Sarnaselt soovime olla turvalisteks teejuhtideks maailma eri paigust meie linna saabunutele ja veel saabuvatele erirahvustest inimestele.
Sellise eesmärgi seadsime detsembris 2024 kui Haapsalu Linnavalitsus liitus Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt elluviidava kaheaastase pilootprojektiga “Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel”.
Detsembris 2025 saame oma paljude uute tuttavate ja koostööpartneritega rõõmu tunda, sest aastase tegevusega on sihtgrupi liikmetele loodud kuus toetavat kohanemisteekonda:
- eesti keele ja kultuuri õppimise teekond;
- identiteedi toetamise teekond;
- kogukondade kaasamise teekond;
- heaolu ja tervise toetamise teekond;
- psühholoogilistes ja praktilistes küsimustes toe pakkumise teekond;
- koostöö teekond.
Teekondade tutvustamiseks fokusseerime mõneks ajaks ühe teekonna.
Kogukondade tugi kohanemisel
Tegevuskava alguses oli fookuses kogukondade tugi sihtgrupi liikmetele, kuna omame mitmeaastast kogemust ja koostööpartnereid Ukraina sõjapõgenike lõimumisel.
Kohanemisel ja lõimumisel peame väga oluliseks kohalike kogukondade kaasamist. Lõimumine saabki edukas olla vaid siis, kui kohalikud kogukonnad on avatud ja valmis vastu võtma teise kultuuriruumi kuuluvaid inimesi.
Oleme ladunud eelnevate aastatel selles osas juba tugeva alusmüüri. Haapsalu maapiirkonna külaseltsid on olnud linnavalitsusele koostööpartneriteks erinevates lõimumise koostööprojektides. Külade seltsimajades on toimunud vahvaid ühiseid töötubasid ja koostegemisi Ukraina sõjapõgenike peredega.
Käesoleva projekti raames on eesmärk kaasata tegevustesse rohkem Haapsalus elavaid eri rahvustest inimesi ja kohalike kogukondade liikmeid. Kui koostööpartnerina liitus Haapsalu Meeste kuur, hakkas töötuppa tulema sihtgrupist ka mehi.
Aasta jooksul viisid kohalike kogukondade esindajatena Asuküla Selts MTÜ, Võnnu Noorte Selts MTÜ, Meeste Koda Haapsalu Kuur MTÜ ja Kollane Mimoos OÜ läbi 15 eesti rahvus-, käsitöö-, kunsti- ja pärimuskultuuri tutvustavat töötuba. Seega täidavad töötoad lisaks lõimumisele veel ka eesti kultuuri ja eesti keele õpetamise ülesannet, sest eesmärk on töötoad läbi viia eesti keeles.
Kultuuririkkus
Järgmisena tõstsime fookusesse identiteedi toetamise teekonna. Selleks, et teises riigis elades ei unustaks oma kombeid, traditsioone ega keelt, aitame korraldada erinevaid kultuure tutvustavaid sündmusi, mis aitavad säilitada oma kultuuri ja rahvuslikku eripära ning tutvustada oma kultuuripärandit teistele. Kui hoiame ja väärtustame Eesti kogukondade ning teiste rahvaste kultuuride mitmekesisust, saame osa ja rikastume Haapsalus peituvast kultuuririkkusest.
Toetasime projekti raames nelja suuremat sündmust
27. aprillil 2025 toimus Haapsalu kultuurimajas esimene kultuure tutvustav sündmus, milleks oli Ukraina rahva lihavõttetraditsioonid. See oli südamlik pidu, mis tõi kokku erinevas vanuses inimesi, et ühiselt avastada Ukraina kultuuririkkust. Ürituse jooksul said külastajad osa traditsioonilisest lihavõttepashast, rahvatantsudest, erinevatest mängudest ja Ukraina lauludest. Laval esinesid Tetiana Ivuškina ning trio Perelaz.
Ühiselt kaunistati ka sümboolne “Elupuu”, mis kannab edasi missiooni – “Kõigi rahvaste ühendamine”. Peo lõpus said kõik soovijad ise kaasa laulda ja tantsida.
21. juunil toimus Rannarootsi päev Rannarootsi muuseumis ja õuel. Päev oli täis muusikat, maitseid ja meisterdamist. Päeva avas Ruslan Trochynskyi meeleolukas kontsert, seejärel said kõik ise käed külge panna töötubades, mängida Hiiu kannelt ja sõita paadiga. Tähistati pööripäeva Rannarootsi moodi.
15.–16. augustil toimusid „Suure Haapsalu kodukohvikute päevad“, kus esindatud olid Ukraina traditsioonilised maitsed, Türgi maitsed ning Ingeri ja Karjala rahvusköök.
26. septembril korraldati Euroopoa keeltepäev Iloni Imedemaal. Näidati lühifilmi lasteraamatute illustraatorist Ilon Wiklandist, kes põgenes Teise maailmasõja ajal Haapsalust Rootsi. Viidi läbi õpituba „800 aastat kõrvuti rannarootslastega – maa, inimesed, keel“ ning tutvuti rootsi keele ja selle õppimise tehnikatega. Ilon Wiklandi elu ja looming on ehe näide sellest, kuidas keel ja kultuur loovad sildu rahvaste vahel.
