu ning tervitada „Iseoma“ Harjumaa rongkäigu kolonni.
Harjumaa. Vasakult Arvo Pärdi Keskuse tegevjuht Anu Kivilo, helilooja Margo Kõlar, dirigent Tõnu Kaljuste ja muusikaprodutsent Michael Pärt. Foto: Rene Mitt
Helle-Mare Kõmmus, Hiiumaa kuraator
Seekordne pidu jääb hiidlastele meelde sellepoolest, et oligi natuke „iseoma“ pidu. Hiiumaaga seotud (sündinud hiidlased, juurtpidi hiidlased, eluga Hiiumaale jõudnud „hiidlased“) inimesi oli seekordse peo lavastusgrupis märkimisväärselt palju: XXI tantsupeo meeskonnas Lääneranniku liigijuht Rauno Zubko, N2 liigijuht Sille Kapper-Tiisler, valiksegarühmade liigijuht Kritsiina Siig, N2 liigijuhi assistent ja Hiiumaa kuraator Helle-Mare Kõmmus. Ka peo lavastaja Helena- Mariana Reimanni ning Üleilma liigijuhi Agne Kurrikoff- Hermani südamest kuulub tükike Hiiumaale.
XXVIII laulupeo meekonnas tegid oma dirigendidebüüdi mudilaskooride ees kaks hiidlast: Ilona Muhel ja Raili Kaibald. Oli uhke tunne näha neid laulukaare all mudilaste pere ees dirigeerimas.
Hiidlased teel. Foto: Jaanika Kuusk
Anne Uttendorf, Ida-Virumaa kuraator
Loomulikult oli pidu kõigi jaoks meeldejääv ja ülev. Olenemata, kas olid tantsija rahvamuusik, orkestrant või laulja. Mitmetel õnnestus olla peol ka mitmes rollis ja tabada erinevate pidude emotsioone.
Aga meie maakonna üks eredamaid hetki oli kindlasti tantsupeol, kui Põhjaranniku kava ajal said meie segarühmad tunda jahutavat "dušši" staadioni kastmissüsteemi poolt. Ootamatu üllatus ei lasknud aga tantsijatel end segada ning rõõmu ja lustiga tantsiti „Tuljakut“ ning kogu tantsupidu lõpuni. Ka juhendajad olid oma rühmade üle uhked, et tantsijaid see ei heidutanud. Algsest ehmatusest on saanud ere mälestus tantsijate, ja arvan, et ka publiku jaoks.
Tantsupeo I etendus. Foto: Rein Leib
Eva Linno, Järvamaa kuraator
Kuraatori vaatest olid väga võimsaid emotsioone pakkuvad eelproovid ja samuti tuleteekond. Eelproovides kokku kõlav muusika ja ühiselt tantsitud tantsud näitasid meie töö tulemust. Tuleteekonnaga oli omajagu pusimist, aga tagantjärele sai just see koos loodu läbi Järvamaa väga ilus ja igas paigas omanäoline. Peonädala juures tooksin välja meie inimeste tahte ja rõõmu. Pikad palavad ja ka vihmased päevad said kõigile tasutud etendustel ja kontsertidel kogetuga. Järvamaa tänab südamest!
Puhkpillide regiooni eelproov Türi kultuurikeskuses. Foto: Eva Linno
Tiina Tegelmann, Jõgevamaa kuraator
Jõgevamaa hetked on 2025. a on avastamise hetked. Millise sooja tuleleegiga algas Tule Teekonna protsess ja tulemiks oli, et lühikese ajaga peatuti Jõgevamaa kaunites paikades koos rahvakultuuri kollektiivide ülesastumisega ning K. A. Hermann (harrastusnäitleja Samuel Maikalu) sõnaga.
Kahekümne nelja tunni sisse mahtus toredaid kohtumisi, etteasteid ja esinemisi ning tõelist rahvakultuuri hingust üle maakonna. Jõgevamaalane oli meid saatmas teekonnal.
