Küsitlus „Andmete valdkonna hetkeolukorra kaardistus“ saadeti aasta alguses kõigile riigi- ja valitsusasutustele, osale nende hallatavatest asutustest ning kohalikele omavalitsustele. Tegemist on osaga iga-aastasest seirest, mille eesmärk on saada ülevaade andmehalduse hetkeseisust ja arengusuundadest. Kuigi ankeet käsitles laiemalt andmehalduse eri tahke, tasub lähemalt peatuda just tehisintellekti puudutavatel vastustel.
Rõõmustav on see, et uuringus osales koguni 56 omavalitsust. Kuigi kõik vastajad ei täitnud küsimustikku täielikult, annavad esitatud vastused siiski hea pildi sellest, millises seisus on omavalitsuste andmehaldus ja tehisaru kasutamine. Veelgi enam — küsitluses osalemine pole oluline ainult riikliku ülevaate saamiseks, vaid ka iga omavalitsuse enda jaoks. See aitab hinnata, millised on andmepõhise juhtimise eeldused, kitsaskohad ja järgmised sammud.
Organisatsiooni võimekus andmeid ja tehisintellekti kasutada ning hallata eeldab valdkonnaga seotud inimeste ja põhimõtete olemasolu. Inimeste puudus, kelle tööülesannete hulka kuuluksid vastavad kohustused, muudab andmehalduse arendamise ja rakendamise juhuslikuks ega taga võimekust luua andmetest juhtimisotsuseid toetavat keskkonda. Kvaliteetne andmestik on tehisaru rakendamise eelduseks. Korralike andmeteta osutub tehisaru arutuks. Tehisintellekti kasutamise reguleerimatus võib omakorda kaasa tuua riske andmete väärkasutamise osas. Eriti tundlike isikuandmete puhul. Tehisaru rakendamise põhimõtete puudus kitsendab võimalusi sellest saadava kasulikkuse loomise.
Hetkeseis tehisintellekti kasutamise osas näib suuresti juhuslik ja reguleerimatu. Tehisarurakendusi kasutatakse eelkõige isiklikust initsiatiivist lähtuvalt. Omavalitsuste siseselt on ülevaade rakenduste kasutamisest valdavalt vähene ja enamasti puudub ka inimene, kelle ülesandeks on tehisintellekti juurutamine organisatsioonis. Tööriistade kasutamise efektiivsus sõltub suuresti ametnike endi pealehakkamisest ja oskuste omandamisest. Samuti tööriistade õpetamisest töö tulemuseks vajalike andmestikega. Piire seab üksnes iga ametniku enda ohutunnetus, kui süsteemne lähenemine teadlikkuse parandamisel.
Enim kasutatakse vastanud omavalitsustes Microsoft 365 paketti kuuluvat Copilot rakendust. Õigemini enim tuuakse välja, et omavalitsuses eksisteerib võimalus seda kasutada vastava paketi olemasolul. Aktiivselt kasutatakse ka ChatGPT rakendust. Mitmed vastanud tunnistavad siiski, et ChatGPT kasutamine on ametniku enda initsiatiiv ja ametnik kasutab oma isiklikku tasulist kontot. Isikliku konto kasutamine toob kaasa täiendavaid riske ja piiratud võimalusi kontrollida, mida selle rakendusega tehakse. Samuti on oht ametniku töökoha vahetusel kaotada loodud tarkus.
Küsitlusele vastanute hinnangul on tehisaru kasutuselevõtul suurimateks takistusteks eelkõige andmekaitse ja infoturbe riskid. Esitatud vastustest ilmneb ebaselgus, kuhu sisestatud andmed talletatakse ja kuidas neid teenusepakkuja kasutab. Sageli toodi esile õigusliku ja eetilise raamistiku puudulikkus. Täna puuduvad selged juhised ning õigusliku alus. Märkimisväärne probleem on ka organisatsioonisisene kompetentsipuudus. Kasutajate oskuste vähesus raskendab tehisaru mõtestatud rakendamist. Vastajad tõid esile ressursipuuduse, hõlmates rahastust, aega, IT‑tuge ja koolitusvõimalusi. Samuti nähakse takistusena tehnilist keerukust, eriti tehisaru lahenduste integreerimisel olemasolevate infosüsteemidega ja ühtsete lahenduste puudumisel. Sageli puudub selge arusaam tehisaru praktilisest kasutusväärtusest ja vajadustest, mistõttu ei osata täpselt määratleda sobivaid kasutusjuhte ega seada tehisarule korrektseid ülesandeid. Kasutajad näevad probleeme ka tehisaru poolt loodu kvaliteedis ja vajaduses saadud tulemusi täiendavalt kontrollida.