Lisaks rahvaste kultuure tutvustavatele sündmustele, avaldame projekti kodulehel ajakirjanduslikus stiilis lugusid inimestest, kes on pärit maailma eri paigust ning leidnud oma uue kodu just Haapsalus. Praegu on lugemiseks seitse inspireerivat ja südamlikku persoonilugu, igal oma ainulaadne teekond: Ramazan Türgist, Natalie Kanadast, Jose Mario Mehhikost, Kishori Indiast, Cees Hollandist, Natalia Kolumbiast ja Neringa Leedust.
Septembris käivitus ürituste sari „Kohtumiste kohvik - lood maailmast“, kus Eestis kohanemisest ja oma uue kodu valikust Haapsallu jutustavad üha uued ja uued inimesed. Haapsalu elanike hulgas on esindatud 32 rahvust. Senise tegevusega oleme ühel või teisel viisil kaasanud kohanemisteekondade tegevustesse 18 erineva rahvuse esindajat. Projekti raames osutavad ise teenuseid seitse sihtrühma kuuluvat inimest.
Heaolu ja tervis
Augustist oktoobri lõpuni oli fookuses heaolu ja tervise teekond.
Haapsallu luuakse hea tunde rajad, mis pakuvad võimalusi liikumiseks, lõõgastumiseks ja kohaliku kogukonnaga tutvumiseks. Hea tunde rajad kulgevad läbi Haapsalu tänavate, rohealade ja erinevate kultuuripunktide.
1. rada „Hea tunde rada – Promenaad“ on liikumine läbi Haapsalu kauni rannapromenaadi. Pärast raja avasündmust esitati sügisene liikumisväljakutse. Kahe kuu jooksul tuli rajal liikuda vähemalt kaheksa korda, neist neljal korral koos treeneriga. Väljakutse läbijatele oli auhinnaks töötuba „Tervis taldrikul“. Projekti kodulehel on rajakaart fotode ja videotega.
Eesti keel ja kultuur praktikas
Septembrist aasta lõpuni on fookuses eesti keele õpe.
Üsna suure eeltöö tulemusena alustas Haapsalu Rahvaülikoolis eesti keele õppimist programmis „Praktiline eesti keele algõpe läbi kogukondliku ja sotsiaalse suhtlemise“ 88 erinevast rahvusest sihtgrupi liiget. On olnud väljalangemisi, kuid lootus on, et lõpuni peab vastu 70 õppijat.
Täiendavalt oleme lõimumisklubis loonud võimalused eesti keele praktiseerimiseks erinevatel tasemel eesti keele oskajatele. Toimuvad eesti keele suhtlustunnid päris algajatele ning eesti keele vestlusring natuke oskajatele. Loomisel on eest keele klubi „Keele sulps“ juba hästi omandatud keeleoskuse lihvimiseks.
Teenused, mis toetavad praktilistes küsimustes või vaimsel tasandil
Kohanemine uue keskkonna, kogukonna ja elukorraldusega võib olla keeruline. Selleks oleme loonud teenused, mis toetavad vajadusel nii praktilistes küsimustes kui ka vaimsel tasandil. Vajadusel saab infot keeleõppe, kultuuriürituste, kogukondlike võimaluste või riiklike toetuste, seaduste kohta. Aitame orienteeruda ja leida vajalikud kontaktid.
Alustasime aruteluõhtute korraldamist, kus vastavat spetsialiteeti omav vestlusjuht arutleb olulistel teemadel (tööseadusandlus, töökius, maksude teema, ravimid vms). Praktiliste ja eluoluliste küsimustega saab pöörduda projekti koordinaatori vastuvõtule.
Kui keegi vajab aga mõistmist, kuulamist või tuge kohanemisraskustega toimetulekul, pakume soovijatele psühholoogilise grupitöö ja psühholoogi individuaalse nõustamise teenuseid.
Lisaks juhendab praktiseeriv psühholoog ja kriisipsühholoog tugigruppi Ukrainast pärit sõjapõgenikele. Koostöös sihtrühma esindajatega soovime ellu kutsuda ja arendada vajaduspõhiseid tugiteenuseid.
Koostöövõrgustikku kaasatakse erinevaid sihtgrupile suunatud teenuseid ja tegevusi pakkuvaid vabaühendusi, asutusi, spetsialiste ning erinevate rahvuste esindajaid eesmärgiga luua ühine inforuum.
Väga olulised on koostöövõrgustiku ja koostööpartnerite kohtumised. Novembri alguses toimus võrgustiku liikmetele koolitus „Ühise alguse loomine“, mille käigus analüüsiti enda rolli võrgustikus, püstitati ühised eesmärgid ja koguti ettepanekuid koostöövõrgustiku paremaks toimimiseks. Üheks ettepanekuks oli koostöövõrgustiku igakuine kohtumine infovahetuseks.
Koostöövõrgustikuga liitub üha uusi huvilisi. Projekti esimese aasta lõpuks kuulub koostöövõrgustikku 38 kogukonna, asutuse või ühenduse esindajat.