Jõgevamaa kollektiivid iseoma peol – aeg olemiseks … südamega tehtud töö tulemus on iseolemine.
Jõgevamaa. Foto: Taavi Kelder
Marju Viitmaa, Läänemaa kuraator
Esimene iseoma tunne tekkis juba nais- ja segakooride eelproovides. Saalis tekkis selline laulupeo tunne. Edasi kaasnes suur rõõmuhetk kui selgus, et need imeliselt laulvad koorid olid pääsenud ka laulukaare alla. Südantsoojendav hetk oli seegi kui selgus, et kõik Lääneranniku plokis osaleda soovinud laste-, noorte– ja segarühmad olid saanud peole.
„Iseoma“ laulu- ja tantsupeo tule teekond mööda Läänemaad oli võimas. Läänemaale kõige iseomasemad on meie inimesed – nemad ongi meie suurim väärtus.
Mare Taar, Lääne-Virumaa kuraator
Lääne-Virumaalt sai laulu- ja tantsupeole kokku 1749 lauljat, tantsijat, rahvamuusikut ja orkestranti! Läbisime edukalt eelproovid ja ettelaulmised,-mängimised ja-tantsimised ja tulemus oli meie jaoks tõeliselt rõõmustav.
Peo erilisemad hetked – saabumine majutuskoolidesse ja sellega kaasnenud elevus, ruttamised proovidesse, üliäge rahvamuusikapidu kus sai kuulda eesti pärimusmuusikat kogu selle rikkuses ja mitmekesisuses, tantsupeo võimsad kontserdid, rongkäik – valmisid tuttuued virupärased sildid kollektiividele ja valdadele-linnadele ja hingematvalt kaunis suurkontsert! Lisaks kõigele mahtus peonädalal sisse ka tule teekond Lääne-Virumaal 30.juunil, mis oli igati meeleolukas ja selleks puhuks valmis Raivo Riimi sulest ka virupärane regilaul, mis kanti ette Lahemaa Rahwamuusikute poolt Palmse mõisaõuel.
Tantsupeo mustrid, rahvariided, tantsud – mis veel kaunim olla võiks! Energiast tulvil Põhjaranniku tantsud tõid välja põhjarannikule omaseid iseloomujooni, tantsusamme ja muusikat. Eriliselt liigutav oli peo tunnusloo nimitants „ Iseoma“, kui tantsumurul tantsis korraga kõik 10926 tantsupeol osalejat.
Rongkäik on peo üks eredamaid hetki, seekord küll vihmasajus aga igati meeleolukas. Meie maakonna neli puhkpilliorkestrit ja rütmipillide koosseis hoidsid meeleolu ja tempot.
Suurkontsert, mis kestis ligi 7 tundi, tõi esile siiraid emotsioone, heldimushetki ja rõõmupisaraid. Kui võimsalt kõlasid puhkpilliorkestrid, kui kaunis muusika voogas sümfooniaorkestrite esituses! Laulupidu oli hingematvalt ilus ja kõlav! Lemmiklaule oli mitmeid, mis tänaseni hinges helisevad. Ühendkooride esituses Peep Sarapiku laul „Ta lendab mesipuu poole“ ajal lõi kogu lauluväljak tuledes särama- see oli üks erilisemaid hetki.
Lääne-Virumaa rongkäigus. Foto: Ain Liiva
Nele Risttee, Põlvamaa kuraator
Selle aasta üldlaulu- ja tantsupidu tõi Põlvamaale kuhjaga rõõmu ja eredaid hetki. Meie maakonna tantsijaid oli platsil rohkelt ning energiat jagus ka pärast pikki proove ja etendusi. Tantsiti linnas ja isegi koolimaja koridorides.
Rahvamuusikud lõid samuti kaasa. Pillid mängisid ka treppidel ja koridorides, tuues inimesed rõõmsalt kokku.
Tantsijate päevad möödusid päikese all. Lauljatele aga jääb kauaks meelde vihmas laulmine ja porilompides hüppamine rongkäigus.