Möödunud Linnade ja valdade päevadel tõi Tallinna linna digidirektor Martin Männil välja, et tehisintellekti puhul on omavalitsustes praegu palju ootusi, aga püsiva väärtuseni jõudmine eeldab kainet ja praktilist lähenemist. Tehisintellekt toimib hästi igapäevase töö toetajana – tekstide koostamisel, kokkuvõtete tegemisel, andmetega töötamisel ja info leidmisel. Samas ei ole tehisintellekt „võluvits“ mis lahendaks iseenesest keerulised ärilised või strateegilised probleemid. Martin Männil soovitab omavalitsustel keskenduda esmalt praktilisele kasule ja mõõdetavatele väärtustele.
Kohalikud omavalitsused näevad suurima vajadusena töötajate üldise tehisaru‑pädevuse arendamist. See tähendab nii üleüldist arusaamist tehisintellekti toimimisest, kui ka selle kasutamise võimalusi ja ohte. Oluline on oskus hinnata tulemuste usaldusväärsust. Vastanutele pakub huvi teiste kogemus erinevate rakenduste kasutamisel, et hinnata nende otstarbekust enda igapäevatöös kasutusele võtmiseks. Samuti rõhutati andmekaitse, infoturbe, andmete kvaliteedi ja jagamise reeglite tundmise kriitilist tähtsust tehisaru rakendamisel. Organisatsiooni tehisintellekti rakendamise takistustega nähakse ressursipuudust inimeste, aja ja rahaliste vahendite osas. Puudub selge vastutaja või pädeva spetsialist, kes tegeleks tehisintellekti koordineerimise ja nõustamisega. Vajalikuks peetakse ka andmeanalüüsi, probleemilahenduse ja kriitilise mõtlemise oskuste tugevdamist. Lisaks toodi välja vajadus organisatsiooniliste kokkulepete, töökorralduse muutuste ja teadlikkuse tõstmise järele, et ületada kõhklusi ning rakendada tehisaru tõhusalt ja turvaliselt.
Peamised edasiviivad tegurid on kvaliteetsed ja hästi hallatud andmed, juhtkonna toetus ning selged kasutusjuhtumid, kus andmed ja tehisaru loovad praktilist väärtust. Digiarengut, sealhulgas andmete ja tehisintellekti, toetab teadlikkuse parandamine läbi koolituste ja koostöö nii omavalitsuse siseselt kui ka kogemuste jagamine teiste omavalitsustega. Olulisel kohal on ka uudishimu ja vajadused. Tehnoloogia areng loob väärtust sellisel juhul, kui võimaldab saavutada kokkuhoidu tööajas ja tõhustada protsesse.
Siiani on kohalikud omavalitsused teinud koostööd tehisaru rakendamiseks teiste avaliku sektori asutuste, ülikoolide või erasektoriga vähesel määral. Koostöö ja kogemuste vahetamise võimalusi loob ka Eesti Linnade ja Valdade Liit. Möödunud Linnade ja Valdade Päevadel keskenduti mitmes töötoas tehisintellekti ja andmete teemadele. Lisaks korraldatakse erialaspetsialistidele infoseminare.
Justiits- ja Digiministeerium on loonud Digiriigi Akadeemia keskkonda (digiriigiakadeemia.ee) eraldi generatiivse tehisaru programmi, kus on kursused nii algajatele kui ka edasijõudnud kasutajatele. Kursustel selgitatakse nii tehisintellekti toimimise aluspõhimõtteid kui ka võimalusi, mida tehisaru rakendamine igapäevatöös loob ja ohte, mis sellega kaasnevad. Lisaks on kratid.ee keskkonda loodud tehisaru rakenduste kataloog (kratid.ee/tark), mis annab sisendi teadliku otsuse tegemiseks erinevate pilvtoodete, sh tehisintellekti kasutuselevõtuks ja aitab teadvustada nende kasutamisega seotud riske ning võimalusi riskide maandamiseks. Sealjuures on koostatud usaldusväärsuse hinnang ning riskiskoor enamlevinud tehisaru tööriistade ja teenuste kohta.