Erilise säraga meenutatakse ka Põlvamaa tuleteekonda, millest võtsid osa kõikjal maakonna kogukonnad ja seltsid. Juba praegu mõeldakse, kuidas järgmisel korral see veelgi vägevamaks muuta.
Põlvamaa peomeeleolu ei ole veel vaibunud. Rõõmu ja lusti jätkub kauemaks.
Põlvamaa. Foto: Kanni Kallastu
Jekaterina Eensalu, Pärnu linna kuraator
Kõige meeldejäävam oli selle peo juures inimeste omavaheline suhtlemine ja suhtumine. Kuidagi eriliselt oli tunda sõbralikku ja heatahtlikku suhtumis teineteisesse, kokkuhoidu ja nn üheshingamist. Hetked teevad eriliseks ikkagi inimesed.
Pärnu rongkäigus. Foto: erakogu
Kristel Ernits, Pärnumaa kuraator
Võimatu on vastata küsimusele, mis oli meie maakonna jaoks eredaim hetk. Kõik on erinevas olukorras eriline.
Laulu- ja tantsupidu on pikk, väga mitmekihiline, kurnav, igatlaadi emotsioone pakkuv ja hariv protsess. See on nagu Ameerika mäed, kus koged peaaegu kõike. Külaline näeb sellest tegelikult ainult pidu – tantsupidu, rahvamuusikapidu ja laulupidu. Väärt pidu ongi ju eesmärk. Peo lõppedes ei löö su süda samas rütmis ning emotsioonid on ei tea kus.
Laulu- ja tantsupidu on südameasi ja sellega ei kaubelda. On puhas rõõm, et me sellest erinevates kihtides osa saame.
Pärnumaa rongkäigus. Foto: Haide Rannakivi
Heli Lints, Raplamaa kuraator
Raplamaa jaoks oli vast kõige meeldejäävam rongkäik. Valmistusime selleks seekord väga põhjalikult (kuulutasime välja rongkäigu ideekavandi konkursi jne) ning jäime ise tulemusega rahule. Muidugi proovis ilmataat seda igati ära rikkuda, aga Raplamaa ei lasknud ennast sellest häirida, Raplamaa oli ikkagi rõõmus ja lustlik. Elasime kaasa oma vahvatele Rapla Väikelinna teatri tegelastele kaunistatud kastiratastel, mis viisid Raplamaa laulupeole.
Raplamaa rongkäigus. Foto: Ivo Luht
Krista Lember, Saaremaa kuraator
Iseoma oli see, mis väestas seekord pidu ja pidulisi. Vahel on vaja meelde tuletada, kes me ole ja kust me tuleme. See iseoma on meis kõigis, aga, kas me ka mõtleme sellele. Need peod panid meid ühiselt mõtlema oma väärtustele, oma kodukohale, oma lähedastele ja hõimlastele. See saatiski neid pidusid, küll Kalevi staadionil, Vabaduse väljakul ja laululaval.
Väga emotsionaalne oli ka tule tulek saarele. Ütleme naljatades, et kui saarlasel miskit tarvis, siis ta läheb ja toob selle, toob mööda mereteed. Nii ka seekord. Käisime Iseoma tulel purjekaga järel Pärnumaal Varbla sadamas. Merereis edasi-tagasi kestis u 8 tundi.
Tule tulek Laimjalga. Foto: V. Voolaid
Astrid Väizene, Tallinna kuraator
Tantsupeo Pealinna liigi muusikad ja koreograafiad olid uudsed ja huvitavad ning andsid väga hästi edasi seda pealinna melu, kiirust, sagimist ja samas iseolemist või ka otsimist ja enese leidmist selles virr-varris.
Pealinna C-rühmad tantsupeo eelproovis Pelgulinna Gümnaasiumis. Foto: Astrid Väizene
Ave Rosenberg, Tartu linna kuraator
Sel korral oli laulu- ja tantsupeo nädal Tartule eriline, sest peomeeskonna tuumikus lõid kaasa kolm säravat ja andekat Tartu kollektiivijuhti: tantsupeo Tartu-Voore liigijuht Aveli Asber, laulupeo segakooride liigijuht Triin Koch ning rahvamuusikapeo loominguline juht Helin Pihlap. Nende aastatepikkune pühendumine näitas, kui tähtsal kohal on rahvakultuur Tartus ja mida on võimalik publikuni tuua, kui teha oma tööd südamega.
Tuletulemine Tartu linnas, kui tantsupeo, laulupeo ja rahvamuusikapeo tuld kandsid Aveli Asber, Triin Koch ja Helin Pihlap. Foto: Evelin Lumi
Kätlin Tatar, Tartumaa kuraator
Olin kuraatori rollis esimest aastat ja imetlen igati Tartumaa kollektiivide ühtehoidmist ja kogu siginat saginat, mis kaasneb just enne tantsija, rahvamuusiku ja laulja suurt pidu. Kõik need armsad hetked koolimajades, harjutusväljakutel ja proovides on see, mis tekitab selle suurpeo ühtehoidmist ja õlg-õla kõrval olevat ülevat tunnet.
Tartumaa tubli staap kollektiivide asju tassimas. Foto: erakogu
Eha Mandel, Valgamaa kuraator
Uhke ja hää on olla Valgamaa kuraator, et tugida neid, kes soovivad ja jaksavad läbida selle kadalipu proovisaalist suurele peole, et kuuluda valitute hulka. Respekt!
Ei takista vihm ega pikad proovipäevad … kui palju säravaid silmi ja energiat oli pidulistes kui sammusime koos rongkäigus lauluväljakule.
Kui lauljad koolimajja jõudsid, oli staabil tööpäev juba alanud. Foto: Eha Mandel
Anneli Kundla, Viljandimaa kuraator
Viljandimaa tipphetk on kindlasti rongkäik, kus maakonna tantsu-, rahvamuusika- ja laulupeolised kõik kokku said. Rongkäik kulges ülevas meeleolus uhke Mulgi mehe saatel. Kolme meetri pikkune mees jäi silma ning andis juba kaugelt märku: siit tuleb Viljandimaa!
Viljandimaa rongkäigus. Foto: Alar Karu
Kristi Vals, Võrumaa kuraator
Meie jaoks oli meeldejäävaim see soe ühtehoidmise tunne – nii bussis, harjutusväljakul kui platsil, kus iga liigutus oli kui tänu oma kodukandile. Eriline rõõm oli, et Kagukandi liigijuht ja tema assistendid olid meie endi Võrumaa inimesed ning ühiselt harjutasime koos Põlva- ja Valgamaa tantsijatega, nagu juba eelproovideski. Meie kandist olid peol ka päris pisikesed tantsijad, kes andsid peole oma siira rõõmu. Laulupeol kandis meid sama meie-vaim ning rahvamuusikas saime taas kogeda põlvkondade ühist hingamist. Suure peo taustajõudude seas oli ka mitmeid meie kandi inimesi.
Laused, mis veel kõlama jäid:
„Peolised kinnitavad, et sammulugeja näitab üle 30 000 sammu päevas, kuid tuju on ülev ja iga bussisõit lõpeb ühise koorihüüdega „Aitäh!“.“
„Lasva tantsijate sõnul on meestantsijad saanud uue hüüdnime „kaabulised“ ning platsil käib küll väike mõõduvõtt, kuid õhtul pidutsetakse sõpradena.“
„Rõuge rühm tõdeb, et kui buss hilineb, tehakse lihtsalt peatuses oma laulu- ja tantsupidu – pidu peab igal juhul!“
„Proovipäevad on küll pikad ja kuumad, aga tantsijate näod püsivad naerul ja isegi koolimaja koridorides lihvitakse veel samme edasi.“
„Viire rühma Miiad ütlevad, et tantsuproovid on puhas rõõm ja et isegi keeruline neerumuster paistab lõpuks pilvedest ja juukseharjast vastu.“
Võrumaa. Foto: Kristi Vals
